Millal ta jõustus, mis sõidukid peavad veokimaksu maksma, mis riiklik asutus tegeleb nende maksute vastuvõttmisega ja teiste huvitavate teemadest. Loodan, et selle referaadi kaudu saavad grupikaaslased midagi uut teada raskeveokite makstustamist, sest on olemas suur tõenäosus et tulevikus keegi neist kohtub selle seadusega oma töökohal. Foto: Ilmar Saabas Eestis raskeveokimaksu seadus jõustus esimesel jaanuaril 2004 aastal. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal ja maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Nüüd mida see termin üldse tähendab: raskeveokimaks on riiklik maks, mis tasutakse maksumaksja poolt iseseisvalt maksekorraldusega Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Maksu- ja Tolliameti poolt loodud raskeveokimaksu maksjate andmebaasi aluseks on Maanteeameti poolt Maksu- ja Tolliametile esitatavad andmed. Maksumaksja poolt tasutud maksu tasumise õigsuse ja õigeaegsuse kontrollimise aluseks on Maksu- ja Tolliametile
Doris Järv AK14 Raskeveokimaksu seadus Maksu objekt · 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto · veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris Maksustatakse vastavalt: · veoauto registrimassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile · Kui puudub märge, siis: Vastavalt veoauto täismassile Telgede arvule Veotelje vedrustuse tüübile Maksustatakse vastavalt: · autorongi registrimassile või täismassile, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi alusel Maksustatakse vastavalt: · Autorongi, mille koosseisus kasutatakse üheaegselt mitut haagist, maksumäär leitakse lähtuvalt veoauto ja haagiste summaarsest suurimast massist ja telgede arvust.
haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks.
Kõige rohkem kannatasid FIE-d. Püüti osta odavamaid ja vanemaid masinaid- maksustati kõrgemalt, sest need lõhkusid rohkem teid. Veotransporditöötajad tõstatasid konflikti- ei maksustatud reisjatevedu. Oleks tõstnud piletihindu, aga majanduslik seis oli halb ja ei saanud seda teha. Maksu nimetus raskeveokimaksu seadus. Maksuobjekt: tegemist on veoseid vedavate transpordivahenditega. · Liiglusregistris registreeritud 12-tonnise või suurem registri- või täismassiga veoauto. Registrimass on kantud tehnilisse passi. Mis on auto maksimaalne mass koos koormaga. Täismass läheb registrisse siis, kui passis pole registrimassi. · Veoautost ja ühest või enamast haagisest koosnev 12tonnise või seda ületava registri- või täismassiga autorong. Veoaauto peab olema kantud registrisse. Maksumäär Maksumäärad on kahte rühma jagatud maksuobjektide järgi. Sõltub: · Veoauto registrimassist
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4
Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks.
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid: soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (nt pensionärid); soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks haritav maa ja looduslik rohumaa, samuti maa, millel majandustegevus on kitsendatud). Raskeveokimaks - raskeveokimaksu seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Käibemaks - käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 18% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9%, 5% ja 0% määra. Tollimaks - Euroopa Ühenduse lepingu artikkel 23 keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja
maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi
ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks.
vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks:
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on
Maamaksu sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet, kes väljastab maksumaksjale maksuteate 30 kalendripäeva enne maksustamise tähtaega. 26.Mis on raskeveokimaksuga maksustamise objektid ? Maksuobjektideks on veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12 tonnise ja suurema täismassiga veoautod või beoautost ja 1st või enamast haagisest koostatud 12 tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong. 27.Missuguseid residendist füüsilise isiku tulusid maksustatakse ? Maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustusi, residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitusi, annetusi, vastuvõtu kulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid. 28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ? Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise
käibemaksu-, sotsiaalmaksu- ja muud seadused. MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada.Kes kehtestab,mida seadusega määratakse. Osatähtsus riigi ja KOV eelarves. käibemaks; tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; aktsiisid; hasartmängumaks; tollimaks ja raskeveokimaks. Riiklikud maksud kehtestab riik maksuseadustega. Seaduses määratleb sh: subjekti, objekti ehk maksubaasi, maksumäära, maksusoodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra ,lisakohustused (nt aruandlus), maksude tasumise tähtajad. 5. Kohalikud maksud(8)(1.jaanuarist 6). Nimetada. Kes kehtestab, mida seadusega määratletakse. müügimaks (kuni 31.12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise
Tallinna Ülikool Prantsusmaa maksusüsteem Peeter Eriline 2011 SISSEJUHATUS Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud, otsesed maksud, kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks. Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga. Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid:
Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi
.............................................................................5 3.2.Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine.......................................................................6 4.Loomapidamismaks.................................................................................................................7 5.Lõbustusmaks...........................................................................................................................8 6.Tallinnas kehtivad kohalikud maksud......................................................................................9 7.Kokkuvõte..............................................................................................................................11 8.Kasutatud kirjandus................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud
linnu ja aleveid toimus riigi kehtestatud maksuseaduste alusel. Nendeks olid seadus liikumata varanduse maksu kohta maal, väljaspool linnu ja aleveid asuvate kinnisvarade hindamise seadus ja maal asuvate kinnisvarade maksuseadus. (Lehtmets...01.12.2009) Enne Eesti riigi tekkimist kehtestasid makse erinevad võimud (Vene Ajutine Valitsus, Eesti Ajutine Maanõukogu, Saksa okupatsioonivõimud, Asutav Kogu, Ajutine Valitsus). Eelmise võimu peale pandud maksud tühistati ning kehtestati uued ja reeglina suuremas. Peeti kinni Vene riigis kehtinud põhimõttest, mille kohaselt linnades ja alevites paiknevat kinnisvara maksustati teistel alustel (kapitaliväärtus, tulu) kui väljaspool linnu ja aleveid asuvat kinnisvara (rendiväärtus, viljelusväärtus, tulu). (Aasmäe 1999:183) Alljärgnevalt lühike ülevaade olulisematest õigusaktidest, mis võeti vastu ajavahemikus 1918. aasta 24. Veebruarist kuni 1940. aasta 16. Juunini. (Aasmäe 1999:183)
Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM])
Kohtuniku amet on eluaegne. Ta määratakse ametisse Riigikohtu ettepanekul presidendi poolt. Maakohtutes on otsuse langetamisel kohtunikul abiks kohtu kaasistujad, kes on tavalised inimesed, neilt ei nõuta juriidilist ettevalmistust, peavad otsustama sisetunde järgi. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab, et seadused oleks kooskõlas põhiseadusega (vt PS § 139). Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on: 36 tulumaks 37 sotsiaalmaks 38 maamaks 39 hasartmängumaks 40 käibemaks 41 tollimaks 42 aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) 43 raskeveokimaks. Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks
ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
enne maksu tasumise tähtaega (1. oktoobrit). Kui sotsiaalmaksu juurde maksma ei pea, siis Maksu- ja Tolliamet maksuteadet ei väljasta. Maksuteatel näidatud sotsiaalmaksusumma peab FIE tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks. 6.1.2 Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumine FIE peab neli korda aastas maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid (v.a juhul, kui ta on riikliku pensioni saaja või alustab/lõpetab tegevuse kvartali jooksul või tema eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik). Sotsiaalmaksu avansilisi makseid makstakse jooksva kvartali eest, iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks (I kvartali eest 15. märtsiks, II kvartali eest 15. juuniks, III kvartali eest 15. septembriks ja IV kvartali eest 15. detsembriks). Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. 6.1.3 Erandid seoses sotsiaalmaksu tasumisega
Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke
omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt- Eesti Loto võitude pealt ei maksta makse) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4
- Krundi (maa) maksumus - Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm - Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) Kestavad kogu ehituse aja - ehituse direktsiooni ja järelevalve kulud - intressikulud ja lepingutasud, rent, maksud, riskikindlustuskulud (sh tuletistehingute lepingutasud), valuutaoperatsioonide kulud (sh kasumid/kahjumid valuutakursside muutustest) Ehitusplatsi üldkulud Ettevalmistustööde ja ajutiste rajatiste kulud - Ajutiste rajatiste (piirded, laod, valgustus, ajutised teed, ajutised hooned, tarindite kaitserajatised, tellingud) rajamise kulud. Rajamiskuludele tuleb lisada lammutuskulud ja maha arvata tagastuva materjali maksumus.
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev
raha nõuavad. Just selliselt on toimunud algselt maksude kogumine. Vanimate maksude hulka kuuluvad tollid ning nende jäljed ulatuvad vanasse Egiptusesse ja Idamaadesse kolmandasse aastatuhandesse e. Kr. Maksudest ei saa mööda ka piibel. Näiteks Moosese 3. raamatus (3 Mo 27, 3-32) 13. saj. e. Kr. räägitakse kümnistest (Ja kõik kümnist veistest, pudulojustest, kõigist, kes karjasekepi alt läbi käivad...) (Lind 2006 : 9). Vanadel aegadel olid enamasti eelistatud just kaudsed maksud, sest võrreldes otseste maksudega on tegemist suhteliselt primitiivsete maksudega. Kaudsete maksude määramiseks pidi üle lugema mingid viljapuud, loomad, üle silla käivad istikud ja vastavalt maksu määrama. Karl Häuser võrdleb ilmekalt makse antiikajal ja toob välja põhjuse, miks olid populaarsed objektiivsed ja kaudsed maksud: maksukogujad, tolliametnikud ei pidanud oskama lugeda ega kirjutada, nad pidid oskama ainult arvutama, et oma ülesannetega toime tulla
Ettevõtluse kuluna käsitletakse: ettevõtluse tarbeks põhivara, kaupade, materjalide, tooraine, kütuse, ebergia, pooltoodete jms soetamist; teenuste eest tasumist; ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud rendi- või üürisummasid; töötajatele makstud palkasid; töötajat eest makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset; ettevõtlusega seotud riiklikke makse ( maamaks, tollimaks, käibemaks, raskeveokimaks, riigilõiv) või kohaliku omavalitsusüksuse poolt haldusterritooriumil kehtestatud maksud (reklaami-, mootorsõiduki-, vm maks ); laenu ja kapitalirendi intresse va maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; töötajatele tehtud erisoodustusi ja nendelt tasutavaid maksusid; lepingute tasusid; ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmakseid; litsentside, kauplemislubade või tegevuslubade eest makstud tasusid;
kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud ka loominguline või teaduslik tegevus. Lähtudes nendest definitsioonidest on FIE üks olulisemaid tunnuseid see, et ta toodab iseseisvalt kaupa või osutab teenuseid turustamise eesmärgil ja pakub neid oma nimel. Iseseisev tegutsemine tähendab ka seda, et FIE maksab oma ettevõtlustulult kõik maksud ise. Äriseadustiku § 3 lg 1 räägib sellest, et FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. Teovõimetu isiku puhul teostab tehinguid tema seaduslik esindaja. Samuti on seaduse kohaselt FIE-l lubatud tegutseda kõikidel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud (ÄS § 4 lg 1). Äriühingu asutamisega võrreldes on FIE-na ettevõtlusega alustamine lihtsam ja odavam. Tegevuse alustamisel on päris vähe formaalsusi ning äritegevuse korraldamine, raamatupidamisarvestuse ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
