suuresti ahnusel ja isekusel. See väide tõestab, et paljud ei hooli üldse avalikest huvidest vaid lähtutakse eelkõige isiklikest erahuvidest. Tundub, et paljud ameeriklased on sarnase mõtlemisega. Inimestele ongi jäänud justkui mulje, et maksude arvelt saab rikastuda. Ameerikas avaldavad inimesed meelt ja nõuavad madalamaid maksumäärasid, et oleks väiksem maksukoormus. Kuid nüüd tekibki küsimus, kas meie elu tõesti paraneb pikas perspektiivis, kui riigis oleksid madalamd maksumäärad? Inimesed nagu elaksid pimedatena mõistmata, et maksude tasumine ja valitsuse programmide rahastamine on omavahel väga tihedalt seotud. Vähendades maksumäärasid tuleks hakata kärpima ka valituse programme, mis oleks meile kõigile vaid kahjuks. Maksukärped jätaksid keskmiselt inimesele 27 dollarit rohkem kätte. Valitsusel poleks enam piisavalt ressursse,et tagada inimestele puhas joogivesi, lisaks poleks enam
Plussid Miinused Kuulumine Euroopasse Osa küsimusi tuleb Turvatunne otsustada kooskõlas teiste Tööjõu vaba liikumine riikidega Paraneb kaubavahetus Suureneb elukallidus Hõlbustub reisimine ja Ahenevad Eesti piiriületus valikuvõimalused mitmes Paraneb julgeolek valdkonnas Ajude väljavool Suurenevad Euro Kõrgemad maksumäärad toetused Atraktiivsus investoritele Kokkuvõte EL-iga ühinemisest on Eestile tulnud rohkem kasu kui kahju. Tänan kuulamast!
.................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme kolmeks – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalituse avalik-õiguslike ülesannetega täimiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kui maksumaksjad ei täidaks oma
laiendada oma äri ja suurendada turuosa. voolavus · Kulude kokkuhoiud Väsimus, ebasoobilik töökoht Madalamad kulud viivad suurema · Tulud kasumi kasiinole. Ebastabiilsete tulude puhul raske · Innovatsioon võimaldab CASINO tuleviku planeerida paremini rahuldada oma kliente, et · Suured Maksumäärad konkurendid ei saa imiteerida. 1278,23 eurot ühe mängulaua kohta 447,38 eurot ühe mänguautomaadi kohta VÕIMALUSED OHUD · Online kasiino pakub võimet laiendada · Raske investeerimine oma äri. Valuuta vahetus muutub,tulud ja kulud ka · Äriideed muutuvad kiiresti
maksudest. Eesti seadusandlus defineerib maksu järgmiselt:"Maks on maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusevolikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulusaamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsesevastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis".Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks ·sotsiaalmaks ·maamaks ·hasartmängumaks; ·käibemaks ·tollimaks; ·aktsiisid ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Üldist maksukoormust kogumajanduses väljendatakse maksutulude protsendina sisemajanduse
on 170 EUR. on kuni 8652 EUR. Maksude suurus sõltub mitmetest faktoritest, näiteks perekonnaseis, laste arv, elukoht, töökohtade arv. Kõige kõrgemad maksumäärad kehtivad vallalistele inimestele, kõige soodsamad on tingimused abielus olevate ja lapsi omavatele inimestele. Erinevalt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest kehtib Saksamaal kirikumaks (8-
Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Riikide majanduse reguleerimiseks on riigid kehtestanud erinevaid makse. On tulumaks ja erinevad aktsiisid, antud referaat uurib süvitsi raskeveokimaksu. Esimeses peatükis on maksudest üldiselt, milleks need on ja milliseid makse on veel kehtestatud. Seejärel on väljatoodud raskeveokimaksu mõiste, millele järgneb peatükkidena välja toodud raskeveokimaks Eestis, samuti maksu - eesmärk, -objekt, maksumaksja, maksumäärad, maksutasumise kord ja täiesti lõppu on välja toodud kaks näidet, mis seotud raskeveokimaksuga, et veidi asja näilikult lihtsustada. Välja on toodud erinevad faktid, peamiselt on seda tehtud läbi seadusandluse. 2 MAKSUD ÜLDISELT Igal riigil on vajalik koguda ja kehtestada erinevaid makse, et riigi majandust reguleerida. Maksude kaudu on võimalik tagada vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks, samuti on võimalik ka mõjutada majanduspoliitikat
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks
363. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis. Riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 364. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. 365. Kes on tarbija? füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks 366. Millised on tarbija põhiõigused? Tarbija põhiõigused on: 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
MAKSUD 2011. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus. · Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%. · Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). · Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 91,75 eurot kuus. · Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%) kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust. Maksu tunnuseks on konkreetse vastuhüve puudumine!!!! Maksel on konkreetne vastuhüve! http://stud.sisekaitse.ee/Elling/M...
(Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Töötukassa eesmärk oli leida parim viis töötuid aidata. Selleks kaasati nii tööandjaid kui ka töötajaid, et leida parim lahendus, kes finantseerivad, milliste maksumääradega, töötuskindlustust. Omavahelise koostöö tulemusena leiti optimaalseks lahenduseks, et töötuskindlustust finantseerivad töötajad ja tööandjad mõlemad, kellele on kehtestatud Piret Jänes erinevad maksumäärad, mille protsent ei ole fikseeritud, vaid kehtestatud on ülem- ja alampiir, mistõttu võivad need iga aasta muutuda vastavalt 0,5-2% töötajatele ja 0,25 - 1% tööandjatele. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Selle põhjuseks on tööandjate nõue, kes tahtsid, et maksemäär sõltuks majandusest ja tööturuolukorrast, nt. registreeritud töötute arv ja hüvitiste saajate keskmisest töötuse-eelsest töötasust. Samuti nõudsid nad
reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012. aasta seisuga 32,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa Liidu keskmine maksukoormus oli 39,4%. Kõrgeim maksukoormus oli Taanis (48,1%) ja madalaim Leedus (27,2%). Soomes on maksukoormus sellest aastast 46%. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Käibemaksumäär on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Mõnedel juhtudel rakendatakse ka 9% (nt raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, ravimid ja meditsiiniseadmed, majutusteenused, ja perioodilised väljaanded). Ettevõte peab Eestis käibemaksukohustlaseks registreerima, kui tema aastane tulu ületab 16 000 eurot. Erinevalt Eesti proportsionaalsest maksusüsteemis on Soomes progressiivne maksusüsteem ehk astmeline
Fiskaalpoliitika-valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesti maksukoormus enamiku Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal. ( u. 30-33 % ) Maksude mõju on erinev- käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid , Rikkamaid pigem kapitalimaksud . Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulikke tooteid .Maksusüsteemid: 1. Progressiivne 2.Proportsionaalne 3. Regressiivne ( Eestis prop. maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast).Ülekuumenenud majandus: Põhjuseks on liiane nõudlus , mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu.Sellisel juhul inimesed ei suuna oma raha mite tarbimisse , vaid hoiustavad seda, avaldades nii piiravat mõju nõudlusele.Hõivatud e . töötajad palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised , kes saavad oma töö eest tasu.Töötu- inimene , kes tahab ja on võimeline töötama , kuid ei leia tööd
investeerimise) osa SKP-st on mõlemas riigis ühesugune, siis riigis X on majanduse (SKP) kasvutempo: Vali üks: a. 33,3 % kõrgem kui riigis Y b. 2 korda madalam kui riigis Y c. On 50% kõrgem kui riigis Y d. Moodustab 2/3 riigi Y kasvutempost Küsimus 8 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vabatahtlikku säästmist suurendavad : Vali üks: a. Võrdsustav jaotamine b. Käsumajanduslik planeerimine ja lisaväärtused c. Kõrgemad maksumäärad ja inflatsioon d. Soov tarbida kohe e. Suuremad intressimäärad ja sissetulekud Küsimus 9 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusareng ühiskonnas ei ole ilmselt esile kutsutud: Vali üks: a. Arenenud põllumajandustehnoloogia kasutuselevõtust b. Infrastruktuuri arengust c. Rahvastiku juurdekasvutempo suurenemisest d. Investeeringutest uue tehnoloogia juurutamiseks e. Tööjõu haridustaseme tõusust Küsimus 10 Valmis Hinne 0,00 / 1,00
8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 tulevased hinnaootused oodatav sissetulek ja intressimäär valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus Question 2 Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (MPS - Complete marginal propensity to save Mark 1.0 out of 1.0 ). Select one: True False Question
Seletus Protsentarvutused Leht Seletus Suht.kasv Absoluutne ja suhteline juurdekasv HP bilanss Absoluutne ja suhteline juurdekasv Käive Konstantne suhteline juurdekasv Palk Brutotulu leidmine netotulu põhjal ja vastupidi Page 1 Suht. kasv Aastase müügitulu suhteline juurdekasv Eirnevate firmade majandustulemuste võrdlemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid suurusi. Üks suurus, mis iseloomustab firma arenemist, on müügist saadava tulu (müügitulu) kasv aastas (annual sales gro võib olla väga erinev, siis absoluutne juurdekasv ei võimalda korrektselt võrrelda erineva suurusega firmasid. Objek arenemise kohta annab suhteline juurdekasv, mis t...
sünnitushüvitis- makstakse rasedus ja sünnitus puhkuse eest , see kestab 40 päeva 23.Milles väljendub solidaarsuspõhimõte tervisekindlustuses? Tervisekindlustust maksavad kõik töötajad kindlaksmääratud protsendina palgast, kuid teenureid pakutakse võrdselt 24.Milliseid peretoetusi makstakse Eestis? Too näiteid. sünnitoetus, lapsetoetus, vanema hüvitis, koolitoetus 25.Iseloomusta riiklikke makse Eestis kes maksab, millistel alustel ja millised on maksumäärad. * Tulumaks- residendist isikud * Sotsiaalmaks- sihtotstarbelinemaks,määr33%,20pens,13tervish,maksab tööandja.brutopalgale+33 andatkse riigile. · Maamaks - riiklikmaks,mis laekub 100%ulatuses maaasukoha järgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga.0,1-2,5% * Käibemaks- maksavad kes ostavad kaupa või toodet,standandmäär 21% maksustatavast väärtusest
intressimäära efekt - intressimäära tõus põhjustab kogunõudmise kahanemist Question 3 Kogunõudlus suureneb, kui Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 valitsus langetab toiduainete käibemaksu määra paari protsendi võrra kaudsete maksude maksumäärad kasvavad riigi perepoliitika soosib keskmise sünnitusea langemist ning laste arvu suurenemist tarbimislaenude intressid tõusevad ekspordi maht suureneb oluliselt, seejuures impordi maht ei muutu pangad soovivad rohkem laenu anda Question 4 Kogunõudluse kasv pikaajalise tasakaalu korral suurendab nii reaalset SKP-d kui
Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Vali üks või enam: tulevased hinnaootused majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad oodatav sissetulek ja intressimäär Tagasiside Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
Me maksame erinevaid makse, et mingis muus valdkonnas saaksime tasuta ja ilma makse maksmata. Makse üldse mitte makstes, kannatavad paljud valdkonnad, millest meie ise sõltume. Näiteks pole sel juhul kättesaadav julgeolek ja turvalisus, ühistrantsport, aukudeta maanteed ja tänavavalgustus. Samas peaks maksumäär olema kooskõlas palkadega. Sel juhul saaks vältida inimeste jaoks liiga kõrgete maksude maksmist. Mida madalam palk, seda madalam maksumäär. Usun, et Eestis on maksumäärad niiöelda rikkate ja vaeste vahel tasakaalus, kuigi meil valitseb proportsionaalne maksusüsteem.
määral, kui kasvab nende sissetulek. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Valige üks või mitu: valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus oodatav sissetulek ja intressimäär tulevased hinnaootused Tagasiside Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (MPS - marginal propensity to save). Valige üks: Tõene Väär Küsimus 12 Õige
Mittetäielik konkurents: turuvorm, kus kogu turg on ühe ettevõtte käes (N: Eesti Energia) Ühishüvede pakkumine: kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja jaotatakse valdavalt, ilma turu vahenduseta Tootmise ja tarbimisega kaasnevad + ja -: Välismõjud: kellegi teise tegevuse mõju ülekandmine kolmandale isikule 12. Valitsuse osa majanduses, maksusüsteem, riigieelarve, riiklikud ja kohalikud maksud, otsesed ja kaudsed maksud, tulumaks, aktsiisid, käibemaks, maamaks, maksumäärad, propotsionaalne, progresiivne, regresiivne Valitsuse osa majanduses: Paljud majandusteaduse koolkonnad väidavad, et turg on igal juhul parem ühiskonna reguleerimise vahend kui ükskõik missugune muu võimalus. Sellegipoolest ei pruugi turu vaba toimimine viia alati sotsiaalselt soovitud tulemusteni. Vaba konkurentsi tulemusena võib jaotus osutuda küll efektiivseks, kuid mitte selliseks, nagu ühiskond soovib. Põhjuseks siinkohal on turu puudulik toimimine
mitte kõigi. Veel maksustatakse näiteks ka hasartmänge ja kasiinost võidetud raha. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009). KOHALIKUD MAKSUD Kohalikest maksudest on kõige tähtsamal kohal otsesed maksud, ühtlasi on tegemist ka vanimate maksudega Prantsusmaa maksusüsteemis. Kohalikud maksud on kehtestatud riigi poolt kohalikele omavalitsustele. Neli peamist otsest maksu on: maamaks väljaarendatud maale, maamaks väljaarendamata maale, elukohamaks ning ettevõtlusmaks. Kohalikud maksumäärad on kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt. Samas need määrad ei tohi ületada teatud piiri, mis on paika pandud keskvalitsuse poolt. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009). Ettevõtlusmaks Ettevõtlusmaks on kohalik maks ja selle suurus määratakse igal aastal kohalike omavalitsusorganite poolt. Ettevõtlusmaksu arvutatakse lähtuvalt nii firma kinnisvara ja vallasvara suurusest kui palgasaajate arvust. Keskmine üleriigiline ettevõtlusmaksu määr on 7%. (Deflasseux, 2011)
suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. 2.1.1. Question 4 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0 Flag question Question text Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Select one or more: tulevased hinnaootused valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus oodatav sissetulek ja intressimäär Feedback Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. 3.1.1. Question 5 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu
korral. Töötuse probleemidega tegeleb Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1. kindlustatu (maksemäär 2,8%) 2. tööandja (maksemäär 1,4%) Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1. II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4% 2. III sammas e. täiendav kogumispension. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. NB! Kõik töötanud saavad I samba pensioni e. riiklikku pensioni. NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda. A/Ü liige maksab vastavat maksu Juba üle aasta korraldab Maksu- ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat. Maksupettused (ümbrikupalk, arvevabrikud jms) halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha, puhkusetasu, emapalk, töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne).
Liidu liikmesriigist uue transpordivahendi või aktsiisikauba (v.a siis, kui aktsiisikaup soetatakse isiklikuks otstarbeks). Samuti peab käibemaksu deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt väljastatavale arvele käibemaksu. Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust . · Maksustatava käibe maksumäärad on 0%, 9%, 20%; · Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu; · Käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse Maksu ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, samaks ajaks tasutakse käibemaks Maksu ja Tolliameti pangakontole. Kui FIE maksustatav käive (välja arvatud põhivara võõrandamine) ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, on ta kohustatud kolme tööpäeva jooksul
Kohustusliku pensionikindlustuse makset maksavad: 1) kohustuslikus korras liitujad; 2) vabatahtlikus korras liitujad. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud vastava avalduse (vabatahtlikud liitujad). Kogumispensioniga liitunud isik maksab 2% maksustatavatelt tuludelt (peab kinni tööandja), riik lisab 4% makstava sotsiaalmaksu arvelt. NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda. Praegune majanduslik olukord nõuab, et kõik maksukohuslased tasuksid vajalikud maksud. Juba üle aasta korraldab Maksu- ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat. Maksupettused (ümbrikupalk, arvevabrikud jms) halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha, puhkusetasu, emapalk, töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne).
(töö/maa/kapital) 22. Turukonkurents ressursside ja võimaluste piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada ; 23. Rahafunktsioonid (olemuslikkus mõistes) - väärtuse mõõtmine, vahetus funktsioon, kogumisfunktsioon 24. Maksude küsimused (nt tarbimine käibemaks; sissetulekud tulumaks 20%) - maksukalkulaator (palk.crew.ee) + maksumäärad (sotsiaalmaks 33% (kuumäär 355 ); töötuskindlustusmaks : töötajale 1,6% /tööandjale 0,8% ; kogumispensioni makse määr: 2%/3% liitunuile ja 0% mitteliitunuile ; töötasu alammäär : 390 kuus, 2,34 tunnis; maksuvaba tulu : 154 kuus)
SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-,
otsustamine käib läbi turu. 2. Kirjeldage Eesti maksusüsteemi ning riiklike, kohalike, otseste ja kaudsete maksude olemust? Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks; käibemaks tollimaks; aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks;
Alkoholi turustamist kontrollitakse erinevate tasandite kaudu, sõltuvalt turu aktiivsusest. Õlle reklaamimist televisioonis piiratakse seaduslikult üle pooltes Euroopa riikides, täielik keeld on viies riigis. Viina reklaamimine on keelatud 14 riigis. Välireklaami ja trükimeediat piiratakse vähem: üks kolmest riigist ei sea mingeid piiranguid. (11) Alkohoolsete jookide maksustamine on pidev poliitika Euroopa riikides, kuigi maksumäärad erinevad riigiti märgatavalt. See tuleb eriti esile veini puhul, kuna peaaegu pooled liikmesriikidest ei ole siin seadnud mingeid makse. Kõrgeimad maksud on Põhja- Euroopas ja madalaimad Euroopa lõuna- ja keskpiirkondades. Leebemad seadusandlikud meetmed on kasutusel Euroopa lõuna-, kesk- ja idaosas, karmimad Euroopa põhjaosas. Hetkel on alkoholipoliitika riigiti enam tasakaalus. Ka turu kontrollimine, alkoholi
registreeritud ei ole, kuid kes soetab teisest Euroopa Liidu liikmesriigist uue transpordivahendi või aktsiisikauba. Samuti peab käibemaksu deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt väljastatavale arvele käibemaksu. Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisend käibemaksu mahaarvamise õigust. Üldiselt on Eestis käibemaksumäär 18%. Maksustatava käibe maksumäärad on 0%, 9%, 20%. Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse Maksu ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, samaks ajaks tasutakse käibemaks Maksu ja Tolliameti pangakontole. FIE REGISTREERIMINE KÄIBEMAKSUKOHUSTUSLASENA Kui FIE maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, on ta kohustatud 3 tööpäeva jooksul alates nimetatud suuruses käibe
tasunud; 3) otsuse kehtivusaeg Maksu- ja Tolliamet väljastab otsuse seitsme tööpäeva jooksul deklaratsiooni esitamisest ja hasartmängumaksu laekumisest arvates. Õnnemängu või osavusmängu korraldajal on õigus muuta otsuses märgitud õnnemängu mänguautomaatide või -laudade ning osavusmängu mänguautomaatide arvu mängukohtades üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul nii, et nende koguarv jääb samaks. Maksumäärad 20 000 krooni ühe mängulaua kohta; 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta; 500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta; Loterii korraldamisel on hasartmängumaksu määr 18% loteriipiletite müügist saadud summast ning kaubandusliku loterii korraldamisel 18% kaubandusliku loterii võidufondist, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot. Loto ning õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel
Sotsiaalmaksu maksavad residendist juriidiline isik, füüsiline isik, riigi, valla või linnaasutus ja Eestis püsivat tegevuskohta omavad ja palgamakseid tegevad mitteresidendid. 17.Kes maksavad avansilist sots.maksu ? FIE-d kes ei tööta tööandja juures 18.Mida ei maksustata sots.maksuga ? Lähetuskulusid, riigikogu liimete ja presidendi esinduskulusid, laevatöötajate toiduraha 90 krooni 19.Töötuskindlustusmaksu mõiste,milleks on see maks ellukutsutud ,kes ei maksa seda maksu , maksumäärad; Töötukindlustus on sundkindlustus, millega kindlustatakse töötaja töötuks jäämise riski ning tööandja erakorralisi palgakulusid, mis võivad tekkida suuremahulistel koondamistel või tööandja pankrotistumisel. Töötukindlustusmaks ei laiene ja seda ei pea maksma FIE-d, juhtimis ja kontrollorgani liikmed ja vanaduspensioni ikka jõudnud töötajad.,Alates01.07.09 on töötajatelt kinnipeetava maksumääraks 1,0% palgalt.ja ettevõte maksab 0,05% arvestatud palgasummalt. 20
,lisakohustused (nt aruandlus), maksude tasumise tähtajad. 5. Kohalikud maksud(8)(1.jaanuarist 6). Nimetada. Kes kehtestab, mida seadusega määratletakse. müügimaks (kuni 31.12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Kehtestab kohalike maksude seaduse (KoMS) alusel linna- või vallavolikogu oma määrustega. Määratakse: maksu objekt, subjekt, maksumäärad, maksu tasumise kord, tähtpäev või tähtaeg, maksusumma arvutamise või määramise kord, võimalikud maksusoodustused jm 6. Tulubaasi kujunemine: riigi ja KOV eelarve. Analüüsi riigieelarve hetkeseisu, anna selle kohta oma hinnang. Ühel kuul peaks tulema alla 10% eelarvest. Oktoobris tuleb aktsiisid, raskeveokimaks mõjutavad riigi eelarvet. Oktoobrilaekumine peaks olema suurem. Muuta tohib riigieelarvet ainult riigikogu. Riigieelarve kassapõhine,
Sissetulek, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Tekib: toodete või teenuste müügist, ka mittetootmisest. 23. Mis on kulu ja millal see tekib. Väljaminek, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemisele. Kulu on alles siis kui kaup on müüdud, kulunud tootmiseks või maha kantud. 24. Mis on kasum ja kuidas seda arvutatakse. On RPK aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. =tulu-kulu 25. Töötasu arvestus. Erinevad maksumäärad ja muud tingimused, mida peab töötaja kohta teadma palgaarvestuse koostamiseks (kogumispension, töötuskindlustus, maksuvaba tulu arvutamine). Kellele arvutatakse kogumispensioni, kellele maksuvaba tulu. 2012.a maksumäärad: tulumaks on 21%. Maksuvaba tulu aastas on 1728 eurot, st ühes kuus 144.- Töötuskindlustuse määrad 1,4% ja 2,8%, kogumispension 2%. Sotsiaalmaks 33%. Aluseks: brutopalk SM= B*33% E.TK= B*1,4% Tööjõukulu= Töötasu+SM+E.TK T
Sellest järeldatakse, et maksud ettevõtlustulult ja tööjõult peaksid olema madalad. Kui ettevõtlustulude tegelik maksukoormus ongi juba madal, siis enamasti leitakse, et vajalik on veel alandada tööjõu makse. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel linna-või vallavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne. Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksusüsteemi stabiilsus Maksusüsteemi stabiilsus on väga oluline riigi usaldusväärsuse seisukohalt. Stabiilne ja
Sellest järeldatakse, et maksud ettevõtlustulult ja tööjõult peaksid olema madalad. Kui ettevõtlustulude tegelik maksukoormus ongi juba madal, siis enamasti leitakse, et vajalik on veel alandada tööjõu makse. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel linna-või vallavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne. Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksusüsteemi stabiilsus Maksusüsteemi stabiilsus on väga oluline riigi usaldusväärsuse seisukohalt. Stabiilne ja
valitsus maksude näol ära võtab. 9) Nõudjad · tarbijad, kes turul midagi ostavad Pakkujad · tootjad 10) Asenduskaup · hindu kõrvutades on võimalik asendada kaupa soodsamaga Täienduskaup · kaup, millest inimesed, kes on majanduslikes raskustes, võivad loobuda 11) Subsiidium · rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjale 12) Maksud, maksumäärad Riiklikud · Otsesed maksud-ettevõttel endal tuleb kanda (hasartmängumaks, maamaks, sotsiaalmaks-tööandja 33% palgast) · Kaudsed maksud- tarbija tasub, lisatakse teenuse/kauba hinnale(tollimaks, käibemaks, aktsiisid) · Kohalikud maksud-kohalikule omavalitsusele · Otsesed maksud-automaks, paadimaks, lemmikloomamaks, tänavate sulgemise maks, kehtestab omavalitsus · Kaudsed-müügimaks 13) SKP · Sisemajanduse koguprodukt
Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 3 Eesti maksud Eesti riigi kehtestatud maksud · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%) · sotsiaalmaks (maksumäär 33%) · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%) · tollimaks
detsembril 1920 vastu võetud seadusega 29. septembri 1917 a. linnade sissetulekute ja väljaminekute seaduse muutmise ja täiendamise kohta (RT 1921, 3, 20). Selles seaduses oli hulk olulisi sätteid- Linnavolikogudele anti õigus : 1) määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa, mis oli maksuvaba; 2)korraldada kinnisvara hindamist oma äranägemisel. Rublades antud maksu piirmäärad tunnistati kehtetuks. Volikogu vastu võetud maksumäärad pidi kinnitama siseminister. Nimetatud Vene riigi seadus, millele hiljem viidatakse kui linnade sissetulekute, väljaminekute, eelarvete ja aruannete seadusele, väärib kommentaari, kuna selle alusel hinnati ja maksutati kinnisvara linnades kuni linnaseaduse (RT 1938, 43, 404) jõustumiseni 1. mail 1938. Näiteks Nõmme Linnavolikogu poolt 19. jaanuaril 1933 kinnitatud juhtnöörid kinnisvarade hindamiseks Nõmme linnas (RT 1933, 22, 156) sätestasid, et hoonestatud
+ EL rahastab arengut- Eesti eraldab innovatsioonipoliitika rahastamiseks vaid 0,5-1 protsenti eelarvest. ELi eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4 protsenti eelarverahast. - Vastuolu põhiseadusega- Osa küsimusi tuleb otsustada koos teiste liikmesriikidega ning Eesti peab selle kasuks järelandmis tegema . - Hinnatõus- Majanduskasv toob kaasa jätkuva hinnatõusu. - Kõrgemad maksumäärad- Kütusele ja tubakale peab nende kaupade vaba liikumise tõttu ELis kehtestama liidu poolt sätestatud miinimumaktsiisid. - Kallid euronõuded- Tootmine peab vastama ELi kvaliteedi-, keskkonna- ja muudele nõuetele. See nõuab suuri ja kalleid ümberehitusi, mis omakorda vähendab ettevõtte konkurentsivõimet. - Kaubanduse ümbersuunamine- Tollidega suunatakse kaubandus tolliliidukeskseks, mistõttu osa
alustanud samast punktist, küll aga erineval ajal. Enamus meist on alustanud väga madalalt, kuid vähesed on saavutanud keskmisest eestlasest suurema majandusliku kindlustatuse. Samas teisest küljest vaadates tundub kergem tõesti riigi keskmist elatustaset ja rikkust tõsta, maksustades lukskaupa, kui majanduslikult kesk- ja madalklassi inimesi on rohkem kui rikkaid. Kahjuks endine siseminister ei räägi oma väites ühestki numbrist, kuid kui mõelda, siis need luksuskauba maksumäärad peavad olema, kas väga kõrged või maksustatud luksust peab olema üsna rohkelt, et suuta maksudest täita riigi oodatav tuluhulk antud maksuga ära. Kui määratleda autosid kui luksuskaupa ja need maksustada, siis saaks lisaks saadud tulule ka lahendada meie kliimaga kaasnevaid probleeme, mis on tänasel päeval väga aktuaalne teema ülemaailmselt. Võibolla võikski see olla Kliima Konverentsil, millest võtavad osa 195 riiki üle maailma, üks hea ettepanek hüvendamaks kliimat
maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja selleks määratud kontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklikud maksud ja maksumäärad Riiklikud maksud on: 1) tulumaks 2) sotsiaalmaks 3) maamaks 4) hasartmängumaks 5) käibemaks 6) tollimaks 7) aktsiisid 8) raskeveokimaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Füüsilise isiku tulumaksumäär on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. FIE tulumaksu määr on 21%
õppimiseks. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatakse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt. Elatakse kui kinniste silmadega, oskamata hinnata, et meil on vaba riik, kus on kõrge elatustase. Valitsus on suutnud meile tagada palju hüvesid. Tuleb mõista, et pole olemas tasuta lõunasööke, kui tahame loota sõja korral riigikaitsele, töö kaotamise korral toetusele, haiguse korral ravile, tuleb täita oma kohust ning tasuda makse. Eesti on väike riik, mille tõttu on väga oluline keskenduda julgeoleku sektorile
· Turuosaliste maksustamine tegeliku maksevõime järgi Valitsusel on õigus kehtestada maksusoodustusi või maksulisasid. Makse jaotatakse kahel viisi: · I VIIS o Otsesed, mida kogub maksuamet maksumaksjatelt (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kaudsed, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (aktsiisi-, Käibe- ja tollimaks) · II VIIS o Üldriiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kohalikud maksud (maamaks) Maksumäärad (süsteemid): 1. Progressiivne st et maksumäär tõuseb koos tulude kasvuga 2. Regressiivne st et tulude suurenedes maksustatav osa väheneb 3. Proportsionaalne maks st et maksumäär ei sõltu tulude suurusest Riigi eelarve On riigi plaan, mille alusel kasutatakse raha. Koostamise aluseks on EV põhiseadus ja riigieelarve seadus. Eelarve näitab: · Kust saadakse tulud · Kuidas tulusid jaotatakse Tulud tulevad: 1
Eesti siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu Eesti majanduskasv, sissetulekute, keskmise palga ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eesti oluliseks tugevuseks võib lugeda stabiilset makromajanduslikku keskkonda. Seda iseloomustab valuutakomitee süsteem, samuti see, et valitsussektor järgib tasakaalustatud eelarve põhimõtteid ning tagab soodsa investeerimiskliima ja mõõdukad maksumäärad. Uue sajandi algul puutub ettevõtja kokku varasema ajaga võrreldes hoopis erinevate majanduslike võimalustega. Majanduses võib eraldada neli kõige kriitilisemat mõjutegurit: 1) informatsiooni roll, 2) tehnoloogia tormiline areng, 3) globaliseerumine, 4) kiiresti muutuv demograafiline situatsioon. Informatsioon on esmane majandusarengut liikumapanev jõud. Kaasajal on juurdepääs infole kättesaadav pea igaühele. Võimalus reaalajas saada igat tüüpi informatsiooni on radikaalselt
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu:
- Mootorsõidukimaks - Loomapidaminemaks - Lõbustusmaks - Parkimistasu Riiklikud maksud Eestis: 1) Tulumaks - Residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksumäär on 20%. - Maksuvaba tulu 2017.aastal on 2170€ aastas ehk 180€ kuus. 2) Kogumispensioni maks - Maksumäär on 2% maksustavatelt tasudelt. 3) Töötuskindlustusmakse - 2017.aasta maksumäärad on kindlustuselt 1,6% ja tööandjale 0,8%. 4) Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu maksab tööandja ja see on SIHTOTSTARBELINE MAKS. - Sotsiaalmaku määr on 33% (20% pensioniteks, 13% tervishoiule) 5) Käibemaks - Standardmääraks Eestis on 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. - Käibemaksumäär on 9% (riiklikud ettenähtud ravimid, õpikud ja töövihikud, perioodilised väljaanded, majutus ja majutus koos hommikusöögiga)
annaabi.ee 
