Bioloogia uurimistöö - abort (0)

Abort
Laiema avalikkuse jaoks on abort teema, millega eelkõige seonduvad moraali-ja eetika küsimused. Arvamused abordist jaotuvad peamiselt kaheks: abort on mõrv ; aborti sooritav arst on mõrvar; naine kes otsustab abordi kasuks on kurjategija. Leidub ka inimesi, kes arvavad , et abort on naise õigus ja valik. ( Puusepp , 2011) Pennsylvania Ülikooli obsteetrika professor dr. Alfred M. Bongioanni on väitnud: „ Mõistan juba enda meditsiini õpingute algusest, et inimese elu algab tema eostamise hetkel... Inimelu kulgeb järjestikuste arenguetappidena eostamisest täiskasvanueani.. ja igasugune sekkumine selle aja jooksul toob kaasa inimelu hävimise. Inimene on inimene igas oma arengustaadiumis“. Abort kujuneb üheks sagedamaks naistele tehtavaks kirurgiliseks lõikuseks. Iga neljas eostatud laps aborteeritaks. ( Alcorn, 2004)
Millistel tingimustel on abort lubatud?
Aborti puudutavad seadused on maailma erinevates riikides üsna erinevad. Kõige liberaalsemad seadused võimaldavad aborti teha naise soovil. Samas on riike, kus abordi tegemine on rangelt keelatud, erandiks on vaid olukorrad, kus tuleb päästa naise elu. Sageli lubavad erinevate riikide seadused aborti teha järgmistel tingimustel: naise elu päästmine ( enamus riike va. Malta), naise tervise tagamine, naise vaimse tervise tagamine, vägistamise või intensi tulemusel raseduse katkestamine, kahtlus loote väärarengust, abordi tegemine majanduslikel ja sotsiaalsetel põhjustel. (Puusepp, 2011) Eestis võib rasedust katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat. Kauem, kui 11 nädalat ning kuni 21. nädalat kestnud raseduse võib katkestada kui rasedus ohustab raseda tervist, sündival lapsel võib olla raske kehaline või vaimne tervisekahjustus , raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist ja rase on alla 15 või üle 45 aasta vana. ( Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus)
Abordi läbiviimise meetodid
Medikamooset aborti eristab teistest abordi tegemise viisidest see, et sündimata lapse surm kutsutakse esile mitte kirurgilise sekkumiseta, vaid medikamentide manustamise teel. Ema on selle protseduuri ajal teadvusel . Medikamoosne abort on võimalik vaid juhul, kui rasedus ei ole kestnud rohkem kui 63 päeva (9 nädalat). (Willke, 2003) Medikamoosne abort on enam soovitatav sünnitamata naistele. Peab arvestama et alati rasedus tablettidega ei katke , siis on vajalik emakaõõne kirurgiline puhastus. ( Litter , 2008)
Kirurgiline abort tehakse sünnitanud lapsele ja neiule, kes soovivad mure möödumist narkoosis. (Litter, 2008).
Kirurgilised meetodid on :

• Vaakumaspiratsioon- Ennem 12. rasedusenädalat. Emakakaela lihast venitatakse seni, kuni sinna mahub abordiks vajalik vaakumaparaat, mis imeb loote ja platsenta välja. Selline protseduur on Eestis enamkasutatav.
  
• Dilatatsioon ja küretaaž- Ennem 12. rasedusenädalat. Kasutatakse silmuse taolist nuga küretetti, millega kraabitakse emakaseina loode ja platsenta läbi emakakaela kehast välja.
  

• Dilatatsioon ja tühjendamine- Peale 12.rasedusenädalat. Arst kasutab loote emakast väljatõmbamiseks instrumente, mis sarnanevad tangidele. Suur risk naise suguelundite kahjustuseks.
  
• Soollahus või prostaglandiin - Peale 16.rasedusenädalat. Aineid süstitakse lootekotti. Mõlemad ained on lootele surmavad ja panevad naise „sünnitama“ surnud lapse.
  
• Laiendamine ja väljatõmbamine- Hiljem tehtav abort. Selleks kasutatakse laminaariat, mis laiendab emakakaela kahe päeva jooksul. Kolmandal päeval haaratakse lapse jalast ja tõmmatakse ta tuppe. Kui keha on väljas, asetseb pea emakakaela avas. Arst teeb peasse sisselõike, sisestab vaakumaparaadi ja tühjendab kolju. ( Willke, 2003)
  

Abordiga kaasnevad füüsilised tüsistused
Kõige sagedasemaks probleemiks peale aborti on põletik, mis võib põhjustada valu ja pikaaegset veritsemist. Seda saab ravida antibiootikumidega. Abordi tagajärjel viljatuks jäämist esineb harva, kuid päriselt välistada seda ei saa. ( Litter, 2008) Kuid osalt võib surmaga lõppenud abortide vähesus, selle tõttu, et nendele on keeruline jälile saada, kuna suurem osa surmadest ei leia aset lõikuse ajal, vaid hiljem. Seega märgitakse surma põhjuseks teisesed asjaolud . Võrreldes raseduse mitte katkestanud naistega, kahekordituvad ühe abordi teinud naised oma riski haigestuda emakakaela vähki, samas kui kaks või enam korda aborteerinud naine mitmekordistavad kasvaja tõenäosust peaaegu viis korda. Vähemalt 49 uuringut on näidanud eelnevalt aborti teinud naistel statistiliselt märkimisväärseid kasvu enneaegse sünnituse või madala sünnikaaluga laste osas. (Alcorn, 2004)
Abordiga toimetulek
On olemas mitmeid psühholoogilisi faktoreid, mis ennustavad naise reaktsioone abordile. Naise suhet partneriga peetakse abordijärgse kohanemise olulisemaks näitajaks. Kui partner on juhututtav, langetatakse otsus abordi kasuks kergemalt, kui siis, kui tegemist on abikaasa või kihlatuga. Partneri toetus tagab ka madala ärevusetaseme abordile eelneval perioodil. Kõige suurema tõenäosusega on suurimad abordijärgsed psühholoogilised kohanemisprobleemid teismelistel. Suur tähtsus on ka vanemate ning sõprade toetusel. Naised, kellel on rohkem lapsi või kelle haridustase on kõrgem ning otsustavad üksinda, kogevad tavaliselt madalamat abordieelset vaenulikkust. (Puusepp, 2011) Peale esialgset kergendust võivad, aga ilmneda stressi sümptomid, siis tulevad mängu kaks peamist psühholoogilist kaitsemehhanismi: alla surumine ja eitamine . Mõne puhul toimib see edukalt. Teiste puhul viib, aga stress elu rööpast välja ja võib lõppeda isegi enesetapuga. Tervenemine on pikk protsess ning selle jooksul vajab naine ühe või mitme inimese emotsionaalset tuge. (Willke, 2003)
Abort võib kahjustada ka mehe vaimset tervist. Mõningad mehed soovivad väga last ja kui naine teeb abordi, elab mees seda sügavalt üle. Meeste puhul on kõige üldisemaks sümptomiks viha. Mees on pettunud , et pole olnud võimeline kaitsma oma last. Suhe puruneb peaaegu alati ja kõige selle tõttu võib ta olla võimetu astuma uude suhtesse . ( Mattes, 2000)
Abort Eestis
Alates 1996.aastast, kui Eestis seadustati vaba abort ( meditsiiniliselt põhjendamatu abort), on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel abordi teel hävitatud vähemalt 1.4 miljonit inimelu ( kuni 2004 aastani ). (Alcorn, 2004) 2010 aastal oli abortide arv 9087, 2009 aastal 9693, 2008 aastal
10 699. Selline tulemus näitab abordi sooritamise langust viimastel aastatel Eestis. (Eesti Statistikaamet )
Kasutatud kirjandus

Alcorn, R. 2004. Miks olla elu poolt? Allika kirjastus, Tallinn

Eesti statistikaamet. Abordid . Pärilikkus: http://www.stat.ee/34273 [2011, mai 26]

Litter, G. 2008. Naistearsti nõuanded. Tammerraamat, Tallinn

Mattes, B. 2000. Men Hurt Too. Hayes Publishing Company, Pittsburgh

Puusepp, L. 2011. Laste saamise, abordi ning raseduse katkemisega seotud emotsioonid . Lafuente, Pärnu

Raseduse katkestamise ja Steriliseerimise seadus. Õigusakt. Pärilikkus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12825138 [ 1998, detsember 21]

Willke, J.Willke, B. 2003. Abort. Sõnasepp, Tallinn