Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Räpina mõisa park Kursusetöö aines Maastikuarhitektuuri ajalugu II Referaat Juhendaja: Dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis
Projekti plaan Projekti eesmärk Projekti eesmärk on elavdada ja edendada Eesti võrkpalli arengut Räpina Vallas kui ka selle ümbruses. Võrkpalli laagri eesmärk on tutvustada Eesti võrkpalli läbi ajaloo ning anda praktilisi ja tehnilisi oskusi edasi, arendades noorte füüsilist kui ka vaimset vormi. Tekitada huvi professionaalse võrkpalli vastu, arendades noorte teadmisi võrkpalli reeglite osas. Võrkpall on viimaste aastatega üha enam hakanud esile kerkima teiste spordialade kõrval (jalgpalli ja korvpalli kõrval). Seega on võrkpalli laagri ülesanne teadvustada ja õpetada noori
Arti Unt Maastikuarhitektuuri ajalugu Referaat Juhendaja Rutt Sööt Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma uurimustööks Sillapää mõisapargi, kus olen ise mitmeid kordi käinud väga kaunist looduspilti nautimas. Ja juba varasematel pargi külastustel tekkis endale palju küsimusi pargi kohta, millele sain vastuseid uurimustöö käigus. Referaadis kirjutan lühikokkuvõtte Räpina mõisa ajaloost, seejärel pargi kujundajast, olemusest, vaadetest, kujundusest, stiilist ja ka erinevatest puude ja põõsaste liikidest. Töö eesmärgiks seadsin saada ülevaade pargi olemusest, ajaloost ja kujundusest. Referaadi koostamisel kasutasin Sillapää pargiga seonduvaid kirjalikke materjale, vähesel määral ka interneti lehekülgi. Referaadis esinevad pildid on võetud internetist. Mõisa ajalugu
Lasteaed Memme Musi, aadressiga Estakaadi 7, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esimehe Hardi Kikas isikus, volitab KARMEN SUUR (sünniaeg 16.03.1989) esindama Lasteaed Memme Musi ostu müügitehingute sõlmimisel ning kauba vastuvõtmisel. Volikiri kehtib 1. aasta Volitatud isiku allkirja näidis ____________ Hardi Kikas Juhatuse esimees Estakaadi 7 Telefon 53632857 Arvelduskonto 1000208456 48522, Räpina E-post: [email protected] SEB Pank
Hotell Räpina Tartu mnt 2 52522 Räpina 20.09.2012 nr 4 -48/124 Tellimine Austatud Hotell Räpina juhataja Seoses meie firma sünnipäeva soovime kasutada Teie poolt pakutavaid teenuseid 1. Majutus (1 öö) 2 kahest tuba 1 neljane tuba 2. Õhtusöök 3 õhtusööki 3. Peoruum 4 tunniks Teenuseid soovime kasutada 11. Jaanuar 2013 aasta. AS TRDEDE Signe Vois Koostaja: Sigrid Mänd, 53620845, [email protected]
Eestimaa tundmine Juuni 2011 Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt
Räpina Ühisgümnaasium Nimi PEALKIRI Referaat Juhendaja: Nimi Räpina 2012 SISUKORD 2 LOOMING KOKKUVÕTE 4 KASUTATUD KIRJANDUS
Samblad ja samblikud Eestis Vivian, Leegi, Triinu, Sandra, Liis, Merylin, Marika, Triin, Diana, Kaur Räpina 2012 SAMBLAD SAMBLIKUD Aitäh. Pildid: Triinu ja Vivian 2012 Räpina
Uurimistöö Võhandu jõeosas koos paisjärvega Räpina linna piires Oma uurimuslikul tööl tutvusime Võhandu jõe kallastel ja paisjärve vees kasvavate taimedega ning kalaliikidega. Võhandu jõe kallaste taimestik on üpriski mitmekesine ja huvitav. Nii kaldal kui vees on erinevaid liike. Kalastiku poolest on Võhandu jõgi vägagi liigirikas, kuna seal leidub väga palju erinevaid kalaliike. Oma uurimuslikul tööl käisime neljal päeval Võhandu jõe kallastel taimi määramas. Kalastiku kohta saime informatsiooni peamiselt
Värvulised Räpina Poldril Värvulisi on Räpina Poldril märgatud kõige rohkem, ~85 liiki. · Kaldapääsuk · Võsa- · Sabatihane e ritsiklind · Salutihane · Suitsupääsu · Jõgi-ritsiklind · Põhjatihane ke · Roo- · Tutt-tihane · Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane
Iga taime juures saab kohe ka selle kohta täpsemat infot küsida, see on väga mugav. Info taimede kohta on usutav. Isiklik arvamus: tundub väga asjalik puukool. Hea omadus on see, et taimi saab ka rentida ja puukool pakub ka maastikukujundamise teenust. Vääna Puukool pakub enamasti mullapalliga istikuid. Juhani puukool ● Oleme perepuukool, mis on asutatud 1995. aastal. Metsaistikute tootmist alustasime 2001. aastal meie Räpina aiandis. Kasvatame ainult potitaimi. Okaspuude kasvatamiseks kasutame nn poolavatud tüüpi, õhkpiludega kasvukassette. ● Puukooli logo ● Räpina aiandis on mikropaljunduslabor ja 7500m2 kasvuhooneid, millest 4000 m2 saavad soojust 2013. aastal käivitunud bioenergial baseeruvast katlamajast. Igal aastal on suurenenud poomkastmisega konteinerpõldude osakaal, praeguseks on kastmisväljakute pind 12 000m2.
Lp õpetaja Mari Luige 37-90 10001 Tallinn 7.mai 2004 aruanne Osalesin hiljuti projekti "Tervis kõige kallim vara" lõpuseminaris Räpina linnas, Põlvamaal. Koolituskursuste läbiviijaks oli Räpina Rahvakoolituse Keskus. Seminar toimus 23.aprillil 2004. See seminar oli üliõpilastele. Hommikul, kell 10-10.15 oli osavõtjate registreerimine, hiljem oli loetud kokkuvõte koolides korraldatud ankeetküsitluse tulemustest. Projektijuht oli Rein Sokk. Korraldatud ankeetküsitluse teemad olid: õpilaste toitumine kodus ja koolis, õpilaste sportlikud harjumused, keskkond eluviisi mõjutajana. Kell 12-13 oli lõuna, kus menüüs oli esitatud ainult kodumaine liha ning puu-ja juurviljad
Räpina Aianduskool Seenekasvatuse lõputöö Koostaja: Juhendaja: Räpina 2008 Küsimused: 1. Seenekasvatuse eripärad 2. Substraadid 3. Kasvatusruumide eripärad 4. Kirjelda Viinistu seenekasvatust 5. Millel tekib pruunilaiksus,millel hallitus? 6. Nimeta seenekahjureid 7. Eestis müügil olevad seened 8. Nimeta kõik seened mida on võimalik kasvatada Vastused: 1. kasvatatakse pakkudel kasvatatakse puuhalgudel saaki saab mitu korda korjata
Räpina Aianduskool Kurgisordid Koostaja: Reta Poolak AE15-42-K Juhendaja: Anu Käär Räpina 2015 Pika ja lühiviljalised kurgisordid (sisaldab 6 sorti) I LÜHIVILJALISED KURGI SORDID 1. Kurk ´Adam´F1- haigusekindel ja annab pikalt saaki Iseviljuv hübriidsort. Vastupidav kärntõvele, lehelaigulisuse ja ebajahukastele. Viljad mõruainevabad, väikeste kühmukestega. Sobib hästi marineerimiseks. Külvatakse kastidesse aprillist-mai alguseni.
rabasaari. Viimastel leidub kasvamas haruldast austria-roidputke, mille avapärane kodu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägismaal. Raba lääneservad toodetakse minimaalselt freesturvast. Kuivendustööde tõttu võib tekkida raba kuivamise oht, kuna kaevandamisel langetatakse veetaset kuni 2 meetrit. Kuivendamine pole ,,tervislik" just seetõttu, et Meenikunno on tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja pinnaveega nö "rippuv" soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kus pesitseb ja rändab arvukalt mitmeid ohustatud ja kaitsealuseid linnuliike. Antud ala asub Lämmijärve läänekaldal ning on eesti suurim ja Põlvamaa ainus poldriala. Poldri rajamist alustati 1967. aastal eesmärgina luua kultuurrohumaa kahe suurfarmi söödabaasiks. 4 Nüüdseks on polder oluline linnukaitseala, kus peatub rändeperioodil ligikaudu 1,5 miljonit lindu.
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai RABAMURAKAS (Rubus chamaemorus L.) Referaat Räpina 2009 SISUKORD Botaaniline iseloomustus...................................................................................3 -Õis............................................................................................................3 -Leht...........................................................................................................3 -Vili..........................................................................................
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehitus Katrin Older KÕDUSÕNNIK Juhendaja: Sirje Tooding Räpina 2012 Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist.
Eriti huvitavad on Jaan Vahtra tähelepanekud ja kokkupuuted modernsete kirjandus- ja kunstisuundade ning nende esindajatega. 1918. aasta juunis lahkub Jaan Vahtra revolutsioonilisest Neevalinnast. Kunstiakadeemia jäi lõpetamata, kuid kõigest hoolimata nimetab Jaan Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks. Jaan Vahtra suri 1947. aastal. Haridus 1893. aastal, 11-aastasena, läks Jaan Vahtra Vanaküla vallakooli. 1896. aastal jätkas õpinguid Räpina kihelkonnakoolis. Õpiraha teenis ta talusulasena. 1913. aastal hakkas Jaan Vahtra õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis, 1916. aastal oli üliõpilane Peterburi Kunstiakadeemias. Ühiskondlik tegevus Sajandi algul oli Vahtra kantseleiametnik ja kooliõpetaja Võrumaal, nondest aegadest on ta kirjutanud oma mälestusteraamatutes ja särtsakates rännujuttudes. Jaan Vahtra võttis aktiivselt osa Peterburi eesti üliõpilaste tegevusest. 19141915
Räpina Aianduskool Päevane osakond Haljastus eriala Praktika AS Ceres Aianduskeskus Välispraktika aruanne Juhtõpetaja:Katrin Uurman Koostaja:Liia Järvsoo Räpina 2010 SISUKORD 1.Sissejuhatus 1.1.Firma üldandmed 2.Sooritatud erialaste tööde põhjalik analüüs 3.SWOT analüüs 3.1.Praktika tugevad küljed 3.2.Praktika nõrgad küljed 3.3.Praktika paremaks muutmise võimalused 3.4.Ohud ,mis võivad varitseda välispraktikal 4.Kokkuvõte Lisa1.Pildid Lisa2.Praktikapäevik Lisa3.Iseloomustus 1.Sissejuhatus Mu esimene praktika kogemus
Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi. Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv. Maastikurajooni läänepiiril Võhandu jõgi kaldakaljudega, Palumaalt lisajõena Mädajõgi (soostunud moldoruga - Padusaare lammisoostik) Soostumus 13% (Tuurapera lageraba Räpina ümbruses). Meteoriidi langemise kraatrid ( Põrguhaud ja Sügavhaud Ilumetsas u. 6000 a. tagasi ning Tsõõrikmäe Räpina lähedal u. 9500 a. tagasi). MULD JA TAIMKATE Omane muldade mikrotsonaalsus. Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid. Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi, mis
Räpina Aianduskool Tulbi haigused ja kahjurid Koostaja: Pille-Riin Tilk Kursus: II Aia-ja loodusmajandus Juhendaja: Tairi Albert Räpina 2007 Sissejuhatus 2 Tulbi-hahkhallitus Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub
Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater Osmussaare lähedal Suurim ja varjatuim Gneissbretsad Kasutatud kirjandus http://www.gi.ee/geoturism/CratersFINAL_EST_062011 http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriidikraat
aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord Katariina II poolt 1783. a. läbi viidud reform, mis kehtis kuni 1796.a. 1) Uus haldusjaotus-->rohkem maakondi (Paldiski, Viljandi, Võru, Valga) 2) 1783. a oli Eestis 12 linna, 8+ Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru. 3) Kubermange valitsesid asehaldurid-->raed ja maanõukogud aeti laiali. 4) Kehtestati pearahamaks-->1784. a pearaharahutused, nt Räpina puuaiasõda. Pearahamaks 1783. a. kehtestatud maks, mille kohaselt pidi talurahvas maksma 70 kopikat igalt meeshingelt. Aja jooksul suurenes. Hingeloendus Perioodilised loendused, et võtta arvele maksualust elanikkonda. Roseni deklaratsioon 1739. aastal vastu võetud deklaratsioon, millega fikseeriti talurahva olukord: 1) Talupoeg on pärisori, keda võib pärandada, vahetada, müüa. 2) Talupoja kormised ei ole piiratud
mille tulemusena toimus illegaalne töötamine. Illegaalselt töötavaid inimesi nim. tsunftijänesteks. Tsunftid tegutsesid paljudes valdkondades N: maalrina, lihunikuna, pagarina, kingsepana jne. Järjest rohkem läks moodi manufaktuurid. Manufaktuur oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised.Ühesõnaga ei piiratud enam tootmist. 1736a rajati Võhandu jõele Räpina mõisa paberivabrik. Mis oma hiilgeaegadel valmistas ka rahapaberit. See on siis siiani säilinud manufaktuur ja kannab nimetust Räpina paberivabrik. Sisekaubandus: Kehtis siis sõbrakaubanduse põhimõte igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Olulisteks kaubanduskohtadeks kujunesid siis maalaadad.
TELEFONIDE HINNAVÕRDLUS Allar Kadai Räpina 2009 POED Tartu Kaubamaja EMT esindus Semu Kaubamaja Elisa esindus Kagukeskuse Tele 2 esindus TOOTED Sony Ericsson k610i Samsung SGHG800 LG KP500 Nokia N70 Motorola V150 HINNATABEL Semu Kagukeskuse Tartu Kaubamaja Kaubamaja Tele 2 Elisa esindus
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Iseseisev töö Juhendaja Irma Zettur Räpina 2016 SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Inimkond on seeni toiduks ja raviks kasutanud juba tuhandeid aastaid. Mõnedes paikades isegi üle 5 tuhande aasta. Enamik inimesi on harjunud metsast lihtsalt puravikke, kukeseeni, riisikaid ja pilvikuid korjama, et neid toiduks tarvitada. Palju vähem on harjutud tarvitama erinevaid nn kännuseeni või puutüvedel kasvavaid viljakehi kuna sageli peetakse neid kas mürgisteks või söögiks mittekõlbulikeks.
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KAUPLUS KLIENDI SILMADE LÄBI Juhtumiuuring Juhendaja Anu Seim Räpina 2015 Sisukord Minu ootused kliendina..................................................................................................3 Mida ma ootan teenindajalt.........................................................................................3 Kaupluse külastus...........................................................................................................3 Põhjus kaupluse külastamiseks...............................................................................
ühe põlvkonna vältel Majandus • Vene aeg: Pärast Venemaaga ühendamist jäi kaubandus soiku ja hakkas elavnema alles 18.sajandi keskpaigas. • Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. • Valitsus püüdis suurendada Peterburi sadamakäivet, aga selle arvelt langes Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsus. • Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või oma töö lõpetanud. • 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas. Valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. Põllumajandus Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis läbi kogu XVIII saj põhiosa Eesti mõisate ja tulude sissetulekust. Suureks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud Vene 50 000 meheline sõjavägi. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin, mille
Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn 14971 Tapa linn 6716
pasta ● pastast eraldatakse vesi, masinaga mis pöörleb 1060 meetrit sekundis ja tekib niiske paberimass ● mass pressitakse lapikuks ja rullitakse metallist varda ümber ● rull kaalub 35 tonni ● suured rullid lõigatakse väiksemaks ning saadetakse edasi paberi lõikusesse ● tehases valmib ühe minuti jooksul 55000 paberilehte1 1 https://www.youtube.com/watch?v=1f_iPltxygs (21.05.2017) Eestis toodetakse paber Räpina paberivabrikus Igas Euroopa riigis kogutakse puitu paberi valmistamiseks. Igas Euroopa riigis on vähemalt üks paberivabrik. Kokku on Euroopas 482 paberivabrikut2 2 http://www.paperonweb.com/ppmanfeu.htm#eu (21.05.2017)
RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad
dokumentaalfilmistsenaariume ("Loojangule vastu" 1991, "Järelevalveinspektor" 2003, "Palladium" 2007) ning avaldanud publitsistikaraamatud "Ratsa läbi Eesti riigi" (1998) ning "Hää koht" (2003), millest 2004 ilmus ingliskeelne "Out Back". 2006. aastal on teda autasustatud Valgetähe V klassi ordeniga. Ajakirjanikutöö kõrvalt lõpetas ta tänavu Räpina aianduskoolis maastikuehituse eriala. Sellel aastal pälvis Ajakirjanike liidu poolt auhinna ''Hea Sõna''.
täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses. Hurt rajas kogujate võrgu, kuhu kuulus 960 kogujat. Jakob Hurt koostas kogumiku "Setokeste laulud". Setomaal käis laule üles kirjutamas A.O. Väisanen. Teda peetakse seto lauluema Anne Vabarna avastajaks. Anne Vabarna laulis ette Peko eepose. Lauluema ei osanud lugeda ega kirjutada. Laulud ja lood kirjutas üles vanem poeg. Räpina kandist pärit folkloristi Paulopriit Voolaisega koostöös sündis Peko. Rahvaluule koguja oli ka Paul Hagu.
Kus lõpeb Tartust välja võites linn? · Valige 3 maanteed järgnevate seast: Tallinna, Valga, Võru, Räpina, Võru- Põlva, Jõgeva, Jõhvi, Viljandi. Valitud: Tallinna, Võru ja Jõhvi maanteed. 1. Fikseerige ,,maa" või erinevate ,,maade" alguskohad külade ja mingite objektide lõikes. 1) Tallinna maantee "maa" alguskohaks oleks Vorbuse või Rahinge küla. 2) Võru maantee "maa" alguskohaks oleks Tõrvandi alevik 3) Jõhvi maantee "maa" alguskohaks oleks Lemmatsi küla 2. Põhjendage määratlusi.
ja vara kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha tööd ja selle suurus polnud määratletud. Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale mitte riigile. Põhiline vorm oli merekaubandus, sellega seoses tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveokeelud. Kodumaine tööndus langes. Peamiselt veati välja vilja ja sisse soola. Tekkisid manufaktuurid, üks vanimatest oli Räpina paberivabrik ja Põltsamaa portselanivabrik, samuti Krenholm Narvas. 6. Katariina II Balti poliitika Paldiski ja Võru said linnadeks. Katariina II püüdis tühistada Balti erikorda. Vene impeerium pidi alluma ühele keskvalitsusele, see tähendab, et pidid puuduma priviligeeritud alad. Katariina II poliitikat Eestis ajas George Browne. 7. George Browne tähtsus
Eelistab valget kasvukohta. Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -jakke jne,sokid, aluspesu, T- särgid,voodipesu
kanna enam. See on lihtsalt raha õhkuviskamine. Neid võivad vajada need inimesed ,kellel võivad olla rahalised probleemid ja ei saa riideid osta või hoopis disainida endale ümber. Isegi see on oma viisi taaskasutamine ,kui sa annad enda vana telefoni nt oma väiksemale õele või vennale. On olemas paberivabrikud kus tehakse vanadest paberitest , raamatustest uusi pabereid,pappe jms asju . Põlvamaal vanapaberi ümber töötlemine toimub Räpina paberivabrikus. Kuidas veel saab asju taaskasutada? 1)tühjadest kohvipakkidest ostukott või rahakott. 2) Remondi- vii oma jalatsid pigem kingsepa juurde, mitte ära osta kohe uusi. 3) Ära osta ühekordseid patareisid- kasuta hoopis laetavaid patareisid. 4)Disain vana riide ese uueks või hoopis kasuta nt särki padjapüürina. 5)vanadest küünlajuppidest saab sulatades uue küünla. 6)vanast mööblit saab disainida ja korda teha.
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis .
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte......................................................................
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Referaat Räpina 2015 Sisukord LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)..........................................................................3 Välimus.......................................................................................................................3 Käitmine......................................................................................................................3 Elupaik......................................................
kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud. Eesti rahvakalendris tähistatakse Miikaeli nimepäeva ehk mihklipäeva 29. septembril, seda nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi inglite päevaks; alates 1696. aastast on see päev Rooma kirikukalendris pühendatud ka Gabrielile ja Raafaelile. Eestis on Miikaelile pühendatud Keila, Juuru, Jõhvi, Kodavere, Kihelkonna, Räpina, Rõngu, Tallinna Mihkli kirik. Kanada, Toronto Prantsusmaa Kiiev, Ukraina
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai DELFI TÄHTSAMAD UUDISED Referaat Juhendaja: Valdur Truija Räpina 2008 Sisukord Eesti uudised..............................................................................................................................................3 Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks..........................................................................................3 Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi................................................................................. 3 Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus......
Räpina Ühisgümnaasium Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Catlin Ritsberg Juhendaja: Riina Tamm Räpina 2009 Sisukord 1 Elulugu... lk 3 Looming... lk 4 Loomingu perioodi... lk 6 Pildid... lk 7 Kasutatud kirjandus... lk 8 Elulugu 2 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685. aastal. Tema isa oli tunnustatud õuekirurg. Muusikatunnid algasid Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow´
Räpina Aianduskool VARJUAED Iseseisev töö Koostas: Lea Vartsun 1ak2 Räpina 2010 Valguse ja varju mäng loob varjuaias omapärase meeleolu. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias kaitsevad puukroonid meid liigse kuumuse ja tuule eest. Taimede valik varjuaeda on suur. Ei tohiks ajada segi varjutaimi ega varju taluvaid taimi. Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted. Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline
Jõe algusosas (vt pilt 1) on ülekaalus põllustatud alad. Varematel aegadel oli Võhandu jõel palju vesiveskeid. Lisaks vesiveskidele asus Räpinas elektrijaama pais. Praegu töötavad vesiveskitest vaid vähesed ja on rajatud hüdroelektrijaam Leevakule. Lisaks Leevaku hüdroelektrijaamale asub Võhandu jõel vanim järjepidevalt töötav Eesti Pilt 1, Võhandu jõe algus tööstusettevõtte 1734. aastal tegevust alustanud Räpina paberivabrik. Võhandu jõgi on Eesti kaitsealune loodusobjekt. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Jahedaveelise Pühajõe piires on kalastik liigivaene ja mõõdukalt mitmekesine. Siit registreeritii 12 liiki kalu: ojasilmu, jõeforelli, haugi, särge, teibi, lepamaimu, viidikat, trullingut, lutsu, luukaritsat, ahvenat ja võldast. Kõige rohkem on aga särge (vt pilt 2) ja viidikat,
Julius Kuperjanov LAPSEPÕLV JA KOOLIIGA Julius Kuperjanov sündis 11.oktoobril 1894. aastal. Oma esimesed eluaastad veetis Kuperjanov Venemaal, Pihkva kubermangus, kuhu tema vanaisa Karl Kuperjanov oli Räpina mõisast 1870. aastal põgenenud. Soov anda oma lastele eestikeelset haridust oli peamiseks põhjuseks, miks Julius Kuperjanovi isa lahkus Venemaalt ja ostis 1904. aastal Vana-Kuustes Lalli talu. Kui 10 aastane Julius tuli Vana- kuuste Sipe kooli, äratas ta teistes õpilastes tähelepanu mitte ainult oma tõmmu nahavärvi ja tumedate juustega, vaid ka väga hea vene keele oskusega. Julius õppis väga kergesti, niihästi alguses kodus kui
3 1 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 133 2 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 126, I lõik 3 Klassitsism arhitektuuris. http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber
mitmesugusteks produktideks. • Tänapäeva keemiatööstus valmistab enam kui 70 000 toodet. Eesti keemiatööstus • Eesti aladel valmistati tõrva, rauda, lupja, viina jm juba palju sajandeid tagasi mõisate või hiljem ka talude juurde püstitatud ahjudes lähikonna toormest kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid vabrikuid. • Eesti esimesed keemiaettevõtted olid näiteks Räpina paberiveski asutati 1734, Põltsamaa kandis rajati 1770 klaasiahi ja 1792–1795 Rõika- Meleski peeglivabrik, Pärnus asutati õlivabrik linaõli ja värnitsa valmistamiseks. Eesti keemiatööstus • Narva jõe piirkonnas asutati mitmed vabrikud nagu äädikavabrik (1826), milles hiljem valmistati ka värve ja vasevitrioli. • Esimene aurujõul töötav viina destillaator rajati 1817. aastal Raadi mõisa juurde ning seal saadi 1850 Eestis esmakordselt ka puhas piiritus.
and § § Urvaste Parish Varstu Parish mu § § Vastseliina Parish Võru Parish nici And there are 2 towns in pali Võru county. Towns: ties § § Antsla Võru ! Võrumaa in its historical borders included eight Coat of arms and flag parishes: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina and Vastseliina. Hist ory! Piusa is a river in § Southeastern Click to edit Master text styles Estonia and, for the Second level last 14 km before draining into Lake Third level Pihkva Fourth level Fifth level
(eestimaal) ja 1819 (liivimaal) talurahvaseadused- pärisorjuse kaotamine, talupoegade vabastamine ilma maata, perekonna nimede andmine *1849(liivimaal) ja 1956 (eestimaal) talurahvaseadused- mindi üle teorendilt raharendile, talupoegdel võimalus talusi päriseks osta Majandus *18 saj viinaköökide rajamine mõisates, härgade kasvatamine, mõisate juures tegutsesid saeveskid, lubjaahjud, telliselöövid, asutati Räpina paberivabrik1734, Põltsamaa klaasi ja portselani manufaktuur *19 saj lina ja kartuli kasvatus talupoegade põldudel, piimakarja kasvatamine, Kreenholmi manufaktuuride rajamine Narva, Kalevi vabrikute rajamine *1870 raudteede rajamise algus eestis *19 saj lõpul kiire tööstuse areng *19 saj lõpuni tähtsaim tööstuskeskus Narva edaspidi Tallinn Kultuur *18 saj- 1793 Piibli esmakordne ilmumine eesti keeles, A.T.Helle valgustuse levik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
