Ergonoomika essee (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST11
ERGONOOMIKA KONTORIS
Essee
Mõdriku
2011
Ergonoomika tegeleb inimeste tegevuste kergendamisega, töövahendite ja tingimuste kohandamisega vastavalt inimese vajadusele. Näiteks töötingimuste, valgustuse, müra, tööasendi, kliima ja mitmete muude tegurite paremaks muutmisega.
Kontoriergonoomika on seotud just sellega, millised on töötaja tööülesanded ja kuidas parandada töökeskkonda. Tuleks analüüsida oma tööülesandeid ja töötamiskohta. Just tööülesanded näitavad, milliseid nõudeid on vaja täita. Näiteks kuidas reguleerida valgust, kuidas istuda jne. Tuleks üle vaadata oma praegune töötamiskoht, et aru saada, milline peaks olema tervislikud ja õiged töötingimused. Ühesõnaga kõik, mis mõjutavad töötaja tööülesannete sooritamist ja mugavustunnet.
Esimene asi, millest alustama peaks on kindlasti kontoritöö puhul töölaud. Tihti ei osutata töölaua valikule nii tööandja kui töötaja poolt erilist tähelepanu, eeldades selle vähest mõju tööviljakusele ja –mugavusele. Tuleks veenduda, et töölaual oleks piisavalt ruumi, vajalikud töövahendid olemas ja kättesaadavad. Siis tuleks üle vaadata töölaua kõrgus, tagamaks kätele õige asend, et nad liiga ruttu ära ei väsiks. Töölaua kõrgus peab võimaldama töötades puhata rannet, toetades seda vastu lauda. Töötades peaksid käsivarred moodustama täisnurga. Hea oleks, kui laua kõrgust saaks reguleerida. Kuna kontoritöötajate hulgas on väga levinud kaela ja alaselja vaevused, siis tuleb kindlasti valida töölaua taga istumiseks ka õige tool . Just õige istumisasend aitab ära hoida selja- ja kaelavalusid. Kontoris peaks kindlasti toolide kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kaldenurk muudetav. Õige istumine aitab ära hoida ka selja nõgusaks muutumist. Seljatoe kaldenurga muutmine aitab vältida seljalihaste koormust. Seepärast sobivad kontorisse just kõrge seljatoega toolid. Istuva töö puhul on väga vajalik ka piisav ruum jalgade liigutamiseks. Töötooli kõrgus on sobiv asendis, kus töötaja põlvede painutusnurk on täisnurkne. Kui jalgu ei saa põrandale toetada või kui isteplaat soonib reisi, tuleb kasutada jalatugesid. Jalatoe pind ei tohi olla libe ja selle suurus peaks võimaldama jalgade liigutamist. Tooli polster peab olema pehme ja õhku läbilaskev. Töökõrgus on siis õige, kui käed on töötamisel vabad. Kuna kontoris tehakse väga palju ka tööd arvutiga, põhjustab see probleeme ka nägemise ja silmadega . Niisiis on väga tähtis kujutuse kvaliteet ekraanil. Kuvari pilt peaks olema maksimaalselt stabiilne. Tuleks tähelepanu pöörata ka ekraani paigutsele. Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaksid olema muudetavad. Kindlasti ei tohiks ekraan ka väga läheda olla, optimaalne kaugus silmadest võiks olla 50-75 cm. Kuvariga töötamisel peaksid olema puhkepausid ja nende kestvus vähemalt 10 % tööajast. Lisaks tuleks tähelepanelik olla häiriva peegelduse tekkimisega , mida võivad põhjustada valgustid või aknast tulev valgus. Klaviatuur peaks olema madlamal, et tagada mugav käteasend. Kui telefoni kasutatakse sageli, peab ta olema lähedal (kuni 50 cm), kui harva, siis kaugemal. Ma usun, et paljudel kontoritöötajatel on oma tervisega just seepärast probleemid, et nad ei pööra oma töötamistingimustele piisavalt tähelepanu. Oma tervisest hooliv inimene teeb kõik, et ta ennast hästi tunneks, ka töö juures.
Teine väga tähtis aspekt kontoris on valgustus . Valgus ja värvid mõjutavad töötulemusi. Halvad ja puudulikud valgustingimused võivad põhjustada tõsiseid nägemisvaevusi ja lisaks sellele esile kutsuda ka väsimust ja peavalusi. Ka pikaajaline kunstvalguses viibimine ei ole kasulik, sest võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist. Soovitatav on töö juures kasutada võimalikult palju päevavalugust ja eemaldada pimestav valgus. Vajadusel tuleb akendele paigutada valgust reguleerivad katted või kardinad. Lisaks tuleks eemaldada ka läikivad pinnad, et mitte ärritada töötaja nägemisulatust. Väga tähtis ka värvide kontrast. Kontoris tuleks kindlasti vältida kiiskavaid, eredaid toone ja ka valget. Kõige paremateks värvideks peetakse siniseid toone. Just heledates toonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust . Seinte heledad, soojad toonid muudavad ruumi suuremaks ja valge lagi peegeldab valguse alla ning teeb ruumi näiliselt kõrgemaks. Tasub loobuda ulatuslikest punastest ja mustadest pindadest, see mõjub ärritavalt. Mööbel peaks kindlasti olema matt.
Lisaks eelnevatele tähtsatele asjadele tuleks tööruumides vältida ka kindlasti pidevat taustamüra, näiteks muusikat, printeri või mõne muu aparaadi töötamisel tekkivat heli. See viib töötaja mõted mujale, ei lase keskenduda ja tekitab ühtlasi ka stressi. Ka teiste töötajate pidev vestlemine võib olla häiriv. Seepärast ei peetagi suuri kontoreid heaks tööpaigaks vaid eelistatakse pigem väiksemaid, kus töötaja saab keskenduda oma töö tegemisele. Pidev müra kahjustab kuulmiselundit, väsitab kõrvu ja peaaju . Kontoris tuleks müra vältimiseks paigutada müra tekitavad esemed teise ruumi või töölauast kaugemale. Tänavalt kostvat müra on võimalik ära hoida, kui kasutada erineva paksusega akna klaasi.
Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist ja aitab väga palju kaasa töö kohandamist inimese jaoks. Ergonoomikaalased teadmised aitavad ära hoida tööga kaasnevaid haigusi, võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida.