Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Uppuja päästmine (2)

1 HALB
Punktid
Uppuja päästmine #1 Uppuja päästmine #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cotton Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?

Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi. Meile kõigile meeldib käija suvel mõnes järves või meres ujumas. Palava ilmaga tahaksime jahutada ennast kõikvõimalikes kohtades, tihti võivad need kohad olla meie jaoks tundmatud. Suvel reisides käiakse enamasti uutes järvedes või mereds suplemas. Enamus ei tea kui kiiresti vesi sügavaks läheb ning ollakse julged ujuma kaugele. Paljud õnnetused juhtuvadki nii, et minnakse ujutakse kaugele järve keskele ja siis avastatakse, et jalad ei lähegi enam põhja. Siis tekib paanika, hakatakse rabelema ja tekib väsimus. Kaldale ujumiseks enam jaksu pole ning jääb loota vaid päästjatele. Aga kas päästjaid on? Kas keegi üldse märkab, et oled uppumas

Eesti keel
thumbnail
15
ppt

Uppumine

Uppumine Liigid Märg uppumine e esmane uppumine Kuiv uppumine Sekundaarne uppumine Surm vees Märg uppumine Inimene hakkab hirmust või paanikast rabelema ja sellega muutub tema hingamine ebaökonoomseks Inimene hingab aktiivsemalt vett sisse, sest CO2-i on palju Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse Inimene vajub vee alla Kuiv uppumine Põhjuseks on kramp e. spasm hingamisteedes Võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, taimed sattudes kõrri Psühholoogilise hirmu tagajärjel rohkem esineb naistel ja lastel Sekundaarne uppumine Südame seiskumine kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu,mille tagajäriel toimub uppumine Ülekuumenemine Saades peatrauma Kõhuka hüppamisel Surm vees Tekib tavaliselt südamehaige südame hapnikuvarustuse häirete tagajärjel, kus infarktile järgneb uppumine. Üleväsimus

Esmaabi
thumbnail
3
doc

Uppumine

UPPUMINE 1. Märg uppumine e. primaarne (esmane uppumine) · Inimene hakkab rabelema- hingamine muutub ebaökonoomseks · Sellega tõuseb CO2 hulk veres ja väheneb O2 hulk · Inimene hingab aktiivselt vett sisse, sest CO2-i on palju · Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse · Inimene vajub vee alla Magedas vees : ,,veri on paksem kui vesi" ­ magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha ­ pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse ­ need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees:

Esmaabi
thumbnail
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4

Sport
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)

Esmaabi
thumbnail
56
docx

ESMAABI küsimused - vastustega

ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3

Esmaabi
thumbnail
25
doc

Esmaabi

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede

Rahvatervis
thumbnail
9
doc

Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend

Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend Õppekäik ja väljasõit lastega algavad selle hoolika planeerimisega. Sisuka programmi kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu ka selle turvalisusele. Kõigi muude praktiliste ülesannete kõrval (bussi tellimine, programmi koostamine jne) tuleks enne teele asumist analüüsida ka sellega kaasnevaid turvalisuse riske ja läbi mõelda kuidas tegutseda võimalike õnnetusjuhtumite korral. 1.Ettevalmistus 1. Enne õppekäiku, jalutuskäiku, väljasõitu ( edaspidi ÕK) tutvub täiskasvanu (õpetaja, õpetaja abi, lapsevanem) teelõiguga, mis viib vastavasse sihtpunkti. 2. Teelõik peab olema lastele turvaline ning võimalikult väheste takistustega. 3. Selge peab olema, nii minnes kui tulles, kas kasutatakse ühistransporti ja kui kaugel asub peatus. 4. Saata täpne informatsioon õppekäigu/väljasõitu kohta (eesmärk, väljumine-

Pedagoogika




Kommentaarid (2)

PrettyMammi profiilipilt
PrettyMammi: Kirjeldamata on võtted uppuja päästmiseks.
23:12 16-01-2011
KaisaKiizuu profiilipilt
KaisaKiizuu: Väga kasulik. Oli kõvasti abiks.
20:05 02-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun