kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud . Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask 28.05.2012
Rannaniit Rannaniit · Rannaniit ranniku osa mis allub mere mõjule või külgneb merega. · Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus Taimede mitmekesisus = palju putukaid
1. Tavateravili ja maheteravili. Sarnasused: Püsimajäämiseks vaja ühtlasi tingimusi, sarnane loomastik, viljavaheldus tähtis (haigused ja viljakus), tähtis on ka bioloogilise aktiivsuse soodustamine (eriti mahedal), Erievused: Mahedat pritsita mürkidega väga vähe, (herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid) mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda, Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohu...
Seoses rannaniitude karjatamise lõppemisega kulustumise ja võsastumisega on see liik aga praktiliselt kadunud ning on säilinud kõigest üksikud hääbuvad asurkonnad. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks võib pidada kõrele kudemiseks sobivate madalate kiirelt soojenevate lompide kadumist ranna- aladelt. Kahepaiksetest võivad lisaks kõrele rannaniitudel elada veel rabakonn. Roomajatest võib rannaniitudel kohata nastikut. Rannaniite iseloomustab väga mitmekesine ja rikkalik linnustik. Rannaniidud on eelistatud rändeaegseteks koondumispaikadeks paljudele hanelistele (valgepõsk-lagle ja hallhani) ja kurvitsaliste liikidele. Samade rühmade esindajad domineerivad ka rannaniitudel pesitsevate liikide hulgas. Rannaniitudele iseloomulikeks haude-lindudeks on kurvitsalistest punajalg- tilder, mustsaba-vigle, alpi-risla, kiivitaja, tutkas, meriski, liivatüll, suurkoovitaja. Haruldasemad on naaskelnokk, veetallaja
....... 13 Kasutatud allikad.................................................................................................. 14 Sissejuhatus 20. sajandi esimesel poolel oli kõre e juttselg-kärnkonn (Bufo calamita) väga iseloomulikuks liigiks Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannikualadel ning saartel. Viimase 50 aasta jooksul on kõre arvukus Eestis pidevalt langenud. Kõre hääbumise peamiseks põhjuseks võib pidada liigile sobivate elupaikade kadumist. Eestis on kõre asustanud enamasti rannaniite, eriti rannakarjamaid (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 a). Kõre ehk juttselg- kärnkonn on kahepaikne, kes sarnaneb väga tavalise konnaga. Jalad on tal lühemad kui konnal, liigub aeglasemalt ja pigem kõnnib kui hüppab. Kärnkonna nahk on 2 kuiv ning sageli ka krobeline. Silmade taga ja veel mitmes keha piirkonnas on käsnad, kus asuvad mürginäärmed. Kärnkonna mürk on inimesele ohutu, kuid mõne väiksemale loomale
tuulehaugi) kudeala. Käina kandis elavad kõre ja- merikotkas ja naaskelnokk. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitse ala. Kassari saar: Kassari on Eesti saartest suuruselt viies. See asub Hiiumaa kaguranniku läheduses. Kassari on Hiiumaaga ühenduses Käina lahe kaudu. Kassaril on Hiiumaaga sarnane kliima, kuigi Hiiumaa kaitseb seda külmade põhjatuulte eest. Kassaris esineb rannaniite, levinud on klibukadastikud. Enam levinud on rähkmullad. Tüüpilisemad taimed on tammed, kased, saared, sanglepad ei puudu ka toomingad ja lillerikkad puisniidud. Haruldasemad taimed, mis Kassaril kasvavad on tuvitähtpead ja valge kukehari. Kasutatud kirjandus: ``Eesti maastikud``, Ivar Arold, 2005 ``Eesti maastikud``, Endel Varep ja Vambola maavara, 1984 ``Emmaste``, Bruno Pao, 2001 ``Kassari``, Uno Kiisa, 1985 ``Saared, inimesed, sillad``, Jan Burian, 2002 http://et.wikipeedia
Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada, Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga. Rajal on 7 meetri kõrgune vaatetorn. 1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast. 2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997. aastast ei suubu Lihula linna heitevesi enam Prandi ojja. 3. Penijõe paadisadam asub looduskaitsealal. Veel kuuekümnendatel aastatel paiknes siin hulk paadikuure. Piki jõekallast liikudes on näha üleujutavat niitu, suvel kasutatakse seda karjamaana
Luitemaa Looduskaitseala, Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.luitemaa.eoy.ee Rannametsa Soometsa Looduskaitseala on eesti üks ainulaadsemaid kaitsealasid. Oma praegusel kujul ja piirides, 9860 ha suuruse looduskaitsealana, moodustati ta 2000. aastal senise maastikukaitseala ja kaitstavate üksikobjektide baasil. Looduskaitseala ülesandeks on kaitsta Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluiteid ja nende ümber kujunenud kooslusi, aga ka rannaniite ja ohustatud ning haruldaste liikide elupaiku Kaali kraater ja külalistemaja, Saaremaa Telefon: +372 50 50 434 Faks: +372 45 91 184 Epost: [email protected] Kodulehekülg: http://www.kaali.kylastuskeskus.ee 2005.a. suvel avati Kaali kraatriteväljal ajaloohõnguline Kaali Külastuskeskus, mis on ehitatud traditsioonilisi ehitusvõtteid kasutades. Nii sisekui ka välisseinad on laotud käsitsi tahutud paekivist, laed ja katused on puidust.
Taimestiku eripära on suur liigirikkus, sest siin saavad kokku paljude liikide levialade piirid (Kaur et al. 2008). Puisniidud on varasemalt olnud madaliku visiitkaardiks, kuid viimastel aastakümnetel on need metsastunud. Vaadeldaval alal leidub Eesti kohta kõige rohkem rannaniite (Arold 2005). Kõige suuremad rannaniidud paiknevad Matsalu lahe lõunarannikul ning samuti on iseloomulikuks ulatuslikud roostikud (Kaur et al. 2008). Rannaniitude hooldamiseks karjatatakse neil lihaveiseid, kes on vähenõudlikud ja ilmastikule vastupidavad (Arold 2005). Joonis 3 . Soti mägiveis 8. Loomastik Matsalu ja Haapsalu lahed on tuntud linnualad, kus kevdel ja sügisel peatub kümneid tuhandeid veelinde (Kaur et al. 2008)
Esmased niidud tekivad maatõusu tõttu merest kerkival rannikul ja laidudel (rannaniidud) või säilivad metsatuna üleujutuse (mõned lamminiidud) või kasvukoha kuivuse tõttu (mõned looniidud). Teisesed niidud on tekkinud inimese majandusliku tegevuse tagajärjel kunagiste metsade asemele. Pärandkooslustena käsitletakse põliseid inimtekkelisi poollooduslikke koosluseid, eelkõige puisniite, alvareid, luhaheinamaid, rannaniite, aga ka teisi karja ja heinamaid, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 3 3. NIIDUTÜÜBID 3.1 ALVARID 3.2 Iseloomustus Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukesemullalisi lubjarikkaid niite, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad
Peale Eestile iseloomulike ohutegurite mõjutab kahepaiksete arvukust maailmas toimuvad kahjulikud muutused nagu keskkonna kasvav reostumine, kliimamuutused, haiguste ja parasiitide kasvav mõju. Kahepaiksete kaitse Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Juttselg-kärnkonna ehk kõre ja harivesiliku jaoks on moodustatud tegevuskavad liigi kaitseks. Elupaikade taastamiseks ja hooldamiseks on hakatud rannaniite taastama kui kõre elupaigana, karjäärielupaiku hooldama ning väikeveekogusid taastama ja rajama. Asurkondade elujõulisuse tõstmiseks on olemas toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine [2]. 6 Kahepaiksete kaitseks tuleks säilitada väikeveekogusid. Neid ei tohiks kuivendada või pinnasega täita. Mitte mingil juhul ei tohiks asustada tiikidesse kalu. Ka intensiivselt
Kormoranid Rannaniidud on paljude linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaigaks: · balti risla (ohus) · mustsaba-vigle (ohus) · tutkas (ohus) (Joonis 9) · kormoranid (Joonis 7) · hahad (Joonis 8) · punajalg-tilder · partlased · hanelised · kurvitsalised Joonis 8. Emahahk. Ohus olevad linnud vajavad korralikku karjatatud ning hooldatud rannaniite, mida on tänaseks vähe alles jäänud (Arold, 2005) 8 Joonis 9. Tutkas Joonis 10. Jääkoskel 7. Inimmõjud Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud - heina saadakse lagedatelt kultuurheinamaadelt ning metsa tehakse eelistatult lageraietena. Niitmata-karjatamata puisniidud võsastuvad paraku kiiresti. Eriti märgatav on puisniitude
Rannaniitude roomajate fauna kohta on informatsooni vähe. Ajuti toiduotsingutel võib leiduda nastikut. Niitude servaaladel võib kohata arusisalikku. Rannaniitude kraavides ja lompides koeb harilik kärnkonn, kohati rohukonn ja rabakonn. Rannaniitude veekogudes elavad tähnikvesilikud (Kukk, 2004). Rannaniitude imetajate kohta on vähe teada. Suurulukeid kohtab küllaltki harva ja juhuslikult. Suurematest ulukitest võib rannaniite püsivamalt asustada vaid halljänes, teised kasutavad neid peamiselt toitumiseks. Rannikult võib leida veel minki, kes otsib sealt süüa ning hästi tunneb end ka mügri (Kukk, 2004). Piirkonna asustus ja probleemid Minu poolt käsitletud piirkonnas inimasustus puudub. Väljaspool ala piire, on küll asulaid, kuid need on asustatud suhteliselt hajusalt ega peaks väga mõjutama väga piirkonna loodust.
Vormsi tänapäeval Elu looduskaunil Vormsi saarel on rahulik ja turvaline. Meid ümbritseb miljööväärtuslik ja turvaline keskkond ning me elame looduslähedaselt. Meie lapsed õpivad renoveeritud koolimajas ja lasteaias. Vormsil on kaasaegsed infrastruktuurid: teedevõrgustikku ja sadamaid uuendatakse pidevalt. Kogukonnamajandus põhineb kohalikel ressurssidel (kartul, marjad, seened, mesi, koduloomad, metsamaterjal, ulukid, kala). Tegeleme üha hoogsamalt põllumajandusega, hooldame rannaniite ning kasvatame lihaveiseid ja lambaid. Toimumas on turismitaristu areng, külastajate ja nendega seonduv elavdab saareelu. Vormsi positiivne kuvand eestimaalaste hulgas meelitab suvekodusid ostma ning ehitama ka tuntuid inimesi. Kuna Vormsi rahvas ja üldse eestlased hindavad kõrgelt loodust on loodus biosfääri looduskaitseala Natura 2000 võrgustik. Puhkust saab veeta Vormsil mitmel huvitaval moel. Pakutakse Sviby minigolfi, Kaatrireise vormsil ja toimib ka Sviby paadilaenutus.
tagamiseks. - Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. - Hoiualasid on Eestis kokku 325. Näiteks Sõmeri hoiuala, Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Saulepi ja Matsi külas, hoiab Põhja-Pärnumaale iseloomulikku rannikumaastikku: Sõmeri poolsaare rannaniite, kadastikke, loopealseid ja rannikulõukaid ning sealset elustikku. Kaitseala pindala on 362,5 ha. Kaitseala moodustati 2007.aasta. Maastikukaitseala - Kaitseb haruldasi või Eestile iseloomulikke loodus- või pärandkultuurmaastikke ning nendega seotud liike. - Maastikukaitsealade hulka kuuluvad ka looduspargid, kaitsealused pargid, arboreetumid ja puistud. - Kaitsealustel parkide, arboreetumite ja puistute kaitsekord on sätestatud omaette kaitse-eeskirjas.
lõunaosas), seetõttu võeti mere alt vabanenud maa-alad kohe kasutusele karjamaadena. *Tänapäevane inimasustus on rannaeluga vähem seotud ja paljud lagedad niidualad on nüüdseks hävinud. Rannikumaastikud on kergesti haavatavad süsteemid, siinne tasakaal on väga ebakindel. Nii vale tegevus kui põhjendamatu tegevusetus võivad ranniku seisundit järsult ja pöördumatult muuta. Paljusid loodusväärtusi (s.h. rannaniite) saab kaitsta ainult nende majandamise kaudu. Rannamaastik poolloodusliku kooslusega. Saaremaa, pärnumaa, läänemaa lõunaosa. Püsivus. Karjatamine; lammaste pidamine- söövad noori kadakaid. veised. Raiumine. Roo niitmine. Loomad tallavad pilliroo risoomistiku katki – roo vohamine väiksem. *Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega
Rusukallet katab pärnast, saarest, vahtrast, jalakast, sanglepast, haavast, remmelgast, toomingast, pihlakast lopsakas mets, kus on ka kuuske ja tamme. Ka alustaimestik on lopsakas ja liigirikas, palju on sõnajalgu. Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1. rühma moodustavad üleujutatavad puude ja põõsasteta saared, taimkate peaaegu puudub soolalembesed rannikuniidud: Keri, Kumbli, Vahekari, Tapurla karid, Vähelood, Kasispea Keskmine lood. Huvitavamad taimeliigid on suur kukehari, rohulauk, rand-seahernes ja roosa merikann. 2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas,
enda alla viiendiku saare pindalast. Loopealsed on õhukese mullakihiga paepealsed alad, kus esineb nii tundrale, stepile kui ka kõrgmäestikule iseloomulikke taimi. Saare suuremad kadastikud asuvad saare lääneosas Koguvast ja Igakülast põhja pool, saare edelaosas, Rässa ja Võiküla vahel ning piki kirderannikut Üügu pangast Püssina pangani. Külasema ümbruses paiknevad sarapikulood, saare lõuna- ja edelaosas leidub ulatuslikumaid rannaniite. Muhus ei ole suuri metsi, metsad võtavad enda alla vaid 20% pindalast. Algselt kasvas mets ainult Piiril, kuhu see umbes 200 aastat tagasi istutati. Rohkem metsa on saare lääne-, lõuna- ja põhjaosas ning reeglina on tegemist loomännikutega, kuigi on ka sooviku- ja salumetsi. Muhu vanimateks n. ö. pühadeks puudeks on Võlla külas asuv tamm ja Liival asuv Raagi mänd. Kui saarele sattus mõni hunt siis hundijahi ajal roniti selle männi otsa, et näha, kus hunt jookseb.
ning eemaldamaks ka neid taimeliike, mida loomad ei söö, võib olla vajalik karjamaa suve lõpul ka üle niita. (http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_4_Luhtade_hoolduskava_2011.pdf) Rannaniidud Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal suures osas üleujutatav rannaloik, mille püsimiseks on vajalik selle hooldamine. Rannaniite iseloomustab soolalembene taimestik ning mitmekesine ja rikkalik linnustik. Karjatamine vi niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Joonis 2 Näide rannaniidust Karjatamine on rannaniitude peamine kasutusviis, õigesti kasutatuna on rannaniidud
jõudsalt laienenud. Kõrgematel aladel, kuhu merevesi jõuab vaid suurte tormide ajal, on suprasaliinsed kooslused, mis on vähem soolased, aga elustikult mitmekesisemad. Vööndilisus on üks rannaniitude oluline eripära võrreldes teiste rohumaatüüpidega. Eesti rannaniidud on peamiselt karjamaad, mida inimesed on nende tekkest peale mõõdukalt mõjutanud. Et Lääne- ja Põhja-Eestis, kus rannaniidud asuvad, tõuseb maa 12,8 mm aastas siis on see maa noor. Enamik rannaniite on seega merest kerkinud ajal, mil inimesel oli karjamaid juba vaja ning need võeti kohe peale merest kerkimist ka kasutusele. Seega võib väita, et Eesti rannaniidud on valdavalt primaarse tekkega rohumaad ning karjatamine on nendel aladel loomulik. (Sammul, M. jt 2003) Lamminiidud Lamminiidud ehk luhad on jõgede kallastel asuvad niidud, mida suurvesi perioodiliselt üle ujutab. Luhad on tekkinud aladele, kust inimene on lammimetsa maha võtnud ning karjatama ja niitma hakanud
KÄINA VALLAS asub 4 väärtusliku maastikuga ala. Kõige tähtsaim neist on Kassari. Kassari ala hõlmab tervet Kassari saart koos Reigi saare ning osaliselt ka Käina lahega. Kassari on üldiselt tasase reljeefiga. Kassaris on kaks põlisküla Esi- ja Taguküla ning kaks asundust endiste Kassari ja Orjaku mõisa maadel. Väga hästi on säilinud traditsiooniline põldudemuster, kohati on säilinud ka hooldatud rannaniite. Puisniidud on üldiselt metsa kasvanud, kuid on ka metsakooslustena liigirikkad ja huvitavad (Joonis 3, joonis 4). Endised kuiva ja lubjarikka pinnasega liigirikkad rohumaad on enamuses vallutanud tihedad ja kõrged kadastikud ning noored männikud. Leidub ka istutatud männikuid. Seal on puhkajasõbralik maastik, palju majutuskohti ja vaatamisväärsusi. Turismi potentsiaali on Orjaku sadamal. Joonis 3. Taastatud puisniidud Kassaris Joonis 4.
Matsalu lahe pindala on 67 km² ja see väheneb aegamööda Kasari delta juurdekasvu tagajärjel. Matsalu märgala ilmet kujundab Kasari jõgi. Ulatuslik delta on moodustunud jõevete poolt toodud setetest, järjest on suurenenud biogeensete ainete hulk jõevees, mis avaldab märgatavat mõju delta ja lahe elustikule (Kumari, 1985). Matsalu suurimaks väärtuseks on 3000 ha roostikke lahe idaosas oma roostikulinnustikuga, 2900 ha rannaniite ümber lahe rannikulinnustikuga, 4000 ha üleujutatavaid luhtasid Kasari alamjooksul luhalinnustikuga, umbes 60 saart ja laidu pindalaga 0,1...272 ha lahes ja Väinameres merelinnustikuga ning üle 26 000 ha avavett, millest suur osa on lindudele toitumiseks sobivalt madalaveeline. Matsalu lahe roostikud ja saartevaheline ala Väinameres on olulised veelindude sulgimisalad. Kõige tähtsam on siiski Ida-Atlandi rännuteele jääva lindude puhke- ja toitumispaigana.
Eesmärk on suurendada hooldatavate lubjavaeste aruniitude pindala 1880 hektarini aastaks 2020. Nõmmeniit (4030) 2013. aasta seisuga on nõmmesid hoolduses 75 ha ning aastaks 2020 on eesmärgiks hooldada 290 ha nõmmi. Soostunud niit (7230) 2013. aasta seisuga on soostunud niite hoolduses 1400 ha ning aastaks 2020 on eesmärgiks hooldada 1900 ha soostunud niite. Rannaniit (1630*) 2013. aasta seisuga on hoolduses 9180 ha rannaniite. Erinevate projektide käigus on taastatud enamus väärtuslikke rannaniite Eestis, mistõttu edasine suurepindalaline taastamine ei ole esimese prioriteetsusega. Tegevuskava perioodil tuleb tähelepanu pöörata eelkõige hoolduskvaliteedi parandamisele, et tagada rannaniiduliikide soodsad elutingimused. Pikaajaline eesmärk (aastaks 2020) on suurendada hooldatud rannaniitude pindala 10 800 hektarini. Lamminiit (6450) 2013
Tüüpilised on PõhjaEesti rannikumadalik, IklaPärnuTõstamaa rannik, Hiiumaa ja Saaremaa loodeosa. Esineb deflatsioon (taim ja muldkate puudub). Pinnakatte mood. sügavamal moreenid, esineb rannajärvi (laguunide kinnikasvamisel) ning nende kinnikasvamisel soid. Muldadest dom. leet, soo ja soolakulised rannamullad. Metsadest: nõmmemetsad, aga soostunud metsi. Niitudest puis ja rannaniite. 12. Soomaastik: Moodustab 20 % Eesti pindalast. Hõlmad suuremaid soostunud alasid: Endla soostik, Soomaa, Alutaguse. Soomaastike alla kuuluvad ka väiksemad ja eriliigilised sood nagu allikasood Viidumäel jne. Pinnakatte mood. järvesetted ja neil lasuvad soosetted (turba paksus kuni 10 m).
niitude tekkimise viis. Hüljatud põllumaadele ja raiesmikel, aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.) Niitude levik Eestis: esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide- kalurite-korilaste ajal (...3000 a. e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. Viljelusmajanduse algusaegadel (5000 a. t.) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi mere-äärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid. Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; 2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt. Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20. saj. Algusesse. Juba 20. saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: ülesharimine kündmine põldudeks ja kultuurrohumaadeks
Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks. Kultuurkooslus - tehiskooslus ehk kultuurkooslus on inimese poolt ja enamasti
· autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. · allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood · Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks. pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju
alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lammipuisniidud), kolmandaks rannaniidud ja neljandaks soostunud niidud (s.h. soostunud puisniidud ja karjamaad). Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku koosluse liigiline koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud
suurem kui selle hävitamisega seotud tegevustest tõusev tulu, suureneb ka inimeste ja valitsuse huvi loodust kaitsta. Kordamisküsimused: 1) Milliseid võimalusi on loodushoiu toetuste mahu määramiseks? Mõõdetakse saamata jäänud tulu majandatavast nt metsasast, põllust. Saamata jäänud raha makstakse maaomanikele toestuste kaudu välja. Kui aga hoopis soovitakse, et inimene teeks traditsioonilisi töid mõnes koosluses edasi, nt karjataks rannaniite edasi, siis saaks toetuse mahu määramiseks välja arvutada palju reaalsed töd maaomanikule maksma lähevad ning selles summas maksta toetust. Ideaalis peaksid loodushoiu toetused katma kas saamata jäänud majandusliku tulu või kulutava summa töödeks, kuid reaalsus ei pruugi see nii olla. 2) Millist infot on võimalik saada erinevate loodusobjektide väärtuse rahalise ekvivalendi (kaup, milles väljendub teise kauba väärtus) hindamisel? Mida üks või teine meetod tegelikult hindab?
taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures
Pesa liivaluidetel, harva rohus. Sööb selgrootuid, korjab need madalast veest, ei sukeldu. 6. LIIVATÜLL tugevalt kollased jalad, valge-pruuni-musta kirju sulestik. Liivasel rannikul, harva siseveekogudes. Lahkub talveks- läheb Inglismaale. 7. MERITÜLL mustad jalad, muidu sarnane eelmisele. Suhteliselt haruldane liik. Eestis pole. Talvel ära- ei tea kuhu. 8. PUNAJALG-TIIDER Punane nokk, pikad punased jalad. Levinud, võib kohata ka sisevetel. Eelistab rannaniite. Toitub selgrootutest. Madalas vees, ei sukeldu. Talvel läheb vahemereäärde. 9. ALPI RISLA Roostepruun selg, must kõht, pikk tume nokk. Eelmisest väiksem. On ka meie vetes. Sööb selgrootuid. Lendavad suures rühmas. 10. NAASKELNOKK Lõunapoolse päritoluga lind, nokk kaardub ülespoole. Musta- valge kirju. Selgrootud, ussid, putukavastsed. Talvel Portugalis ja Hispaania rannikul. 11. MERIKAJAKAS peaaegu hane suurune. Mantel mustjaspruun, mujalt musta-
4.3 Niidud Poollooduslikke kooslusi leidub rahvuspargis ca 2500 hektaril, mis moodustab 5,3% loodusala maismaa pindalast. Umbes poole moodustavad erinevad aruniitude tüübid, sh paluniidud. Looniite leidub peamiselt Palmse-Vihasoo ning Muuksi ümbruses ca 360 hektaril (14,4% poollooduslikest kooslustest). Lamminiidud on esindatud Valgejõe, Loobu jõe ning Mustoja kallastel 240 hektaril (9,6%). Umbes sama palju on inventeeritud rannaniite. Niiduelupaigatüüpidest on veel esindatud puisniidud, soostunud niidud, puiskarjamaad ja kadastikud. Pool sajandit tagasi laialt levinud ja aastatuhandeid vanad poollooduslikud kooslused on paljude tänapäeval haruldaseks jäänud taime- ja loomaliikide (paljud käpalised, võrkliblikad, mustlaik-apollo) elupaikadeks. Ranna- ja lamminiidud on olulised rändlindude peatus- ja toitumiskohad ning kurvitsaliste elupaigad. Poollooduslikke kooslusi on vaja säilitada ka seetõttu,
olemasolevaid elupaiku. Sealjuures pole oluline, kas need on looduslikud või inimtegevuse 22 tagajärjel tekkinud, kuna eesmärgiks on eelkõige liigi säilitamine. Nii tuleb karjäärides, kus kõre on kindlaks tehtud, peatada rekultiveerimistööd. (Eesti Loodus, Riinu Rannap, 1998) Pärandkoosluste imetajad Andmeid imetajate kohta on vähe. Suurulukid tulevad neile küllaltki harva ja juhuslikult. Suurtematest ulukitest võib rannaniite asustada vaid halljänes, teised kasutavad neid peamiselt toitumiseks. Uue, Eestis hästi kodunenud võõrliigina leiab rannikult ja rannikuveekogudest toitu mink. Pisiimetajatest võivad rannaniidud elupaigana sobida mügrile. Linnuloenduste aeg on kõige arvukamalt kohatud metskitse ja halljänest ning enamasti ka põtra. Kõikjalt on leitud metssigade jälgi, harva on nähtud ka rebast. Halljänes eelistab
sadamates, kus ta saadab laevu. Rändlind, keda jääb meile ka üsna palju talvituma. Äralennanud saabuvad märtsikuu jooksul. Sügisene läbiränne algab septembris ja kestab kogu oktoobri, kuid linde näeb veel ka novembris- detsembris. Toiduks on kalad, raiped, konnad, ussikesed, hiired, veeselgrootud, õhus tabatavad kiilid jt putukad, aga ka marjad ja idanevad terad, tihti haudenaabrite munad ja nõrgad pojad. Asustab Eestis rannaniite ja väikesaari, sisemaa järvedel olevaid väikesaari ning soid ja rabasid. Pesitsusajal on toiduotsinguil niitudel ja põldudel. (Linnumääraja, 2015) Pilt 10. Kalakajakas (Larus canus), (Autor: Uku Paal), 2015 Pilt 9. Kalakajakas (Larus canus), (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.3
loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Tekkeloost: -esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide-kalurite-korilaste ajal (…3000 a e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. -viljelusmajanduse algusaegadel ( ~5000a.t) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi – mereäärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid -asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; ~2000a.t võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt -pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19.saj lõppu ja 20.saj algusesse. -juba 20.saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused:
riimvee otsese mõju piirkonnas). · Puisniidud ja puiskarjamaad, kadastikud ja sarapikud võib rühmitada elupaigatüüpideks (kasutusel metsa VEP ja Loodusdirektiivi loendis) Ka kultuurniitudel kasvavad sageli puud ja näiteks parkides on koos puud ja muru, kuid neid ei peeta pärandkooslusteks ega poollooduslikeks elupaikadeks 5 Niitudest veel... · Inimtegevuseta Eestis leiduks vaid lagedaid rannaniite, mujal oleks tegu hõredate puistutega (suurte rohusööjate mõjul tekkinud lagendikud, looduslikud häiringud nt loopealsetel või soostunud metsades); · Tänapäeval tõeliselt poollooduslikke niite väga vähe leida, enamus on varem olnud põllumaad; endised niidud on aga võsastunud; · Niite saab säilitada vaid neid niites ja karjatades (mitte muruhooldusreziimil!) PUISROHUMAAD: 1) puisniit pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud hõre puistu, mida jätkuvalt niidetakse;
Iseloomulik on taimkatte vööndilisus; vööndite laius sõltub pinnamoest, setetest ning maapinna tõusunurgast. Ajuveevööndis (geolitoraalis), sooldunud ranniku-gleimullal või sooldunud ranniku turvastunud mullal taimkate enamasti veel kamarat ei moodusta. Tüüpilised liigid on siin tuderluga, nadaheinad, rand-ogamalts ja rannikas. Pritsmevööndisse (epilitoraali) jäävad rannaniidud sarnanevad üldjoontes aruniitudega. Võsastumast takistab rannaniite eeskätt karjatamine, osalt ka niitmine; selle lakkamisel hakkab mere poolt sageli peale tungima roostik, sisemaa poolt kadastik või muu seesugune võsa. Sootaimkond Sootaimkonda kuuluvad enam kui 30 cm tüsedusel turbalasundil kasvavad taimekooslused. Olenevalt arenguastmest ja looduslikest oludest võivad sood olla kaspuudeta (lagesood) või hõredalt kasvavate puudega (puissood) või metsaga kattunud. Metsamajanduslikest huvidest lähtuvalt käsitletakse
annaabi.ee 
