a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 2. Geeniks nimetatakse a) DNA molekuli b) RNA molekuli c) valku d) DNA ahela lõiku 3. DNA ahela promootor piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 4. Translatsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil 5. Informatsiooni RNA-d tähistatakse lühendiga a) rRNA b) mRNA c) dRNA d) tRNA 6. Antikoodon on osa a) rRNA-st b) tRNA-st c) DNA-st d) aminohappest 7. Replikatsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 8. Geeniks nimetatakse
1. Transkriptsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 2. Geeniks nimetatakse a) DNA molekuli b) RNA molekuli c) valku d) DNA ahela lõiku 3. DNA ahela promootor piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 4. Translatsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil 5. Informatsiooni RNA-d tähistatakse lühendiga a) rRNA b) mRNA c) dRNA d) tRNA 6. Antikoodon on osa a) rRNA-st b) tRNA-st c) DNA-st d) aminohappest 7. Replikatsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 8. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil
· Fagotsütoos- tahkemate aineosakeste omandamine. 2 etappi: Fagotsütoosi kanal, ENDO, aine sissevõtmise ajal; Fagotsütoosi põieke sulgub, fagotsütoosi põiekesega liitub primaarne lüsosoom, sekundaarne lüsosoom- jäägid heidetakse välja- eksotsütoos. · ATP- Adenosiintrifosfaat · Tsütoplasmavõrgustik- endoplasmaatiline retiikulum e ER: läbib kogu rakku; torukeste ja kanalite süsteem; membraanne koostis sama, mis rakumembraanil. Jaguneb kaheks: karedapinnaline: ribosoomid katavad pinda, ribosoomid toodavad valke, karedapinnaline ER transpordib valke, ribosoomid ilma membraanita, kaheosalised, koosnevad RNA-st ja valkudest; siledapinnaline: suhkrute e süsivesikute ja rasvade süntees + transport, torukesed · Ribosoomid, mis toodavad ühte ja sama valku moodustavad polüsoomi. · Golgi kompleks: membraani ehitus sama, mis rakumembraanil; töötleb ja pakib valke, ensüüme;
a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 2. Geeniks nimetatakse a) DNA molekuli b) RNA molekuli c) valku d) DNA ahela lõiku 3. DNA ahela promootor piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 4. Translatsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil 5. Informatsiooni RNA-d tähistatakse lühendiga a) rRNA b) mRNA c) dRNA d) tRNA 6. Antikoodon on osa a) rRNA-st b) tRNA-st c) DNA-st d) aminohappest 7. Replikatsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 8. Geeniks nimetatakse
· ehituslik ülesanne kõigis rakkudes valgud organellide ehituses, lisaks nt karvad, suled, kõõlused, lihased, kabjad, suled, sõrad... karvade koostises keratiin, nahas kollageen · transportülesanne hemoglobiin transpordib hapnikku, transportvalgud rakumembraanis · retseptorülesanne alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele (toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil · regulatoorne ülesanne hormoonid insuliin ja glükagoon reguleerivad vere suhkru sisaldust, kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist · kaitseülesanne organismi kaitsevalgud antikehad on väga spetsiifilised ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga antikehad tekivad vere valgelibledes e leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides
(passiivne transport) · ainete liikumine läbi rakumembraani transportvalkude vahendusel (aktiivne transport) Võrdlen aktiivset ja passiivset transporti. AKTIIVNE PASSIIVNE Vajatakse energiat Ei vaja energiat Osalevad erilised Transportvalgud transportvalgud puuduvad Rakumembraanil paiknevad retseptorvalgud annavad informatsiooni väliskeskkonnast raku sisemusse. Rakumembraani ehituses olevate valkude tähtsus: 1. passiivne transport 2. transportvalgud 3. retseptorvalgud 4. membraani koostises on membraanimolekulid RAKUORGANELLID TSÜTOPLASMA Tsütoplasma võrgustik koosneb: arvukatest kanalikestest ja nende laienditest, mida
Ribosoomis toimub valkude süntees Polüsoom- ühe mRNA-ga seotud ribosoomide kogumik, moodustub valgu sünteesi ajal Ribosoomid on ka mitokondrites ja kloroplastide Golgi kompleks ...- membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste sünteem ÜL: 1) Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine 2) Valkude töötlemise lõpuleviimine 3) Valkude pakkimine sekrudipõiekestesse ja lüsosoomidesse 4) Rakumembraanil ja rakukesta uuendamine Lüsosoom ...-membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lagundavaid ensüüme Lagundatakse: 1) Makromolekulid 2) Otstarbe kaotand rakustruktuurid 3) Fagotsüteesitud mittevajalikud aineosakesed Mitokonder- kahemembraansed, välismembraan sile, sisemembraan harjakestega e sisseopistustega Sisemuses (matriks) ribosoomid ,valkude sünteesiks ÜL: 1) Raku varustamine energiaga 2) Lõpus viia glükoosi lagundamine (rakuhingamine)
enamikul põllumajanduslikest kõrrelistest. Nimetage pump, mis ei kasuta ainete transpordil ATP hüdrolüüsi pürofofataas H+ PPi- aas (aktiivne kui taim on stressi tingimustes ja ATP hüdrolüüsi energia saamine on pärsitud) Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside peamised erinevused *Tonoplasti omal ühe ATP hüdrolüüsil kahe H+ transport, rakumembraani omal ühe. *Tonoplasti struktuuriks 400-500 kD, rakumembraani omal 2x100 kD *pH optimum on tonoplasti omal 7,5, rakumembraanil 6,5. *Aktivaatoriteks on tonoplastil anioonid, rakumembraanil katioonid. *Tonoplasti oma transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli, rakumembraani oma aga tsütoplasmast väliskeskkonda. Kirjeldage tonoplasti H+ATPaasi funktsioneerimist. Millised ained liiguvad vakuooli selle pumba tekitatud gradiendi arvel? Miks on ainete/ioonide liikumine vakuooli taimede jaoks oluline? Tonoplasti prootonpunp ehk v – ATPaas transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli.
Lihaskude-kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine Sidekude- Palju rakuvaheaineid sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks--VERI Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust Raku ehitus Rakumembraan, TUUM, Golgikompleks, tsütoplasma, mitokonder, ribosoomid Rakumembraan. Õpik lk.74-79. 1.Millised ülesanded on rakumembraanil? Eraldab sisemuse väliskeskkonnast, kaitseb, ühendab rakke omavahel, keemilised reaktsioonid, info liikumine 2.Tee joonis rakumembraanist, viita orgaanilistele ainetele. ------ 3.Mis võimaldab rakumembraani lipiididel olla liikuvad, miks on neil seda vaja? Pole tugevad keemilised sidemeid, 4.Nimeta membraanis olevate valkude 3 erinevat ülesannet Ensüümid, ainete transportijad, info vastuvõtjad . 5.Millest sõltub see, kuidas ained rakku pääsevad?
ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme, mille toimel lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (koosneb üksteise kohal asetsevatest lamedatest kotikestest ja neid ümbritsevatest põiekestest, seal toimub rakus sünteesitud valkude sorteerimine). Rakumembraan on imeõhuke ning eraldab tsütoplasmat nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. Samuti on rakumembraanil kaitsefunktsioon, tänu membraanile suudab rakk säilitada oma koostise ja ehituse. Rakud on väikesed, kuna suured rakud vajavad rohkem toitaineid ja eritavad rohkem toitaineid. Raku kasvades suureneb tema ruumala rohkem, kui pindala. Kloroplastides toimub fotosüntees. Need on läätsekujulised taimedele iseloomulikud organellid. Neid võib rakus olla mitukümmend ja nad annavadki taimele rohelise värvuse
valgusmikroskoobiga. 2.Kuidas jagatakse organismid vastavalt rakulisele ehitusele kolm erinevat viisi. Prokarüoodid ehk eeltuumsed ja eukarüoodid ehk päristuumsed Üherakulised ja hulkraksed organismid Heterotroofid(loomad, seened) ja autotroofid (taimed, vetikad) 3.Milline roll on tuumal ja selles paiknevatel kromosoomidel? Rakutuum kontrollib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomides on pärislikku ainet ehk DNA-d. 4.Millised ülesanded on rakumembraanil? Piiritleb, kontrollib toitainete sisenemist ja jääkproduktide eemaldamine 5.Tervikpilt raku funktsioneerimisest lihtsal tasemel õpik lk. 52 6.Millised iseärasused eristavad taimerakku loomarakust (neli märksõna) lk 52 ja 64? Vakuool (vee säilitamine) Rakukest (rakkude kaitse) Kloroplastid (fotosüntees) Kromoplastid (ligimeelitav värvus) 7.Mille poolest erineb bakterirakk päristuumsetest rakkudest (vähemalt kolm iseärasust)? lk 75 joonis
Ülesanded: reageerib erutustele, võimaldab keha tahtele alluvaid ja allumatuid liigutusi 4) Sidekude Asukoht: rakkude vahel Ehitus: sidekoes on palju rakuvaheainet, rakke on vähe ja need paiknevad üksikult Ülesanded: kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordiba ineidm ühendab kõik koed ühtseks tervikuks Raku ehitus Rakumembraan. Õpik lk.74-79. 1.Millised ülesanded on rakumembraanil? 1) eraldavad sisekeskkonda väliskeskkonnast 2) kaitse 3) ainevahetus 4) keemilised reaktsioonid 5) info vastuvõtmine 2.Tee joonis rakumembraanist, viita orgaanilistele ainetele. 3.Mis võimaldab rakumembraani lipiididel olla liikuvad, miks on neil seda vaja? Lipiidide molekulide vahel ei o le tugevaid keemilisi sidemeid. Rakumembraani kuju võib muutuda ilma, et membraan kahjustuks Neil on seda vaja, et transportida erinevaid aieid ja teostada ainevahetust. 4
läbilaskvaks Neerupealised Adrenaliin ja noradrenaliin - aitavad organismil pingutuseks valmistuda Munasarjad Östrogeen ja progesteroon - reguleerivad menstruaaltsüklit Munandid Testosteroon - teisesed sootunnused Platsenta Rasedushormoonid Koorioni gonadotropiin - hCG - tekib juba 6 päeva peale viljastumist, lootekott hakkab kasvama Östorgeen - rinnanäärmete areng, liigeste veesisaldus suureneb 22. Miks ei saa vesilahustuvad hormoonid rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad? Vastus: Sest vesilahustuval hormoonil ei ole olemas vajalikke valke. 23. Positiivne ja negatiivne tagasiside. Näiteid. Vastus: Kui hormoonide hulk tõuseb teatud tasemele, avaldab see toimet hüpotalamusele, mis enam vabastajahormooni ei erita. Selline on negatiivne tagasiside. Positiivse tagasiside puhul mitte ei vähendata esmast stiimulit, vaid võimendatakse. Lapse sünnitamine 24. Autoimmuunhaigused.
..Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. 37. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 38. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil ja kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. 39. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskkonna muutumine. 40. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: Na kanalid avanevad, rohkem Na-kanaleid avaneb, Na- kanalid sulguvad, K-kanalid avanevad, K-kanalid sulguvad 41. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata
koormuse ja stressi ajal Kollaskeha hormoonid munasarjad; menstruaaltsükkel, raseduse säilitamine Östrogeenid munasarjad; menstruaaltsükkel, naise sugutunnused, emaka ja piimanäärmete funktsioonide säilitamine Testosteroon munandid; mehe sugutunnused, seemnerakkude teke 26. Mille poolest erineb rasv- ja vesilahustuvate hormoonide töö? Nimeta esindajaid. Vesilahustuvad hormoonid ei saa rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad Vesilahustuvad enamik hormoone; liiguvad veres või koevedelikus lahtununa Rasvlahustuvad suguhormoonid, kilpnäärmehormoonid, A-vitamiinist tekkivad hormoonid; ringlevad veres valkudega seotult (sünteesitakse maksas); enne mõjutamist peavad transportvalkudest eralduma 27.Veresuhkur, selle regulatsioon. Veresuhkur vere glükoosisisaldus; energia saamiseks; norm 5.0 mmol/l
Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel. Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. Raku paljunemine Rakud on võimelised ennast uuendama, taastootma. Rakud tekivad olemaolevate jagunemise teel. Ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Järgime keharakkude jagunemist. Kõigepealt kahekordistub pärilikkuseaine, tekivad tütarkromosoomid. Pärilikkuseaine koondub ja muutub mikroskoobis nähtavaks
suureneb > raku surm. Täpselt teadmata (mõjutab 5. Isoniasiid = INH mükoolhappe sünteesi) Blokeerib mükoolhappe 6. Etionamiid sünteesi Märklaudkohtade muutused rakumembraanil Häirib rakuseina 7. Etambutool arabinoglükaani sünteesi 8. Tsükloseriin 1. Loomulik resistentsus (ei suuda läbida Seondub tsütoplasmas rakuseina: aeroobid, streptokokid,
puuduvad sisemembraanid (ER, Golgi komplex, lüsosoomid jt.) on organoidid (nt ribosoomid), mida on vähe raku kohta. puuduvad täielikult kaksikmembraaniga organellid (nt mitokondrid). organellide (mitokondrid, kloroplastid, Golgi aparaat, ER jt) funktsioone täidavad vabalt tsütoplasmas paiknevad või välismembraaniga seotud ensüümid. 1200 1300 makromolekuli vähe! sealhulgas ~300 erinevat ensüümi vähe! Ensüümid asuvad tsütoplasmas ja rakumembraanil. Tsütoplasmas inklusioonkehakesed. Tsütoplasma ja selles olevad organoidid on liikumatud(puudub tsütoskelett!). membraansed organellid puuduvad . mõnedes bakterites mesosoomid tsütoplasmasse sopistunud rakumembraan . sinikutel membraaniga ümbritsetud, kettakujulised organoidid -- tülakoidid -- kus toimub fotosüntees. oluliseimad tsütoplasma organoidid -- ribosoomid sünteesivad valke. ribosoomid asuvad tsütoplasmas vabalt . koosnevad RNA-st (2
negatiivselt laetuks. IOONKANAL rakumembraanis paiknevad valgud, mille kaudu kindlad ioonid liiguvad suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale IOONIPUMBAD Rakumembraanis paiknevad valgud, mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga alale 11.Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Puhkeolekus on rakumembraanil sisepinnal neg ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. MEMBRAANIPOTENTSIAAL AKTSIOONIPOTENTSIAAL ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteise signaale edasi anda. 12
kontsentratsiooni gradienti. 32. Na-K-pump toimib järgmiselt: Na-kanalid avanevad > rohkem Na-kanaleid avaneb > Na-kanalid sulguvad > K- kanalid avanevad > K- kanalid sulguvad. 33. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. 34. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on K+ spontaanne difusioon (hajumine) rakust välja, Na+/K+ pumba töö. 35. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potentsiaalide järsk muutus rakumembraanil, põhineb membraani kanalite läbitavuse muutustel. 36. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskonna muutus. 37. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: AP levib hüppeliselt, kuna ioonide liikumine toimub ainult Ranvieri sooniste kohal. 38. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on kiirus ja liikumise trajektoor : müeliinkesta olemasolu puhul
23. Milline roll on rakus tsütoplasmal? Tsütoplasma ehk pm veri(vesi ja selles lahustunud ained) stabiliseerib, seob tervikuks ning osaleb ainevahetuses. 24. Milline roll on tuumal ja selles paiknevatel kromosoomidel. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomid on rakutuuma kõige olulisemad koostisosad. Kromos Toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Kromosoom koosmeb DNA molekulidest+seotud valkud 25. Milline roll on rakumembraanil, mil viisil erinevad ained läbi selle liiguvad. 1. Piiritleb 2. Toitainete sisenemine ning jääkproduktide väljumine ehk ainevahetus 3. Info vahetus ehk väliskeskkonna signaalid ning rakkude omavaheline suhtlemine 4. Seob rakud kudedeks (tänu rakkudele püsib organism koos) Ainete liikumine läbi membraani: a)osmoos- põhimõtteliselt vee välja tulemine ning soolasuse kasv. Sool justkui tirib organismist vee välja, st kahepaik merevees.
EHITUSLIK o organellide ehituses o karvad, lihased, kõõlused, kabjad, suled, sõrad jne o karvade koostises olev valk on keratiin TRANSPORT o hemoglobiin (vere valk) transpordib hapnikku o transportvalgud rakumembraanis RETSEPTOR o alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele, toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine. o retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil o info edastamine REGULATOORNE o hormoon insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust o kasvuhormoon, mida toodab ajuripats o osa hormoonidest on valgud KAITSE o ANTIKEHAD - organismi kaitsevalgud, väga spetsiifilides ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga o tekivad vere valgelibledes ehk leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides o seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri
kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. dG=RT ln (Cin/Cout) + ZF , kus R ja F on konstandid. 5. Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse? -0,1 V. Kui sees on ülekaalus negatiivne laeng, on potentsiaal negatiivne, positiivse laengu ülekaalu korral on positiivne. Kuid tavaliselt on -0,1 V. 6. Rakumembraanil esineb membraanpotentsiaal + 100 mV (suunal seest välja) Milline on Na+ ioonide kontsentratsioonide suhe ([Na+]sees/[Na+]väljas) tasakaaluolekus ja kumbal pool membraani on Na+ kontsentratsioon suurem? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) 7. ATP hüdrolüüsi G on -30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi saab selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine transportimiseks läbi membraani
Vöötlihasrakud alluvad tahtele, tõmme on kiire. Paiknevad skileti lihastes. Südamelihaskude. Lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku. Mikroskoobis on ristipidi vöödilised tahtele mitte alluvad. On automaatne erutuse juhtimisvõime Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakul on närviraku keha. Üks pikk jätke e. neuriit ja mitu lühikest jätket e. dendriti. Ülesandeks ärrituse vastuvõtmine, erutuse teke närviimpulssina. Närviimpulsi tekkel muutub rakumembraanil polarisatsioon selle tagajärjel tekkib elektrokeemiline ahelreaktsioon. Signaali tugevus sõltub kahest asjast: 1) Närviimpulsside hulgast ja neuronite arvust. Peale närviimpulssi tekket ei suuda neuron 2 millisekundit uut impulssit tekitada(ta puhkab). 2) Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni lühikeste jätketega, mis tõttu on võimalik erutuse ülekanne. Närvirakke juurde ei teki. Küpsel rakul puudub pooldumis võime.
Elektrolüütide sisalduse erinevused vedelikuruumide vahel saavad esineda, kuna raku pinnal, raku ja rakuvälise ruumi vahel toimuvad ioonide tasakaalu hoidmise aktiivsed mehhanismid: näiteks Na/K pump ehk Na+/K+ -ATPaas, see on ensüüm, mis transpordib Na rakust välja ja K ekstratsellularsest ruumist rakku. Tänu rakusisese ja rakuvälise keskkonna erinevale ioonide kontsentratsioonile on raku välis- ja sisepinnal erinev laeng, mis põhjustabki elektrilise potentsiaali tekke rakumembraanil. Elektrilise potentsiaali teke on aga paljude raku funktsioonide aluseks. Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: - tagavad kehavedelike osmolaalsuse - moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale - on ainevahetuse katalüsaatoriteks - määravad kehavedelike pH - stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) - moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) - osalevad vere hüübimissüsteemis
pumbata. Ioonide liikumine tekitab kohe membraanile potentsiaalide vahe. ATP seoselised pumbad on võimelised ioone ainult rakust välja pumpama. H välja pumbates tekib rakku neg potentsiaal. K kanal avaneb ja K liigub sisse negatiivse potentsiaali tõmbejõu mõjul. See neutraliseerib küll membraani potentsiaali, kuid H+ pumpamist jätkates saab rakus luua suteliselt kõrge (kümnetesse mM ulatuva) K+ ioonide kontsentratsiooni. See rakusisene kõrge K + kontsentratsioon ongi rakumembraanil toimuvate protsesside peamiseks energeetiliseks kandjaks. Jaotusfunktsioon – mis on Y teljel? X-teljel on molekulide kiirus m/s. y-telg omab dimensiooni dn/ndv. See dimensioon võimaldab leida molekulide suhtearvu, mille kiirused asuvad vahemikus v kuni v+dv, kui tulba pindala, mille laius on dv ja kõrgus f(v). On mõistlik küsimus, kui suur osa molekulidest omab kiirusi mingis vahemikus, nt 400-410m/s. ebamõistlik küsimus, kui suur osa molekulidest omab
pooridega, ühendades nii tuuma tsütoplasmaga. Golgi kompleks seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Rakumembraan eraldab rakku nii teistest kui ka ümbritsevast keskkonnast. See on imeõhuke, mistõttu pole ta valgusmikroskoobis nähtav. Rakumembraanis on poorid, mille kaudu naaberrakud on omavahel ühenduses. Läbi raku membraani toimub aine- ja energiavahetus rakk saab vajalikke toitaineid ja energiat ning eritab rakkus tekkivad jääkained. Rakumembraanil on omadus valikuliselt aineid läbi lasta, ühtseid aineid laseb läbi, teistel takistab sisenemist või väljumist. Rakumembraanil on ka kaitseülesanne. Tänu membraanile suudab rakk säilitada talle omase koostise ja ehituse. Ribosoomid kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Lüsosoomid neis lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid.
Rahupotentsiaalid K+, Na+, Cl- on vastavalt 90mV, +46mV, -29mV 110. Mis on aktsioonipotentsiaal? Aktsiooni potentsiaal on tingitud raku ja rakuvahelise ruumi potentsiaalide muutumisega. 111. Mis on erutuse aluseks? Impulsi levimine. Erutuse aluseks on membraani N-juhtivuse suurenemine (Na-sissevool). Membraani läbivust ioonidele leitakse Ohmi seaduse abil. Impulsi levimise kiirus on 20-30 m/s. 112. Ergastunud membraani mudelid. Hodgkin ja Huxley'i mudel 113. Mis toimub rakumembraanil ATPaasiga? Na ja K ioonide transport ja ATP energia väheneb 114. Milleks kulub ATPaasi energia? ATP energia arvel viiakse välja 3Na+ ja tuuakse rakku 2K+, eemaldades ühe laengu PUUDU 124. Milles seisneb ionisatsioon? Ionisatsioon seisneb elektroni eemaldamisest aatomist või molekulist. 125. Juhi ja dielektriku elektrilised omadused. Kui juht satub elektrivälja, ühes otsas on positiivne ja teises otsas on negatiivne laeng. Dielektrik ei juhi elektrivoolu
Rakumembraan (fosfolipiididest+valgud) Taime rakud (tsentrosoom puudub, varusüsivesikuks tärklis, piiramatu jagunemisvõime, autotroofne ainevahetus). Vakuool (vee varu, jääkained, toitained, hapu maitse kaitseks ja magus seemnete levitamiseks). Rakukest (tselluloosist, tugi, kaitse). Plastiidid (2 membraani, kloroplastid fotosünteesiks, kromoplastid ligimeelitavad ja ainevahetuseks, leukoplastid tärklise ja varuainetega). Biomembraanid (rakumembraanil on fosfolipiidne kaksikkiht mille vahel on valgud ja välispinnal oligosahhariidid). Ülesanneteks kaitse, eristamine, juhtimine, energeetika, välised retseptorid seovad hormoone, baktereid ja viiruseid. Sümbiogenees ehk endosümbioositeooria selgitab, et mitokondrid on kujunenud alla neelatud proteobakteritest ja kloroplastid sinivetikatest. Hulkraksus Koloonia (vetikatel kaitse, loomadel pool-seenestumine, suurte objektide tarbimine ja koostöö osutusid edukaks)
glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht. Eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Taimeraku rakumembraani nim sageli plasmalemmiks v plasmalemmaks. Kaitseb raku sisekeskkonda. Plasmamembraan kuulub biomembraanide hulka. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosne kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. Rakumembraanil omadus aineid valikuliselt läbi lasta. Sarnase ehitusega membraanid (sisemebraanid) ümbritsevad raku sees organelle. Koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal. Kolesterool tsüklile alkohol, mis oma jäikusega loob membraanis teatud stabiilsemad piirkonnad. Lisaks ka nn.antioksüdantsed ühendid: vitamiin E, beeta-karoteen. Nende ülesandeks
põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel. Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. Raku paljunemine. Mitoosi faasid: 1 PROFAAS 2 METAFAAS
kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. 5. Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse? a) 0 V b) + 0,1 V c) 0,1 V Kui sees on ülekaalus negatiivne laeng, on pot. negatiivne, positiivse laengu ülekaalu korral positiivne. Aga tavajuhul jah 0,1 V 6. Rakumembraanil esineb membraanpotentsiaal + 70 mV (suunal seest välja). Milline on Na+ ioonide kontsentratsioonide suhe ([Na+]sees/[Na+]väljas) tasakaaluolekus ja kumbal pool membraani on Na+ kontsentratsioon suurem? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) 7. ATP hüdrolüüsi G on 30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi saab selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine transportimiseks läbi membraani
Glükoos aeglane, Na+ on kõige aeglasem ja H2O on kiire 4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. G = RT ln(Cin/Cout) + ZF R ja F on kontstandid, z-laengu arv F=96500J/V*mol =membraanipotentsiaal 5. Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse? -0,1V 6. . Rakumembraanil esineb membraanpotentsiaal + 100 mV (suunal seest välja). Milline on K+ ioonide kontsentratsioonide suhe ([K+]sees/[K+]väljas) tasakaaluolekus ja kummal pool membraani on K+ kontsentratsioon suurem? RTln(Cin/Cout)=ZF =100mV=0,1V F=96500J/V*mol R=8.314J/K*mol T=298K 298*8.314ln(Cin/Cout)=-1*96500*0,1 2477,572ln(Cin/Cout)=-9650 ln(Cin/Cout)=-9650/2477,572=-3,8 e^-3,8=0,022 järelikult väljaspool on K+ konsentratsioon suurem 7. ATP hüdrolüüsi G on -30 kJ/mol
Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 17. Aktsioonipotensiaal (AP) ja selle teke. Muutused membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal. AP on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil; põhineb membraanikanalite läbitavuse muutustel. AP on kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. AP=närviimpulss, lihasimpulss AP informatsiooni edastamine organismis Tekib tugeva, kestva ja kiire välis- või sisekeskkonna muutuse tagajärjel. Membraani ioonikanalite permeaabluse muutused AP kulgemise ajal: Na-kanalid avanevad Rohkem Na-kanaleid avaneb Na-kanalid sulguvad K-kanalid avanevad K-kanalid sulguvad
kasutamise efekt mükotoksiinide imendumisele on veel uurimata. Ebaselge on ka erinevate toksiinide interaktsioon (Fink-Gremmels, 2008). 3.3. Mükotoksiinide toimemehhanism (Sural ja Dvorska 2011) · Soolestikus: Et vähemalt OTA, T-2 ja AFB põhjustvad vabade radikaalide moodustumise juba 8 sooltraktis, pidurdub enterotsüütide oksüdatiivse stressi ja hävimise tagajärjel toitainete imendumine seedetraktis. · Rakumembraanil: Et muuhulgas halveneb ka antioksüdantiliste omadustega vitamiinide E ja C ning karotinoidide imendumine, tekib nende puudus kudedes. Kui järgnevat kumuleerub märklaudkudedesse mükotoksiin või selle aktiivne metaboliit ja antioksüdant-prooksüdant tasakaal on häiritud, genereerib mükotoksiin rakumembraanides vabu radikaale, muutes nii rakumembraani aminohappelist koostist ja toimub polüküllastumata rasvhapete pika ahela peroksüdatsioon, sellega
Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 17. Aktsioonipotensiaal (AP) ja selle teke. Muutused membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal. AP on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil; põhineb membraanikanalite läbitavuse muutustel. AP on kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. AP=närviimpulss, lihasimpulss AP informatsiooni edastamine organismis Tekib tugeva, kestva ja kiire välis- või sisekeskkonna muutuse tagajärjel. Membraani ioonikanalite permeaabluse muutused AP kulgemise ajal: Na-kanalid avanevad Rohkem Na-kanaleid avaneb Na-kanalid sulguvad K-kanalid avanevad K-kanalid sulguvad
4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. G = RTln + ZFoutin Z laengute arg F = 96500 C/mol outin = in out tüüpiline väärtus rakkudes 0,1 V (sees on neg. kui väljas.) 5. Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse? a) 0 V b) + 0,1 V c) 0,1 V 6. Rakumembraanil esineb membraanpotentsiaal + 100 mV (suunal seest välja). Milline on K+ ioonide kontsentratsioonide suhe ([K+]sees/[K+]väljas) tasakaaluolekus ja kummal pool membraani on K+ kontsentratsioon suurem? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) Tasakaaluolekus: = 7. ATP hüdrolüüsi G on -30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi saab selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine transportimiseks läbi membraani
transporti. Kas sellised poorid on transporditava aine suhtes tavaliselt spetsiifilised või mittespetsiifilised? spetsiifilised 11. Teatud antibiootikumid nagu poriinid moodustavad peremeesraku membraanidesse kanaleid. Kas tulemuseks on: b) ainete valimatu liikumine läbi rakumembraani b lukus 12. Antibiootikum valinomütsiin käitub, kui K+ iooni kandja kiirendades viimase liikumist läbi rakumembraani. Kuidas mõjutab valinomütsiin K+ ioonide gradienti rakumembraanil? b) vähendab? Valinomütsiin on ioonkandjana funktsioneeriv antibiootikum. Ligikaudu kerakujulise tsüklilise oligomeeri välispind on hüdrofoobne võimaldades sisenemist membraani sisekeskkonda. Kera hüdrofiilne sisepind pakub transporditavale ioonile (K+) soodsat (vee hüdratatsioonikihti matkivat) keskkonda. Tulemuseks on K+ kiirendatud difusioon läbi rakumembraani. 13. Kas pooride vahendatud passiivne transport on oluliselt kiirendatud juhul kui temperatuur on: c) ei
- Kasvufaktorite retseptorid - Signaali ülekandega seostuvad valgud - Nukleaarsed regulaator valgud - Rakutsükli regulaatorid 1. Kasvufaktorid: esineb üleproduktsioon, mis viib rakkude väga intensiivse jagunemiseni. Tulemus: risk spontaansete või indutseeritud mutatsioonide teke 2. Kasvufaktorite retseptorid: esinevad mutatsioonid või üleekspressioon (sagedasem) 3. Signaali ülekandega seondunud valgud: paiknevad rakumembraanil, vahendavad signaali ülekannet aktiveerunud retseptorilt sek. messengeride vahendusel raku tuuma. Ras- perekonna onkovalgud (10-20% kõikidest inimese vähivormidest sisaldavad muteerunud ras-valke). Norm. Ras-valk omab tähtsust kasvufaktorite poolt indutseeritud mitogeneesis. 4) Tuuma transkriptsiooni reguleerivad valgud: inhibeerivad või aktiveerivad teatud geenide transkriptsiooni. Enim uuritud myc-valk: toime seotud rakutsükli regulatsiooniga;
Lipaas, amülaas ja ribonukleaas sekreteeritakse juba aktiivsel kujul. 8.2.2 Kõhunäärme välissekretsiooni regulatsioon Aatsinuserakud: neid mõjutatakse otse tänu retseptoritele nende pinnal (on ka kaudseid mõjutusi). Esineb kolinoretseptoreid, CCK- retseptorid (CCK-A), mida ka gastriin ärritab, kuid vähem; GRP retseptor, substants P retseptor. Nendele neljale retseptorile ligandi seostumine käivitab intratsellulaarse IP3 ja Ca2+ vabanemisega vahendatud protsessid. (rakumembraanil aktiveeritakse fosfolipaas C => IP3 => Ca2+ => ensüümi sekretsioon) ja see soodustab ensüümide produktsiooni. On ka sekretiini ja VIP'i retseptor, mida on kaks alatüüpi, üks rohkem tundlikum sekretiinile, teine rohkem VIP suhtes. Sekretiin ja VIP käivitavad reaktsiooni cAMP alusel. Sekretiin ja VIP potenseerivad eelpool nimetatud ensüümide sünteesi protsesse, kuid samas mõjuvad pankrease juha epiteeli rakkudele ja stimuleerivad nõre vedela osa ja HCO3- sekretsiooni.
Ränivetikad vajavad lisaks veel räni. Mageveekeskkondades on limiteerivaks teguriks fosfor, rannikumeres hoopis lämmastik (sinikud seovad õhulämmastikku veekogu rikastamine lämmastikuga). Mõne ookeanipiirkonna limiteeriv faktor sõltub aastaajast – põhiliselt on ltd faktoriks N, kuid P võib selle funktsiooni temalt üle võtta, näiteks Poola rannikul. Fütoplanktoni kasvu kiirus on seotud toitainete varuga. Toitained võetakse veest rakumembraanil olevatele diskreetsetele kohtadele. Kui toitainete hulk suureneb, tarbitakse neid rohkem=> vabade kohtade arv membraanil kahaneb. Diskreetsed toiduvõtukohad küllastuvad ja toitaineid üles ei võeta. Rakud võivad võtta rohkem toitaineid, kuid on tagasiside, mis piirab toiduvõtu kiirust. Sisemine toitainete varu näib määravat, mil määral fütoplanktoni pop võib kasvada. Seega piisava toitainete varu ja raku kasvu vahel on kolmeastmeline protsess.
- Retseptorid on valgustruktuurid Aine mis seondub retseptoriga kannab nimetust ligand Ligandid seonduvad retseptoritele võti-lukk seoslikkuse printsiibi alusel Ligandide jaotus: endogeensed (kehaomased) ja eksogeensed (kehavälised), neurotransmitterid, -mediaanid, hormoonid, tsütokiinid, ravimid, psühhoaktiivsed ained. Retseptorite klassifikatsioon: - Pre ja postisünaptilised - Inhibitoorsed ja eksitatoorsed - Ioonsed ja metabotroopsed - Rakumembraanil paiknevad või rakusisesed retseptorid Ravim-retseptor kompleks - Retseptorid ja ained mis nendega interakteeruvad on keemilise olemusega ning nad käituvad vastavalt keemilistele printsiipidele Ravimite konkurents retseptoritel - Ravimitega on võimalik mõjutada sünaptilist erutuse ülekandumist ühelt närvirakult teisele - Agonist – ravim mis seondudes retseptoriga tekitab sarnase efekti endogeensele mediaatorile
neuroendokriinsüsteemis retseptorid tsütokiinidele 42. Stressi mõju immuunsüsteemi funktsioonile. Füüsilise koormuse mõju immuunsüsteemile. Immuunsüsteemi ja neuroendokriinsüsteemi interaktsioonid. Vt eelmine 43. Allergilise e. anafülaktilise koekahjustuse (ülitundlikkuse) tekkemehhanism. Osalevad rakud, rakumembraanil paiknevad retseptorid, rakkudevahelised mediaatorid ja antikehad. Tsütokiinide tähtsus. Nuumrakkude aktiveerumisel vabanevad mediaatorid ja nende bioloogiline toime. Nuumrakkude aktiveerumisel sünteesitavad mediaatorid ja nende bioloogiline toime. Meditsiinilisi näited allergilistest reaktsioonidest. Allergia tekkepõhjuseks on ülemäärane Ig E vastus välisantigeenidele.
8. NO kui signaal silelihasrakkudele. Toimemehhanism NO on signaalmolekul silelihaste lõõgastumiseks. NO seostub otseselt rakusisese ensüümi guanolüültsüklaasiga ja aktiveerib selle, mis katalüüsib omakorda cGMP tekke GTPst. cGMP toimib vasodilaatorina – veresoonte laiendajana. See ei tohi kaua kesta ning lagundatakse GMP molekuliks. cGMP tagatakse veresooni ümbritsevate silelihasrakkude kontraktsiooni. 9. Milline toime on kasvufaktoritel? Seostub retseptoriga (rakumembraanil), toimub signaali ülekanne (hunnik kinaase kordamööda), mingi kinaas aktiveerib lõpuks transkriptsioonifaktori tuumas. Edasi sünteesitakse mingi geeni mRNA jne. Need on rakkude kasvu, proliferatsiooni ja diferentseerumist mõjutavad ained. Enamasti on need valgud või hormoonid. Mõjutavad väga erinevaid bioloogilisi protsesse ja rakkude aktiivsusi. Need on signaalmolekulid rakkude vahel, kus üks rakk neid toodab ja väljutab,
Tugevamale ärritajale saadakse vastuseks suurema sagedusega AP voog. Ärriti- mingi elektriline stiimul või impulss, mis erutuvates kudedes on AP vallandaja. Tekitab potensiaali muutuse. Ärritus- reageerimine mingile stiimulile depolariseerumisega lävitasemeni või üle selle. Erutus- läve juures tekkiv ja iseeneslikult edasi arenev membraani laengu kahanemine. Enamasti kestab see 1ms. Erutuvus- koe võime vastata ärritajale erutuse , s.t. rakumembraani pidi leviva AP tekkega. Rakumembraanil on voltaas tundlikud ioonkanalid, mis avanevad ja sulguvad sõltuvalt elektrilistest signaalidest. Elektriline stiimul tingib Na-ioonkanalite kiire avanemise. Na liigub rakku, muutes selle sisemembraani positiivsemaks, välismembraan seega negatiivsemaks (depolarisatsioon ). Na-ioonkanalid sulguvad ja avanevad K-ioonkanalid lubades K-ioonide kiire difundeerumise rakust välja. Membraanide potentsiaalid muutuvad jällegi esialgseks.( repolarisatsioon )
Erutuse leviku seadused. *KUDEDE ANATOOMILISE JA FÜSIOLOOGILISE TERVIKLIKKUSE SEADUS Erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid anatoomilise terviklikkuse tingimustes. Igasugune rakumembraani kahjustus (mehaaniline) põhjustab erutuse leviku häirumise või lakkamise. Samuti on erutuslaine leviku tagamiseks vajalik rakumembraani normaalne funktsionaalne seisund. N: mürkide või anesteetilise toimega ainete kasutamine, samuti janutamisel erutuse levik rakumembraanil häirub. *ISOLEERITUD JUHTIVUSE SEADUS Närvi- ja lihaskiudu mööda erutusprotsess eikandu naaberkiududele. Tänu sellele võivad erutuslained kulgeda seganärvi arvukaid kiudusid mööda üksteisest sõltumatult ning iga närviimpulss jõuab ettenähtud adressaadini. Lihaskiud võivad samuti erutuda üksteisest sõltumatult. Naaberkiudude erutmist väldib rakumembraani kattekihi suhteliselt suur elektritakistus. *ERUTUSE KAHEPOOLSE LEVIKU
annaabi.ee 
