Tööleht: pärilikkuse molekulaarsed alused (0)

Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused

I Vasta küsimustele: (7p)

1. Mis on pärilikkus ? - Tunnuste edasikandumine (pärandamine) vanemorganismidelt järglastele.

2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? - Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi.
3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju -
4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. - Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon .
5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? - Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada.
6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? - Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi.
7. Millega tegeleb geneetika ? - Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.

II Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Too välja erinevused ja sarnasused. (8p)

Nimetus
REPLIKATSIOON
TRANSKRIPTSIOON
Komplementaarsus
G-C, C-G, A-T, T-A
G-C, C-G, A-U, T-A
Reaktsiooni tegijad
1 DNA ahel, DNA- polümeraas , helikaas
1-ahelalise DNA lõik, RNA-polümeraas,
Eesmärk
Päriliku info jõudmine tütarrakudesse
Päriliku info avaldumine
Tulemus
2 terviklikku DNA molekuli,
Üheaheline RNA- molekul
Sisu
DNA – ahela kopeerimine enne raku jagunemist
RNA – ahela süntees DNA-ahela info alusel
Sarnasused:
Sünteesitakse olemasolevate ahelate alusel.
DNA biheeliks keeratakse järk- järgult lahti.
Reaksioonid toimuvad rakutuumas
Info päritolu DNAs.
Nukleotiidi lisatakse komplementaarsusprintsiipi abil.
III Paranda vead: (2p)
a) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse komplementaarsuse printsiibiks. Seda nimetakse geneetiliseks koodiks.
b) Ühele nukleotiidile vastavat mRNA molekuli aminohappekolmikut nimetatakse koodoniks.
Koodon – ühele aminohppele vastav mRNA nukleotiidikolmik, koosneb kolmest erinevast nukleotiidist.

IV Kasutades "koodipäikest" koosta antud DNA ahela alusel vastav valgufragment. (4p)

DNA ahel:
A T T T A C G A A G A T G T C G A T C C T A T T C
RNA ahel:
U A A /A U G C U U C U A C A G C U A G G A /U A A G
Valgufragment:
Metioniin , leutsiin , leutsiin, glutamiin, leutsiin, glütsiin.

V On teada ühe DNA ahela nukleotiidjärjestus, leia teise ahela nukleotiidjärjestus (1p)

DNA ahel: C-C-G-A-T-T-A-C-G-T

DNA ahel: G-G-C-T-A-A-T-G-C-A

VI Selgita järgmisi mõisteid: (7p)
translatsioon , transkriptsioon, koodon , initsiaatorkoodon , terminaatorkoodon, aminohape , replikatsioon
Translatsioon - valgu süntees, mis loob geneetilise koodi.
Transkriptsioon - matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul . Selle käigus saadakse mRNA, rRNA, tRNA molekulid.
Koodon – ühele aminohppele vastav mRNA nukleotiidikolmik, koosneb kolmest erinevast nukleotiidist.
Alguskoodon (initsiaatorkoodon) – mRNA translatsiooni algav koodon AUG.
Stoppkoodon (terminaatorkoodon) – mRNA translatsiooni lõppev koodon UGA, UAA, UAG.
Aminohape – molekulid, mis koosnevad aminorühmast (-HN2), karboksüül rühma (-cooh) ja kõrvalahel.
Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse.

VII Pane järgnevad protsessid ja nende tulemused õigesse järjekorda: (3p)

RNA, replikatsioon, transkriptsioon, DNA, valk, translatsioon.

Replikatsioon=DNA => Transkriptsioon=RNA => Translatsioon=valk

IX Leia sobivad vastusevariandid . (5p)
1. Transkriptsiooni teostab ensüüm
a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape
2. Geeniks nimetatakse
a) DNA molekuli b) RNA molekuli c) valku d) DNA ahela lõiku
3. DNA ahela promootor piirkond
a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi
4. Translatsioon toimub
a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil
5. Informatsiooni RNA-d tähistatakse lühendiga
a) rRNA b) mRNA c) dRNA d) tRNA
6. Antikoodon on osa
a) rRNA-st b) tRNA-st c) DNA-st d) aminohappest
7. Replikatsiooni teostab ensüüm
a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape
8. Geeniks nimetatakse
a) DNA molekuli b) RNA molekuli c) valku d) DNA ahela lõiku
9. DNA ahela terminaator piirkond
a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi
10. Transkriptsioon toimub
a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil

X Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras (10p)

4
A
Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside.
2
B
mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin.
1
C
mRNA ühineb ribosoomiga.
9
D
Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu.
10
E
Dipeptiid vabaneb initsiaator -tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge.
6
F
tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le.
3
G
Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe.
5
H
Ribosoomi siseneb järgmine (kolmas) tRNA, mis seostub komplementaarselt mRNA-ga ja toob endaga kaasa uue aminohappe.
7
I
Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil jälle peptiidside.
Kolmest aminohappest moodustunud tripeptiid jääb viimasena sisenenud tRNA molekuli külge.
8
J
Protsess kestab stoppkoodoni saabumiseni.