Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu keemia (0)

1 Hindamata
Punktid
ELU  KEEMIA  
Mõisted
• Keemiline element - aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks 
aineteks lahutada.
• Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena 
moodustada keemilisi ühendeid
Mõisted
• Nii ELUS kui ELUTA loodus koosneb anorgaanilistest ja 
orgaanilistest  ühenditest  e ainetest
• Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest 
keemilistest elementidest
Mõisted
• Orgaanilised ühendid on süsinikuühendid, milles C aatom on 
keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga
• Orgaanilised ühendid moodustuvad  elusorganismide  
elutegevuse käigus (või sünteesitakse inimese poolt)
• Suur arv, ehituselt keerulised, omadustelt erinevad
Bioelemendid
• Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi
• Elusorganismide  talitluseks  vajalik miinimum on 27 keemilist 
elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad 
moodustavad organismi elementaarkoostise
Bioelementide liigitus inimorganismi seisukohalt:
1. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides 
aatomitena ja nende kombinatsioonidest 
moodustuvad  biomolekulid

PÕHIBIOLELMENDID 96-98% :
H, C, O, N, P, S
2. Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; 
vajatakse üle 100 mg päevas

MAKROBIOELEMENDID:
Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-

Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine 
inimorganismis on eluks hädavajalik

MIKROBIOELEMENDID:
Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As
Biomolekulid
• Biomolekulid:
•  Sahhariidid
•  Lipiidid
•  Valgud
•  Nukleiinhapped  
Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme.
Suuremad ja keerulisemad  kui teised molekulid.
Nimetatakse ka makromolekulideks.
•  Molekul  – aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt 
eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused.
• Aatom – keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt 
neutraalne
• Keemiline element esineb liht – ja liitainete molekulides 
aatomitena
• Molekulid koosnevad aatomitest
• Aatomituum – positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi 
keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja 
elektronidest

•  Elektron  – negatiivse laenguga osake aatomituumas .
•  Prooton  – positiivse laenguga osake aatomituumas 
•  Neutron  – ilma laenguta aatomituuma koostisosake
• Elektroni laeng on -1 ja prootoni laeng on +1, neutron on 
ilma laenguta
• Isotoobid on keemilise elemendi  teisendid , mis erinevad 
üksteisest neutronite arvu poolest
•  Ioonid  – pluss- või miinuslaenguga osakesed, mis tekivad 
elektronide liitmisel või loovutamisel
Aatommass  – keemilise elemendi aatomi mass.
Molekulmass  – aine molekuli mass.
Aatom – ja molekulmass on ühikuta suurused
kokkuleppeliselt väljendatakse neid süsinikühikutes.
•Keemilise elemendi  järjenumber  ehk  aatomnumber
on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas
•  Valents  – näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud 
teiste aatomitega
• Oksüdatsiooniaste – aatomi formaalne  laeng ühendis
• Ühtib tavaliselt selle rühma numbriga, kus element  Mendelejevi  
tabelis asub
• Võib olla negatiivne või positiivne
• Ühendi koostiselementide o-a summa on null
Valents näitab, mitu kovalentset sidet aatom saab moodustada.
Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite 
arvuga aatomituumas
• aatom on elektriliselt neutraalne osake ja 
prootoni laeng on absoluutväärtuselt võrdne 
elektroni laenguga 
Elektroni laeng on -1 ja prootoni laeng on +1
Prootonite arv aatomis võrdub aatomituuma 
laenguga
Tuumalaeng  määrab ära antud elemendi 
asukoha Mendelejevi tabelis
• Aatomi massiarv – prootonite ja neutronite summa 
aatomituumas.  
•  Prootonid  ja neutronid asetsevad aatomituumas kihtidena 
ja neid seovad omavahel väga tugevad tuumajõud .
• Tavalistes keemilistes reaktsioonides toimub aatomite vahel 
elektronide vahetus ja aatomituumad jäävad muutumatuks. 
Aatomituumade ehitust saab muuta ainult 
tuumareaktsioonides.
•  Radioaktiivsus  – keemiliste elementide aatomituumade 
iseeneslik  lagunemine .
Elektronkihid
• Aatomi ehituse lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad
elektronid ümber aatomituuma ringjoonelistel orbitaalidel e
elektronkihtidel
• Ühel ja samal elektronkihil olevate elektronide energia on 
enam-vähem ühesugune, mistõttu kasutatakse ka mõistet
energiatase
Elektronkihid
• Ühel elektronkihil liikuvate elektronide kohta kasutatakse
veel  terminit  elektronpilv, sest tohutu kiirusega ümber
tuuma tiirlev ja seejuures pöörlev elektron näib pilvena, 
millesse jaotub tema laeng
• Elektronil puudub aatomis kindel trajektoor ja kindel 
asukoht mingil ajahetkel
• Elektroni esinemist aatomis saab kirjeldada tõenäosuslikult 
Elektronkihid
• Orbitaal e elektronkihtelektroni kaugus tuumast
• Elektronkihid võivad  sisaldada  erineva arvu elektrone:
• 1. kihis kuni 2 elektroni
• 2. kihis kuni 8 elektroni
• 3. kihis kuni 18 elektroni
• Elektronkihtide arvust sõltuvad aatomite mõõtmed.
Elektronkihid
• Elektronid liiguvad  selliselt , et nende energia aatomis oleks 
minimaalne
• Madalaim energiatase on tuumale lähimal elektronkihil, st 
elektronid peavad asuma tuumale võimalikult lähedal
• Elektronkihtide täitumine toimub kindlate reeglite järgi 
madalama energiaga tasemelt kõrgema energiaga tasemele
Elektronkihid
• Väliskihi elektronid on tuumaga nõrgemalt seotud, nad 
võivad üle minna ühe elemendi aatomist teise aatomisse
• Keemiliste elementide väliselektronkihid sisaldavad 1-8 
elektroni
• Elementide keemilised omadused on seotud 
väliselektronkihi elektronide liikuvusega
Elektronkihid
• Kui elektronkiht liidab elektroni, moodustub negatiivselt 
laetud osake  anioon
• Kui elektronkiht loovutab elektroni, moodustub positiivselt 
laetud osake katioon
Elektronkihid
• Elektronid saavad liikuda   ühelt  elektronkihilt teisele ainult 
neelates (liiguvad tuumast kaugemale) või kaotades
(liiguvad tuuma suunas) energiat
• Kõrgema energiatasemega elektronkihilt madalama 
energiatasemega elektronkihile üleminekul kaotatud energia 
hajub keskkonda soojusenergiana
Elektronkihid
• Aatomite puhul kiirgub ja neeldub energia ainult üliväikeste 
energiaportsjonite ehk  kvantide  kaupa
•  Kvant  – väikseim jagamatu   energiakogus  
Elektronkihid
• Tavalistes keemilistes reaktsioonides toimub aatomite 
vahel elektronide vahetus
• Keemiliste elementide reageerimise kiirus sõltub 
elektronide arvust välimisel elektronkihil, nn 
valentselektronidest 
• Täidetud välimise elektronkihiga  aatomid  ei ole keemiliselt 
aktiivsed, st ei reageeri iseenesest teiste ainetega
Elektronegatiivsus
• Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi
võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone
• elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda 
poole ühist elektronpaari 
• Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad 
tekkinud ühendites elektrone tugevalt 
Elektronegatiivsus
• Ühendites täiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma 
välist elektronkihti kuni 8 elektronini nende valentselektronide arvel, 
mida loovutavad väiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid
KEEMILINE   SIDE
Keemiline  side
• Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis
omavahel seotud 
• Keemiline  reaktsioon  - protsess, mille käigus lõhutakse vanad 
sidemed vanade ainete vahel ja moodustatakse uued
Keemiline side
• Ühiseid elektronpaare võib olla kuni kolm, vastavalt üksikside
kaksikside ja kolmikside
üksikside - side, kus on ühinenud üks  elektronpaar
kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari
kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari
Kovalentne  side

kovalentne side - ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele 
moodustuv side

Iga elektronpaari tekkeks on kaks võimalust: 
1. Kumbki aatom annab ühe elektroni               H . + . H = H : H ( H – H ) 
2. Üks aatom ( doonor ) annab elektronpaari ja teine aatom 
( aktseptor ) annab vaba orbitaali
:H- + H+ = H : H 
Mõlemal juhul tekib sama osake , vesiniku molekul H2
Kummalgi vesiniku aatomil on üks elektron ja kahe aatomi orbitaalide 
kattumisel (rohelises osas) tekibki ühine elektronpaar.
Mittepolaarne kovalentne side
• Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või 
aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad 
aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse 
mittepolaarseks
Polaarne kovalentne side
• Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega 
elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema 
elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare 
tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi 
poole.
• Sellega omandab see aatom sidemes negatiivse, teised 
aatomid (või teine aatom) positiivse laengu. Molekul 
tervikuna  jääb neutraalseks.
• Kuna molekulis tekivad poolused, siis nimetatakse sellist 
sidet polaarseks kovalentseks  sidemeks .
Näiteks tekib selline side vee (H2O) molekulis. Hapnik, mille aatomil on suurem 
elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud 
vesiniku aatomit positiivsed  laengud . Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem 
hapniku poole tõmmatud.
Iooniline side
• Iooniline side – keemiline side, mis on moodustunud 
erinevate laengutega ioonide vahel
• Polaarne kovalentne side võib keemiliste reaktsioonide 
käigus lõhustuda ning üle minna iooniliseks sidemeks
• Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna suurema 
elektronegatiivsusega elemendi elektronkattesse ning 
moodustab negatiivselt laetud iooni
Iooniline side
• Elektronide loovutamise tagajärjel omandab üks aatom 
positiivse laengu (katioon) ja teine aatom negatiivse laengu 
(anioon)
• Elektrilaengud tekivad elektronide ümberjaotumise 
tagajärjel, kuna üks aatom loovutab elektrone ja teine 
aatom võtab neid juurde
Iooniline side
• Tahkelt moodustavad  ioonilise  sidemega ained ioonivõrega 
kristalle
• Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad, 
seega paigutuvad ioonid kristallvõresse nii, et iga iooni 
naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid 
oleks üksteisest võimalikult kaugel
Vesinikside
• Vesinikside on nõrk keemiline side
• Vesinikside on väga levinud biomolekulides
Vesinikside
• Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel
• Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või 
lämmastikuga
Vesinikside
• Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud 
elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see 
omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse 
laengu
• Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise 
molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid 
liituvad üksteisega
Vasakule Paremale
Elu keemia #1 Elu keemia #2 Elu keemia #3 Elu keemia #4 Elu keemia #5 Elu keemia #6 Elu keemia #7 Elu keemia #8 Elu keemia #9 Elu keemia #10 Elu keemia #11 Elu keemia #12 Elu keemia #13 Elu keemia #14 Elu keemia #15 Elu keemia #16 Elu keemia #17 Elu keemia #18 Elu keemia #19 Elu keemia #20 Elu keemia #21 Elu keemia #22 Elu keemia #23 Elu keemia #24 Elu keemia #25 Elu keemia #26 Elu keemia #27 Elu keemia #28 Elu keemia #29 Elu keemia #30 Elu keemia #31 Elu keemia #32 Elu keemia #33 Elu keemia #34 Elu keemia #35 Elu keemia #36 Elu keemia #37 Elu keemia #38 Elu keemia #39 Elu keemia #40 Elu keemia #41 Elu keemia #42 Elu keemia #43 Elu keemia #44 Elu keemia #45 Elu keemia #46 Elu keemia #47 Elu keemia #48 Elu keemia #49 Elu keemia #50
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Üldbioloogia
3
doc

Üldbioloogia.

Energiavood ehk energia liikumine ja muundumine ökosüsteemis. Organismide elutegevus ehk kasvamine, liikumine, paljunemine, füüsiline ja vaimne töö.... Energia liikumisel erinevate organismide vahel ning organismide ja keskkonna vahel peab energia muunduma ühest ligist teisi. Päikeseenergia liigub taimedele, mis fotosünteesivad päikeseenergia ja toodavad selle abil keemilist energiat, mida kasutavad loomad ja taimed eraldub soojusenergia. Elu keemia. Keemiline element-aine, mida ei saa keemilselt lihtsamateks aineteks lahustada. Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid. Keemiliste elementide ühend. Inimene koosneb keemilistest elementidest. Nii elus kui eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest ehk ainetest. Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest.... Orgaanilised ühendid on süsiniku ühendid

Biokeemia
Eksami teemad ja vastused
2
doc

Eksami teemad ja vastused

Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass ­ keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass ­ aine molekuli mass. Valents ­ näitab sidemete arvu

Üldbioloogia
Üldbioloogia eksamiprogramm
8
doc

Üldbioloogia eksamiprogramm

Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism ­ populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond ­ liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende

Bioloogia
Uldbioloogia kordamisküsimused
8
doc

Uldbioloogia kordamisküsimused

Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism ­ populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond ­ liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende

Üldbioloogia
Aatomi ehitus-Keemiline side-Lk 10-66
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumise tõttu tekkinud negatiivne laengu p

Keemia
Gümnaasiumi bioloogia
19
doc

Gümnaasiumi bioloogia

Eluslooduse süstemaatika: 1. Domeen ­ 3 domeeni: bakterid, arhed, eukarüoodid. 2. Riik ­ 5 riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 3. Hõimkond 4. Klass 5. Selts 6. Sugukond 7. Perekond 8. Liik Takson ­ ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi. Homoloogia ­ ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogne organism ­ sarnane ehitus kuid erinev funktsioon. 3 Elu keemia Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. Lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber tuuma elektronkihtidel. Aatomituum ­ aatomi keskosas. Positiivse languga. Koosneb elektronides, prootonitest ja neutronitest. Elektron ­ negatiivse laenguga aatomituuma osa. Prooton ­ positiivse laenguga aatomituuma osa. Neutron ­ neutraalse laenguga aatomituuma osa. Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Prootonite arvu aatomis

Bioloogia
Üldbiloogia
15
doc

Üldbiloogia

1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus ­ organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagu

Üldbioloogia
Keemiline side
4
doc

Keemiline side

Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aatomite vahel. Negatiivs

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun