Organismi aine- ja energiavahetusprotsesse nimetatakse metabolismiks. · Organismi püsiv ehk stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas. Püsiv kehatemperatuur, keemiline koostis, happelisus. · Elusorganismid on paljunemisvõimelised ehk annavad endasarnaseid järglasi (suguline ja mittesuguline paljunemine). · Elusorganismidele on omane pärilikkus, mis paikneb geenidena raku tuumas (kromosoomides). · Kõik elusorganismid on arenemisvõimelised. Arenguvõime eluslooduses on kahel tasandil: 1. isendi tasand ehk individuaalne areng ehk ontogenees algab viljastumisel ja lõpeb surmaga. 2. organismirühmade tasand- evolutsioon toimub tuhandete ja miljonite aastate jooksul lihtsamast keerulise suunas. · Reageerimine väliskeskkonna muutustele ja ärritustele: 1. Närvisüsteemi abil- suurem osa loomariigi esindajaid 2
Bioloogia Viljastamine ja inimese areng 1. Missugustes tingimustes arenevad isassugurakud? isassugurakud valmivad munandites, mis on kehast väljas, kuna nad vajavad valmimiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. Isassugurakud ei tohi kokku puutuda verega, kuna vastasel korral nad ei ole enam arenemisvõimelised. 2. Mis on sperma? spermaks nim meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. 3. Nim meeste välissuguelundeid. sisemised munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre välimised munandikott ja suguti 4. Kuidas valmivad naiste sugurakud? Munasarjad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad naissugurakud. 5. Mille poolest erinevad seemnerakkude ja munarakkude valmimine? Munarakud nõristuvad verre, seemnerakud aga mitte. 6
ning puutumata loodusega. Kindlasti on meist igaüks kaasa aidanud sellele, et Eesti oleks just niisugune. Mõni rohkem, mõni vähem. On korraldatud erinevaid kampaaniaid Eesti puhtana hoidmiseks ,,Teed puhtaks," ,,Teeme ära" jpm. Inimesed võtsid neist kampaaniatest üpriski aktiivselt osa. Oli märgata, et Eesti tee ääred ja metsa alused muutusid tunduvalt puhtamaks. Inimesi Eestis on erinevaid. Kuid enamjaolt on inimesed meie riigis töökad, tugevad, tasakaalukad, arenemisvõimelised, kokkuhoidvad ja sallivad. Sama võib öelda ka Eesti riigi kohta. Maailmas tuntakse Eesti riiki kui ühte väikest, tasakaalukat, kokkuhoidvat ning arenemisvõimelist riiki. Tänu nendele iseloomujoontele pole Eestis ka sõdu, nii nagu on näiteks Iraagis või Afganistanis. Läbisaamine teiste riikidega on samuti Eestil hea. Eesti riik hoolib oma rahvast nii nagu hoolivad inimesed Eesti riigist. Inimesed tunnevad huvi riigi käekäigu vastu ning riik mõtleb, kuidas oleks inimestel
millel on lame õlgedega kaetud katus ning savipõrand. Ka füüsiliselt on hiihnhmid väga võimekad, nad lüpsavad lehmi, suudavad ajada niiti nõela taha, külvata ja koristada kaera ning ohjeldada metsikuid jähuusid ja kasutada neid oma orjadena. Kuid kõik hobused ei olnud võrdsed vaid : valge, kõrb ja tumehall ei oma nii viimistletud kehakuju kui mustjaskõrb, õunikhall ja must, nad ei ole sündinud ühesuguste vaimuannetega ega ole võrdselt arenemisvõimelised. Seepärast jäävad nad alati sulaste astmele ega püüa abielluda väljaspool oma tõugu, mida sel maal peetakse pentsikuks ja ebaloomulikuks. Abiellumisel hoolitsetakse täpselt selle eest, et valitaks värvid, mis järelsoos ei annaks ebameeldivat segu. Armastus, amelemine, kingitused ja abielulepingud on hobustele täiesti võõrad. Noored ühendatakse abiellu ainult seepärast, et see on nende vanemate ja sõprade tahe
2. Elusorganismid on võimelised iseendale vajalikke orgaanilisi ühendeid sünteesima (ehk viima läbi biokeemilisi reaktsioone). 3. Elutegevuseks vajalikud lähteained võetakse väliskeskkonnast ning organismis tekkinud mittevajalik eritatakse välja (metabolism). 4. Elusorganismid suudavad saavutada püsivasisekeskkonna (ehk homöostaasi). 5. Kõik elusolendid on võimelised paljunema (selle aluseks on pärilik info). 6. Elusorganismid on arenemisvõimelised (arenemist surmani nimetatakse ontogeneesiks). 7. Elusorganismid on võimelised reageerima ärritustele (taimed reageerivad valgusele). 8. Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga. Elu organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia) 2. Rakutasand esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia). 3. Koe tasand - hulkraksetel organismidel rakud spetsialiseeruvad ja koopereeruvad (histoloogia). 4
Koos Johann Hornungiga töötati välja uus kirjaviis, milles ortograafia kohaldati maarahva kõnekeelele, võõrtähed c, f, q, z, y ja x jäeti välja, loobuti h-st eelneva vokaali pikendusmärgina ning kasutusele võeti „ä“ täht. (Andresen: 1991, 35.) B. G. Forseliuse tegevusele ja rahvakooli loomise ideele oli suureks eeskujuks tšehhi päritolu humanist, filosoof, usuteadlane ja pedagoogikateaduse rajaja Jan Amos Komensky. „Komensky seisukoha järgi on kõik inimesed arenemisvõimelised, riigi ülesandeks olla seepärast koolide avamine vaestele ja rikastele, poistele ja tüdrukutele, teisisõnu: üldise kooliõpetuse kehtestamine“ (Andresen: 1991, 35). Komensky pidas oluliseks emakeelset algõpetust ning asetas esikohale huvi äratamise kooliõpetuse vastu ja võimete edendamise. „Enne Forseliust oli vähestes olemasolevates koolides õpetust korraldatud õpilaste individuaalse õppimise, harvem rühmatööga“ (Andresen: 1981, 4).
Erinevad turunduskanalid majutusettevõttes Valisin analüüsiks kaks turunduskanalit: messid ja sotsiaalmeedia, mille kohta toon välja nende plussid ja miinused ning oletuslikud arengusuunad. Turundamine messidel Plussid: Valides õige messi valid ka endale sobiva potentsiaalse sihtrühma- on olemas äri- ja eraklientidele orienteeritud messid, erinevatele majutustüüpidele orienteeritud messid, konkreetsetele sihtturgudele orienteeritud messid jne. Messikülastajad on üldjuhul kõrgelt motiveeritud potentsiaalsed kliendid, kes otsivad teadlikult uusi partnereid või teenuseid. Messid võimaldavad kontsentreeritult kohtuda lühikese aja jooksul suure hulga potentsiaalsete klientidega. Hea eeltöö korral (messikutsed,eelkokkulepped, reklaam) on messid võimaluseks kohtuda paljude olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega, mis võimaldab säästa reisimisele kuluvat aega ja ...
57)Elusorganismid on võimelised iseendale vajalikke orgaanilisi ühendeid sünteesima (ehk viima läbi biokeemilisi reaktsioone). 58)Elutegevuseks vajalikud lähteained võetakse väliskeskkonnast ning organismis tekkinud mittevajalik eritatakse välja (metabolism). 59)Elusorganismid suudavad saavutada püsivasisekeskkonna (ehk homöostaasi). 60)Kõik elusolendid on võimelised paljunema (selle aluseks on pärilik info). 61)Elusorganismid on arenemisvõimelised (arenemist surmani nimetatakse ontogeneesiks). 62)Elusorganismid on võimelised reageerima ärritustele (taimed reageerivad valgusele). 63)Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga. · Elu organiseerituse tasemed 64)Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia) 65)Rakutasand esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia). 66)Koe tasand - hulkraksetel organismidel rakud spetsialiseeruvad ja
3) Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? V: Georg Julius Schultz-Bertram oli eesti ja saksa keeles kirjutav literaat, eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis, kes huvitus eesti folkloorist, etnograafiast ning ajaloost. Tema hinnangul oli ta Laiuse kirikus kuulnud eesti noormehi esitavat Bachi ja Händeli fuugasid ning motette, mis olid suurima imetluse esile kutsunud. See pidavat näitama et eestlased on muusikaliselt väga arenemisvõimelised. 4) Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. V: 1844. aastal lõi A. Jakobson Tormas laulukoori, 4 aastat hiljem ka pillikoori. Neljahäälset laulu viljeldi peaaegu kõigis Torma kihelkonna külakoolides. Kõrge tase jäi püsima ka pärast Jakobsoni surma. Põltsamaa kerkis esile tähtsa kultuurikeskusena. M. Wilbergi käe all saavutas Põltsamaa koor tolle aja kohta vägagi kõrge taseme koos solistide ja oreliga kanti 1856. aastal ette osi
Raku- ja molekulaarbioloogia Kõik elusorganismid on: Rakulise ehitusega Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Viirused jäävad elusa ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub. Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid, liigid ja ökosüsteemid. Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei saa oma rakkude ülesehitamiseks otseselt kasutada sissesöödud valke, sah...
Lk 46 1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal? Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks. 3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis k...
elule Aristotelesest Marxini kui Locke'il · ,,Ärge usaldage pimesi autoriteete. Ärge usaldage pimesi traditsioone ega konventsioone. Mõelge oma peaga ja püüdke oma veendumused ning käitumine tuletada asjade tegelikust seisust". · Locke mõjutas Newtonit; ta oli hariduses tuupimise vastu ning keele õppimisel grammatika abil (tema arvates tuleks seda teha praktika ja näidete abil); ta rõhutas kaasaegsete õppeainete tähtsust; ta uskus, et kõik inimesed on arenemisvõimelised ning et vabaduse kaitse on ainus valitsuse õigustatud eesmärk · L filosoofiast sai anglosaksi maailmanägemise alusmudel IMMANUEL KANT · Immanuel Kant (1724-1804) oli saksa filosoof, kes sünteesis eelnevalt vastuoluliselt nähtud ratsionalismi ja empirismi üheks filosoofiaks ("Puhta mõistuse kriitika") · Kuna me ei saa oma tajudes aega ja ruumi kõrvale jätta, ei tea me, kuidas asjad on omaette "asi iseeneses" (Ding an Sich) ehk noumenide maailmas
■ kirjeldanud ennast- esimene moodsa mõttelaadiga inimene ■ “Ärge usaldage pimesi autoriteete. Ärge usaldage pimesi traditsioone ega konventsioone. Mõelge oma peaga ja püüdke oma veendumused ning käitumine tuletada asjade tegelikust seisust” ■ Ta oli hariduses tuupimise vastu, tema arvates tuleks keelt õppida praktika ja näidete abil, rõhutas kaasaegsete õppeainete tähtsust, uskus et kõik inimesed on arenemisvõimelised, vabaduse kaitse on valitsuse õigustatud eesmärk 9.IMMANUEL KANT- saksa (1724-1804) ■ liitis ratsionalismi ja emperismi üheks filosoofiaks (“Puhta mõistuse kriitika”) ■ Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda.
saada noorte enda järelt koristamise harjumuse juurutamisega. Teisisõnu võib öelda, et liigne ,,arvutis istumine" võtab lõivu teiste eluvaldkondade arvelt. Kahtlemata on infoajastule üleminek osutunud väljakutseks neile, kes on olnud selles ametis 20-30 ja rohkemgi aastat. Kuidas siis lahendada olukord, kui üldsus elab kaasaegses, arenevas e-riigi vaimus ja teisalt pedagoogid, kes ei ole õppimis- ega arenemisvõimelised? Kas saata väevõimuga pensionile ja lasta noortel, innovaatoritel nende asemele tulla või panna eelarvesse suurem summa koolituse reale? Arvestades keskmist Eesti õpetajate vanust (50-60 a.) on tulnud enamikel läbida koolitused või muud arvutialased kursused, et ajaga sammu pidada. Tehnoloogiline keskkond on igapäevatöös oluline mõjutaja, sest tehnoloogiliste seadmete kasutus tagab töö sujumise ning kiirema infoliikumise. Ent siit tekib järgmine küsimus, kui
korrigeerimine müük korrigeerimine. Mitte: korrigeeri paranda täiusta testi müü. Eelised: kohene rahavoog + tagasiside klientidelt. Puudus: maine kahjustamine, kui on kvaliteediprob-leeme. 4. Unusta "kogenud meeskond" - Edukate ettevõtete kogenud töötajatel on teine elustiil, mis antud juhul ei sobi. Palka noori, suhteliselt odavaid, tagasihoidlike tuludega isikuid. Töötajad olgu taiplikud, võimekad, energilised, arenemisvõimelised. Kogenud järelevalve võib lisanduda hiljem. Kogenud töötaja Kogemusteta töötaja Kõrge palk, alati ei saa nii palju, kui maksad Madal palk Sekretärid, tipphotellid, äriklassi piletid, Iseteenindus, tagasihoidlikud reisitingimused, tipptasemel varustus varustus oksjonitelt Eeldavad, et nad tevad kõike, nad ise ei Ei tea, mida nad ei tea, valmis katsetama ja
et lugemine teeb targemaks, enesekindlamaks. Sellestki saadakse aru, et lugenud inimene mõistab maailmas toimuvat adekvaatsemalt. Kirjanduse ja ajakirjanduse tähtsust mõistetakse. Iseasi, kas kõiki võimalusi kasutatakse. Koolipäevad on pikad. Kohustusi on palju. Koduelu nõuab tegemisi, vanemate abistamist, eriti maakodudes. Osa noori käib töölgi. Ehk mõjub mõtlemapanevalt tõik, et maailmas on enam kui 2 miljardit inimest, kes ei oska üldse lugeda. Meie oskame ja oleme arenemisvõimelised. Et raamat võib olla ka saast, siis on kooli soovitusnimekirjad parim, mis harib. Tekstid on elu osa. Nende lugemine on kõigi inimeste jaoks möödapääsmatu tegevus. Tekstid on inimeseks kujunemise/ olemise alus, vundament. Arengu eeldus. Vaid lugedes avastatakse teksti tähendus. Raamatust, artiklist või mis tahes kirjutatust saab alles siis teos, kui seda loeme. Ja kui see meile midagi tähendab. Tekst on kirjandusteose eelduseks
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
Lähima arengu tsoon Lev Võgotski sotsiokultuuriline teooria: täiskasvanud vahendavad lapsele kultuurilist teadmist/kogemust. Lähima arengu tsoon kui vahemaa 1. ja 3. variandi vahel: 1. laps ei suuda ülesannet täita 2. laps suudab ülesande täita osaliselt ja/või täiskasvanu abiga 3. laps sooritab ülesande iseseisvalt Õpetamisel tuleb valida ülesanded, mis asuvad lapse lähima arengu tsoonis ning suunata last nende täitmisel. Kõik EV lapsed on arenemisvõimelised, kuid - vajavad oskuslikku ja spetsiifilist suunamist Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 51 EV laste arengusuund on sama, mis tavaarengus, kuid - iga EV puhul on teatud kõrvalekalded sõltuvalt sellest, kuidas hälve puudutab psüühikat Õpetaja peab olema kursis sellega - milles hälbed seisnevad - kuidas need puudutavad ja häirivad psüühika arengut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
