· Anatoomia tundmaõppimine. · Trükikunsti kasutuselevõtt. Hispaanias õpiti paberit valmistama. · Keskaja lõpuks usuti, et Maa on kerakujulin ja maailma keskpunkt. · Mikolaja Kopernik, poola õpetlane, päike on maailma keskpunkt ja maa tiirleb ümber selle ja oma telja. · Giordano Bruno uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Keskaja inimeste maailmapilt Renessansiajastu inimeste maailmapilt Teadmised rajanesid piiblil ja kirikuisade Teadmised rajanesid kogemustel, katsetel ja õpetamisel vaatustel Kiriku haridus ja maalimakäsitlus on valitsev Tekib inimlik, kirikust lahus seisev haridus, teadus ja maailmakäsitlus Kesksel kohal on jumal, edu on jumala Humanism maailmavaate keskpunktiks on soosiingu märk, inimene on jumala kõrval inimene, kes saavutab edu tänu oma
· Suri 20.aprill, 1961 Looming · Varasemad tööd umbes 1912. aastast. · Need olid teostatud juugendlikult stiliseerivas laadis · Väga suureks eeskujuks oli talle V. Kandinsky. · Eesti kunstielu orbiiti jõudis ta 1914. aastal. · Kunstniku maalimisstiili ei suutnud keegi täpselt rühmitada. Mõned seostasid seda sõnaga futurism, teised aga hoopis ekspressionismiga. · Joonistused rajanesid must- valge pinna rütmikal kontrastil, sageli nurgeliste kujundite abil. · Tööd tunduvad sageli ornamentaalsete kompositsioonidena. Kompositsioon sinisel Torukübaraga mehefiguur 1915 Taevased ratsanikud Siuru ja Vabbe Siurulased, kelle loomingus oli samuti palju teatraalseid elemente, tegid Vabbest igatahes kiiresti oma kunstniku. Nii valmisidki raamatu- ja kaaneillustratsioonid sellistele teostele nagu: albumid "Siuru I", "Siuru II" ja
Atika tragöödia kõige tähtsamad esinejad olid: Aischylos tänapäva on jõudnud tema tragöödia ,,Oresteia" Sophokles võitis kõige rohkem tragöödia võistlusi (sai I auhinna 24 korda) Euripides säilinud 18 tragöödiat ja satüürdraama ,,Kükloop", tuntud teosed on ka ,,Medeia" ja ,,Elektra". Hiljem rajati amfiteatrid, kus toimusid esinemised. Tragöödiates lauldi pooljumalatest ehk heerostest ning nende konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Kreekas algas tragöödia sissejuhatuse e. proloogiga, mida esitas(id) näitleja(d), sellele järges koori saabumine ja avalaul e. parodos. Edasi tulid episoodid e. dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt. Etenduse lõpetas viimane episood e. eksood- ja koori lahkumine. Atika ajajärgu perioodil on juhtivaks kirjandusliigiks draama. See arenes välja dionüüsiatest e. Dionysosele pühendatud pidustustest, kus korrladati suuri rongkäike,
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust
Frangi riigi rajajaks on Chlodovech. Tema eestjuhtimisel vallutasid frangid suurema osa Galliast !!! Karl Suure valitsusaegne sise- ja välispoliitika ) Välis: 1) Laiendati riiki 2) Laiendati ristiusu levikut 3) Sõlmiti liite (nt hertsogkonnaga) Sise: Feodaalsuhete kujunemine ja põhjused ) Keskaegseks majandus viisiks oli naturaalmajandus. Keskaja riigi ja majandusliku korralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid 2 inimese vahel vasalliteetsel sidemel. Põhjused: 1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke 2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Mõisted Domeen - kuninga maa valdus Benefiitsid - esialgsed läänid. See on maavaldused ilma pärandamisõiguseta Allood - vasallisuhetest vaba st. kohustustest vaba maavaldus Investituur - läänistamise protseduur, kus vasakk tõotas ustavust läänihärrale ja to vasallile kaitset ja maad. Feood - pärandamisõiguseda lään
Botticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest.Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte(kontuuride)abil. Veel tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevad" Ainus Michelangelo säilinud tahvelmaal.Püha perekonna keerulised läbipõimunud poosid rajanesid Leonardo kartoonil ja olid määratletud peegeldama ümara maali kumerust.Kunstipärastes poosides meesaktid taustal olid arvatavasti toodud tõendama Michelangelo oskusi selles vallas. VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass
Ajaloo kontrolltöö Keskaeg ja uusaeg Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud, ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ehk investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall oma tulevasele isandale ustavust Feodaalsuhete kujunemise põhjused
Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on silmapaistev, ehituse osas ei ole selliseid kindlaid reegleid nagu antiikajal
Tänavatel laiusid varikatused. Majade uhkemad küljed, mis olid värvitud erksamate värvidega olid tänava poole. Linna valitses raad ja see koosnes raehärradest. Kindlasti on olnud üheks oluliseks etapiks keskajal inimkonna arengule feodaal suhete kujunemine kuna feodaalsuhted olid keskajal riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning levisid sealt edasi Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete teke põhjusteks võisid olla uue sõjavärorganisatsiooni teke ja vajadust teha korralikd ning kindel valitsemissüsteem. Vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt makse
FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Vasalliteet · Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, seetõttu nim. kogu keskaega feodaalühiskonnaks. · Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasallisidemetel. · Vasalliteet - üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. · Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. · Kui üks pool kohustusi ei täitnud siis vasallisuhe katkes. · Lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1
Kaanonik toomhärra. Katoliku õpetuse seisukohad pattude lunastamine, kristuse ülestõusmine, kõik kristuse ees võrdsed. Sakramendid e. rituaalsed toimingud, ristimine, viimne võidmine, armulaud. Paavstide tähtsus suurenes 7-8saj, kui tekkisid kirikuriigid. Frangi riik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse 5saj lõpul. Valitsejaks sai Chlodovech, 496a. võeti vastu ristiusk, võim oli päritud, kehtis saali õigus, feodaalsuhted olid riigi põhialuseks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) Valli ja senjööri vahelisel suhtel, pärandatav valdus, kuninga maa. 2) Talupoja ja isanda suhe. Rendihärrus ja mõisahärrus (teorent ja orjus). Martelli murrang sõjavarustuse paranemine, mis pani aluse 600a. võitmatule sõjaväeliigile. Dünastiate vahetus Martelli poeg Pippin Lühike pakkus hädasolevale Rooma paavstile, mis lõppes edukalt, ning paavst seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö
sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Kuid kuna feodaali sesikohalt oli maa ilma
arvamusi. Nende erinevus peitub selles, et esimesel juhul on isisklik arvamusvabadus, aga eratarvituse pugul mitte. 6) Autor tõi välja, kuidas religioon ja võim piiravad valgustamist ning tekst rõhutab, et see on täielikult vastuvõetmatu, kuna häiritakse kodanikuvabadust ning pärsitakse inimkonna arengut. 7) Eriti tähtis on valgustuse soodustamine religioonis, sest antud ajal mängis usk inimeste elus suurt rolli. Ühiskonna normid rajanesid religiooninormidel ning usk oli iga inimese igaüäeva elu lahutamatu osa. Valgustada inimesi läbi religiooni oleks olnud kõige tõhusam viis valgustusideid levitada.
teine religioon maailmas. Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele. Eurooplased leidsid tee Ameerikasse ja hakkasid leiutama ka palju muid merelisi ühendusteid erinevate maade vahel, mille kaudu sai hakata kaupa transportima. Keskajal toimus ka rekonkista. Rekonkista mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest; araablaste järeltulijad, maurid, vallutasid Hispaania, va. Astuuria. Astuuriast lähtunud tagasivallutustel rajanesid uued riigid - Kastiilia, Portugal jne. Rekonkista ei olnud üks kindel sõda vaid pigem ajalooetapp Ibeeria poolsaare ajaloos, mis oli vägivaldsem kui teised ajastud. Valdavalt oli konflikt kristlike riikide ja moslemiriikide vahel, kuid esines ka väga palju sisetülisid. Korduvalt proovisid kristlased ühineda - üheks parimaks ja õnnestuinumaks ühendajaks on Alfonso VIII, kes valitses nagu keiser (st. nõrga võimuga) kõikide Ibeeria poolsaare kristlaste üle
1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid. Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsood-rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste. Homerose eeposed Eepos-ehk lugulaul. Pikk, värsivormis jutustav teos. Kangelasteks on vägilased ja jumalad. Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algav Homerosega. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost, kes ühendas müüdid, muistendid ja ajaloosündmused terviklikuks kunstiteoseks.
1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid. Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsood-rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste. Homerose eeposed Eepos-ehk lugulaul. Pikk, värsivormis jutustav teos. Kangelasteks on vägilased ja jumalad. Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algav Homerosega. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost, kes ühendas müüdid, muistendid ja ajaloosündmused terviklikuks kunstiteoseks.
alumiseks osaks väikevasallid. Kuningas läänistas suuri maa-alasid suur-feodaalidela ja nemad omakorda edasi vasallidele. Vasallide ülesandeks oli koguda neil maa-aladel elavatelt talupoegadelt makse. Veel oli neil ka kohustus teenida isiklike relvade, ratsu ja kaaskonnaga suur-feodaalide juhtimise all, kuninga kaitseks. Suur-feodaalidel oli omakorda kohustus kuninga nõudmise peale välja panna teatud arvu sõjamehi, kelle moodustasid vasallid. Siit saabki järeldada seda, et feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel suhetel. Nende eripäraks oli see, et vasall ei andnud end senjööri ehk kuninga piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid omad õigused ja kohustused. Suhe katkes, kui kumbki pool ei täitnud oma kohustusi. Vasall suhteid iseloomustas ka see, et lepinupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool oli teisest selgelt kõrgemal. Ma arvan, et selline hirearhia võib tekitada palju tülisid, mida saab järeldada keskajal toimunud sõdade paljususest.
sai Karl keisriks ning toimus Karolingide renessanss, mille eeskujuks oli antiikaeg.Sel ajal rahati õppeasutusi ja kloostreid, ning loodi vaimuelu arenguks tingimusi. Karl Suure võimu päris Ludwig I Vaga,kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga.Riik jagunes Ida-Frangiks, mis hiljem nimetati Saksa-Rooma riigiks , Lääne-Frangiks ning lõunaosas hakkas valdusi laiendama Itaalia kungingriik. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid kahe inimese vahelistel nn. Vasalliteedisidemetel, mis tekkisid, kuna tekkis uut laadi sõjaväeorganisatsioon ning vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tänu vasalliteedisidemetele tekkis läänipüramiis, mille tipuks olid kuningas ja aluseks väikevasallid. Maavalduseid nimetati benefiitsiks,feoodiks,domeeniks,alloodiks.Talupoegadele kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi: mõisahärrus ja rendihärrus
suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest, müütidest või reaalsetest ajaloosündmustest. Aoid- kutseline laulik, kes laulis ,,jumaliku sisenduse sunnil" ja oli ka laulu looja. Saatis lüüral. Laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv. Fikseeritud tekste. Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid. Hesiodos (7 saj ekr) Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja Poeem ,,Tööd ja päevad" Arhailine luule (7-6 saj ekr) Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist. Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis
Majanduslik läbikäimine toimus laatadel, praktiliselt olematut raharinglust asendas maaringluse. Samuti oli vallutatud alade keel ja kultuur väga erinevad. 10. Miks iseloomustab keskaeg feodaalset killustamist? Mis on feodaalsuhted ja millel põhinesid? Sellepärast, et keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganisatsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. Vasalliteedi kaudu kujunesid välja läänipüramiidid. Vasallisuhete sõlmimine toimus sümboole akti investuuri kaudu. 11. Lään, talupojad ja mõis
see kaasa Euroopasse kiire hindade tõusu, vähendas Vahemeremaade kaubalinnade tähtsust ning samuti tõi see kaasa majandusliku ebavõrdsuse hüppelise kasvu. Kindlasti on olnud üheks oluliseks etapiks keskajal inimkonna arengule feodaal suhete kujunemine. Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavärorganisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele
(1455 - 1485) Inglismaal, mille käigus kõrgaadel oli kodusõja tõttu nii nõrgestatud, et kuningaks tõusnud Henry VII Tudoril ei valmistanud raskust riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja-aastase sõja ajal oma võimu Valois`de dünastia. Kuningas Louis XI viis lõpule Prantsusmaa ühendamise, võites lõplikult Burgundia hertsogi. Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Feodaalkorra teke ja olemus Feodaalsuhted rajanesid kahe inimesi vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri, kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalli suhe oli lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täitnud, siis vasallisuhe katkes.
) *hakatakse rajama koole, et koolitada ametnikke toomkool, kloostrikool. *väärustatakse antiikkultuuri FEODAALSUHETE KUJUNEMINE 4. miks kujunes feodaalkord? *vaja uut tüüpi sõjaväge *vajadus luua stabiilne võimusüsteem *sõjaväel pidi olema sissetulekut ja ressurssi varustuse hankimiseks maa saaja kohustus sissetuleku eest: *muretsema omale varustuse *ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse *vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel) Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e
Alaliigid on hümn, ülistuslaulud, ood, epiniikion. Esitajad olid Pindaros, Theokritos, Simonides. Luuletajad: Tyrtaios- motiivid olid vaprus, sõjalised vägiteod. Archilochos- kujutas oma luules palgasõduri elu Alkaiaos- kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule. Pindaros-teatud isikus ja tema suguvõsa ülistamine. 7.Draamazanri teke- draamazanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal. Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Dionysose pidustusteks olid suure dionüüsad, mis toimusid märtsis-aprillis. Kolme päeva jooksul lavastati näidendeid kogu rahvale. Omavahel võistlesid kolm autorit, igaüks 3 tragöödia ja 1 satüürdraamaga. Võitja valis zürii. 8.Tragöödia teke- tragöödia tuleb sõnast tragos-kits, sokk + oide-laul. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. 1
4) ühiskonna iseloom 2. Bütsants: 395 -1453 a. Bütsants kui keskaegne Kreeka riik: Ida-Rooma keskused paiknesid aladel, kus domineerisid Antiik-Kreeka kultuur, kreeka elanikkond ja kreeka keel. Sõjalis-bürokraatlik monarhia: Vabad maaharijad muudeti kolonaatideks, kes rentisid maavaldajatelt maad. Sõdureid kohustati keisrile ohverdama. Sõjaväel väga suur võim. 3. Feodaalsuhted said riigi- ja majanduse korralduse põhialusteks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) vasalliteedil, mis oli hierarhiline suhe, täpsemalt lepinguline suhe. Selles olid osapooltel õigused. 2) feodaalsuhetega kaasnenud talupoja - isanda suhtel. Selles suhtes ei olnud talupoeg vaba, isandal ei olnud kohustusi! 4. Euroopas kujunes välja 2 erinevat majandussüsteemi: 1) rendihärrus - lääni maa oli jaotatud talupoegade
algkoduks) ja hiljem asunud elama praegusesse Poola. Võib hoopis arvata, et nad germaniseerusid kui germaanid rändasid nende alale (Poola).10 Uurides aga skandinaavlaste kujunemist enne maaviljeluse aega, pakub Kalev Wiik välja, et tänaste skandinaavlaste (ja germaanlaste üldiselt) esivanemad tulenevad Ibeeria 11 ja Ukraina refuugiumist. ,,10 000 8000 e.Kr tekkis Bromme, Ahrensburgi ja Swidry suguluskultuurid. Need rajanesid kahel refuugiumil: Bromme Ibeeria refuugiumil, ja Ahrensburg Ibeeria ja Ukraina 6 Põhjagermaani keel on üks kolmest keelest, mis kuulub germaani keelte hulka. Ülejäänud kahte nimetatakse idagermaani (gooti keel) ja läänegermaani (inglise-, saksa-, hollandi-, friisi -, jidisi-, afrikaani-, alamsaksa-, flaami-, letseburgi keel) keelteks. 7 Ari Siiriäinen. The Stone and Bronze Ages; Michael Barnes. Languages and ethnic groups.The Cambridge History of Scandinavia
7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Mitmed lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest eleegia jamb ja meelika. Lüürika teemad on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Tuntumad autorid on Solon ja Sappho Draamažanri tekkimine – eeldused, seos rahvaloominguga. Draamažanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal (u 5.saj. ekr). Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. Selle kultuse ühe koostisosana arenes draama oma kolmes harus: tragöödia (kurbmäng, lepitamatu konflikti ta traagilise lahendusega, tavaliselt ülla tegelase hukkumisega lõppev näidend), draama ja komöödia (naljamäng, lõbus näidend)
Ka kloostrid mängisid suurt rolli: seal tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused, millel oli järgneva ajaloo seisukohalt ülisuur tähtsus.Feodaalsuhted arenesid välja Frangi riigi aladel 3.vasallisuhted, feoodide liigid Keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes .Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganis atsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. 4.Viikingid- retked, avastused, usk, kultuur Usk -Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli
kaupmeest ning nende vara. Liivimaa meister Wolter von Plettenberg püüdis siseolusid ületada ja koguda kokku kõik, et astuda vastu venelastele. 1501.aastal sõlmisid liivlased ja leedukad liidu, et lüüa venelasi, mis ka õnnestus Smolina järve ääres. 1503.aastal sõlmiti 6 aastaks vaherahu, mida pikendati kuni Liivi sõja puhkemiseni. 5. Läänikorraldus Liivimaal. Pärast vallutusi kujunes Eestis läänikorraldus. Feodaal- ehk vasalliteedi ehk läänisuhted rajanesid vasalli ja senjööri kokkuleppel, mille alusel tuli senjööril tasuks sõjalise teenistuse eest anda vasallile maad, kui vasall aga teenistusest lahkus, pidi ta maa tagastama. Maad nimetati lääniks ehk feoodiks, maa saajat läänimeheks ehk feodaaliks. Läänisüsteem tõi kaasa ka feodaalse killustatuse (-riigi süsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid täidavad peamiselt vasallid).
5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal. Lään anti vasallile kõrgema feodaali poolt talle osutatud teenete eest eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks
Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta. 70% Vm paberitoodangust ei läinud Eestis vaja, vaid veeti raudtee abil laiali. IV Tsemenditööstus Keskus: Kunda V Toiduainetööstus Seal ka viinavabrikud Umbes pooled tööstused rajanesid vene kapitalil, ¼ sks, ingl, pr kapital, ¼ baltisaksa, eestlaste kapital. Eestlastel suurtööstusi polnud. Tervikuna Eesti ala Vene Tsaaririigi üks enamarenenud piirkondi. OLUKORD EESTIS PÄRAST 1905. AASTA REVOLUTSIOONI · Poliitilises mõttes rev saavutatud ühinemisvabadus jäi alles, tegutses edasi ERE. ESDTU ei saanud tegutseda aktiivselt, sest juhid vangis või Eestist lahkunud. Eestist valiti ka Vm riigiduumasse esindajaid. 5 saadikut. Tegid koostööd Vm
Epikurose filosoofilised vaated inimkonna vaimses arenemises etendasid. Marxi teeneks oli ka Epikurose filosoofilises süsteemis leiduvate dialektika elementide kättenäitamine. Eriti märkis ta ära Epikurose õpetuse aatomite spontaanse kõrvalekaldumise kohta, nähes selles iseliikumise dialektilise printsiibi väljendust. Kõrvalekaldumise printsiipi tõlgendab ta kui aktiivsuse, tegevuse printsiipi. Epikurose filosoofia rajanesid tema eetilised vaated ja eeskätt vabadusõpetus. Moraaliprobleemide käsitlemisel lähtus Marx seisukohalt, et filosoofia peab ellu aktiivselt vahele segama. Ta pooldas mõistmatu maailma ümberkujundamist, rõhutas filosoofia ja elu dialektilise ühtsuse printsiipi. (Fedossejev et al. 1972: 30) 8 Väitekirjas astus Marx oma ateistike vaadete arendamises sammu edasi. Tema töö oli
trükimehhanismi nimetati ,,üleslöömise" tehnoloogiaks. Vajutades klahvile tõusis sisestusriba üles vastu paberit ning vastava tähega metallhoob lõi vastu trükilinti. See tähendab, et trükkija ei näinud mida ta kirjutas. Seetõttu on seda tüüpi trükimasinaid nimetatud ka ,,pimetrüki" kirjutusmasinateks. Sealtmaalt oli avatud uus moodus reprodutseerida mitmeid koopiaid trükitud teksti ja hiljem ka kõikvõimalikke illustratsioone. Osad sellised masinad rajanesid sarnasel tavapärasel tehnoloogial, osad aga võtsid kasutusele uusi meetodeid mis on lõpptulemusena kohandatud ka tänapäevastele trükimeetoditele. 1900. aatsal Prantsusmaal leiutatud fotokoopia masin pani aluse ka faxtehnoloogia arengule. Uus tehnoloogia oli leidnud oma tee ärimaailma võimalustega teha lihtsal viisil koopiaid ja lihtsustades kogu trükkimisprotsessi. Lisaks tavalisele üksiktähekanduriga kirjutusmasinale hakati tootma kaühise
(KAA 1999,lk 24) Kultuslikest stseenidest täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Algul piirduti Dionysose austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ehk heerostest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Enamiku kreeka näidendite sündmustik oli vaatajatele tuttav, sest süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil, neist osa tunti Homerose aegadest. Seoses Dionysose kultusega arenes, kui üks tema koostusosi, atika draama oma kolmes harus: tragöödia, komöödia ja saatüridraama.(Nahkur,A.2005, lk 28) Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi "kannatuslikku" külge tema kõlbelises ümbermõtestuses, komöödia oli seotud karnevalipärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad zhanrid kaugele rituaalse mängu vahetuist vormidest
(KAA 1999,lk 24) Kultuslikest stseenidest täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Algul piirduti Dionysose austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pool jumalatest ehk heerostest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Enamiku kreeka näidendite sündmustik oli vaatajatele tuttav, sest süžeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil, neist osa tunti Homerose aegadest. Seoses Dionysose kultusega arenes, kui üks tema koostisosi, atika draama oma kolmes harus: tragöödia, komöödia ja saatürdraama.(Nahkur, A.2005, lk 28) Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi “kannatlikku” külge tema kõlbelises ümbermõtestamise, komöödia oli seotud karnevali pärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid
- 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks: lääneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik) idaosa (kuj. Saksa kuningriik) 5. Karolingide panus kultuuri arengusse - Austati antiikkultuuri karolingide renessanss - Karl Suure õukond kui kultuurikeskus - Rajati ilmalikke koole - Kloostrites kirjutasid mungad raamatuid ümber §6 Feodaalsuhete kujunemine Lääne Euroopas 1. Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms
Ebaõige on tema teoorias see, et ei pidanud maad mitte tähtsaimaks tootmisvahendiks, vaid ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust. Teema 8 Utopistliku sotsialismi tekke põhjused ja esindajad Utopistlik sotsialism kritiseerib kapitalismi. Vaatasid ühiskonda kui tervikorganismi. Sokeeris ühiskonda oma ratsionaalsuse ja külma kalkuleerimisega. Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16-17 sajandi utopistid. Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella. Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset poliitilist olukorda. Viletsuse põhjuseks pidas eraomandit ja raha. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad.
mõju. Ent Võõrleegioni puhkekeskusele tehtud atentaat oli ettekavatsetud terroriakt, mille eest võttis vastutuse relvastatud võitlust pooldav põrandaalune organisatsioon. Terroriakt põhjustas ühe inimese surma ja tekitas teisele väga raskeid vigastusi. Seetõttu oli alguses alust karta ohtu avalikule korrale, kuid mõne aja pärast võis siiski eeldada selle ohu kadumist. c) Tunnistajate mõjutamise oht ja süüdistatavate kokkumängu oht Käesolevas asjas tehtud mitmed kohtuotsused rajanesid tunnistajate mõjutamise ohul Poitiers' süüdistuskoda viitas isegi hirmutamiskampaaniale ja süüdistatavate võimalikul kokkumängul; need ei esitanud siiski mingeid üksikasju ... Kohtu arvates oli algusest peale oht, et tunnistajaid võidakse mõjutada. See oht pikkamööda küll vähenes, kui ei kadunud täielikult. d) Kaebaja põgenemise oht Kaebaja vastas, et tal oli võimalik esitada piisavad tagatised kohtusse ilmumiseks: ta oli hea
Uuritavate teadusharude mitmekülgsusest hoolimata oli 17. saj. teadus ühtne. See ühtsus põhines kolmel asjaolul: teadlaste universaalsusel, ideede ja nende rakendusviiside ühtsusel. Teadlane oli toona võimeline uurima kõiki teadusi, mida sellal tunti. Newton oli mitte ainult matemaatik, astronoom, optik ja mehaanik, vaidtamõistis sügavuti ka keemiat. Teaduse ühtsuse teiseks põhjuseks oli, et teadlaste juhtideed ja töövõtted olid põhiliselt matemaatilised ning rajanesid matemaatikal, mis oli üle võetud muinaskreeklastelt, kuigi ka araablased, hindud ja hiinlased olid sellesse oma panuse andnud. Matemaatikasuund ei toonud teadusele aga üksnes kasu, vaid seadis ka teatavad piirid uurimisaladele, ehkki need 17. saj. jäid märkamatuks. Nimelt: seda osa kogemuse valdkonnast, mida matemaatiliselt väljendada ei suudetud, kalduti kõrvale jätma. Uue teaduse ühtsuse kolmandaks ja kõige iseloomulikumaks põhjuseks oli tema seos
ülekaalukaks VIII saj lõpul- XIX saj alguses, algas Kesk- Euroopa riikides kodifitseerimisprotsess, mille käigus püüti rooma õiguse põhimõtteid kui ka sätteid süsteemselt arendada vastavusse tööstusrevolutsiooni ning turumajanduse ajajärku astunud ühiskonna nõuetele. Kusjuures kontinentaalse õigussüsteemi riikides mõistetakse õigusnorme eeskätt kui üldisi käitumiseeskirju, mis peavad tagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. Koodeksid rajanesid algul loomuõiguslikule eeldusele, olles nn Rario scripta kirja pandud mõistus, mille tõlgendamist ei peetud vajalikuks. Ajaloolise koolkonna mõiste jurisprudens valmistas ette pinnase õiguspositivismile. Positivistid tegelesid eeskätt ülipuhaste teoreetiliste konstruktsioonide ja süsteemidega. Nemad lõid kaasaegse avaliku õiguse mõistete süsteemi põhialused. Kodifitseerimine õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende
ta pojad kogunesid lõpuks 843.a. Verduni, kokkulepe, mis jaotas riigi kolmeks: · Ida-Frangi riigis tuli võimule Ottoniidide dünastia, Otto I Suur võttis keisritiitli, nimetas oma riigi pärast Põhja-Itaalia vallutamist Saksa-Rooma riigiks · Lääne-Frangi riigis Kapetingid Prantsuse kuningriik · Lothari pärandi lõunaosas Itaalia kuningriik 25.Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted kujunesid Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal, rajanesid vasalliteedisidemetel. Vasall andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla, vastutasuks kaitse eest oli vasall senjöörile ustav, aitas teda sõjas väeteenistusega, pidi väes teenima 40 päeva aastas, rahuajal nõuannetega, osales nõukogus, toetas senjööri vangilangemise korral, ostsid ta välja; vasallisuhe lepinguline vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, lepingupooled polnud võrdsed, 1 oli teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise põhjused:
· Euroopas tekib uus haritlaskond, mis oli usuasjus · Inimlikkus on igast riigi- ja usukäsitlusest kõrgem. vabameelne ja poliitiliselt radikaalne. · Maailm on tekkinud ja mitte loodud. · Nad mõtlesid välja oma ERSATSRELIGIOONI · Kõigis religioonides elab mingi üldine ühtne tõde, VABAMÜÜRLUSE. mis võiks meid ühendada. (Leibnitz) · Traditsioonilised veendumused millele rajanesid · Valgustuse kaks suunda: kirik ja riik murenesid. · RATSIONALISM (Prantsusmaal ja Saksamaal): · Vabamüürlaste loozid Tõelisuse ehitust on võimalik haarata lähtudes puhastest mõtlemise printsiipidest. Tänu maailma · Ühiskonnateooriad loogilisele korrale on võimalik seda deduktiivselt
siis nüüd, kui kostjal tuli maksta teatud rahasumma, ent ta ei teinud seda, tuli hagejal alustada uut protsessi actio iudicati alusel. Selles kontrolliti ainult otsuse olemasolu ning kostja tehtud makseid. Kostjal maksta tulev summa kahekordistus. Edasikaebamise võimalust polnud põhimõtteliselt ei legisaktsioonilise ega formulaarprotsessi puhul. d) preetori erikaitsevahendid Lisaks formula’te koostamisele võis preetor ka ainuisikuliselt teha teatud otsuseid, mis rajanesid talle rahva poolt antud võimule. Lahtine on küsimus, kas need olid tegelikult täitmiseks vabatahtlikud või samaväärsed kohtuotsustega. Ka need on jagatud teatud gruppidesse. Kõigepealt 1) interdicta – interdictum’ga andis preetor hageja palvel kostjale kas mingi keelu või korralduse, kui hagejal oli oma nõudeks õiguspärane alus. Need interdiktid olid formula’ga sarnased. Nad koosnesid samuti lühikestest lausetest, milles sisaldusid ka kaebuse aluseks olevad faktid
kaebemenetluses või tuleb asi alamastme kohtule tagasi saata. 15. Kohtu põhistuste ekslikkus ei ole samastatav põhistuste puudumisega. Põhistamiskohustuse täitmise seisukohast ei ole tähtis, et maakohtu 63 põhistused tõendite lubatavuse kohta rajanesid menetlusseadustiku väärtõlgendusel. 16. Kui ringkonnakohus otsustab samade tõendite alusel teha maakohtu otsusega võrreldes kardinaalselt erineva lahendi, kaasneb sellega kõrgendatud põhistamiskohustus. Ringkonnakohtu otsus võib rajaneda lisaks maakohtu otsuse aluseks olnud tõenditele ka neile tõenditele, mida maakohtus ei uuritud, kuid uuriti ringkonnakohtus, ning neile tõenditele, mida maakohus uuris, kuid ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti
annaabi.ee 
