Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest Metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet vastutama, et oleks mets uuenenud viie aastaga Mänd vähemalt 0.5m Puid olenevalt puuliigist 1000-1500tk/ha Kohustus maksta tagatisraha tekib metsaomanikul suurema, kui 2ha lageraie puhul Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist Metsas raiet tegeval isikul peab kaasas olema raiet lubava märkega metsateatise koopia ja isikut tõendav dokument Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium Eesmärk saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Metsaomanik on kohustatud:
2.2.2. Metsade jagunemine Metsasid jaotatakse erinevatesse rühmadesse vastavalt neis toimuva majandustegevuse eesmärkidele, neile kehtivale reziimile ja peamisele funktsionaalsele otstarbele. I rühm range kaitse all olevad metsad. Siia alla kuuluvad loodusreservaadid ning väikesed loodusreservaatidest metsad riiklikes loodusreservaatides, loodusparkides ja biosfääri jälgimise aladel. Majandustegevuse eesmärk säilitada metsasid, nii et neis toimuks loomulik kasvamine. Metsade raiet, välja arvatud looduskaitsealade seaduses ja loodusreservaatide määrustes toodud juhtudel, läbi ei viida. II rühm erieesmärgilised metsad, mis jagunevad järgnevalt: A kaitstud ökosüsteemiga metsad. Maastiku-, pinnase-, taimestikukaitseala, metsageneetiline, zooloogiline, botaanilis-zooloogiline kaitseala ja seda tüüpi reservaadid ja biosfääri jälgimise aladel, ressursikaitsealadega metsad, erosioonikaitse ja muud metsad
poliitiliseks suurjõuks," kinnitas Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Günter Verheugen. GMES-I eesmärk on pakkuda pidevalt keskkonna ja julgeolekuga seotud usaldusväärseid ja õigeaegseid teenuseid, mis rahuldaks poliitikakujundajate vajadusi. 30 tehiskaaslasest koosnema hakkav GMES võimaldab kiiresti saada igast maailma punktist teravaid pilte ja mõõtmistulemusi, lubades näiteks avastada ebaseaduslikku raiet vihmametsades või hinnata põgenikelaagri asukate arvu. Eriti väärtuslik oleks info loodusõnnetuste ajal, samuti edastavad tehiskaaslased koostöös maapealsete anduritega teavet keskkonna seisundist. Euroopa oleks seega sõltumatu võõrast informatsioonist. [http://www.postimees.ee/010507/lisad/euro/256222.php] (8.06.08) GMES-ist GMES töötatakse välja sammhaaval katsefaasi teenuste evitamise abil, alustades kolme
Statistikaülesanne “Metsaraie” Õpetajale Eesti on tuntud oma maagilise looduse ning liigirikkuse pärast, kuid samuti on levinud metsade laialdane raie ning kogu selle ilu maatasa tegemine. Kui suures mahus raiet teevad erametsaomanikud võrreldes RMK-ga ning kas metsa üldse on vaja raiuda? ÜLESANNE 1 1.1. Eelteadmised: Eeldab internetist vastuse otsimise võimalust. 1.1.1. Millistes mõõtühikutes mõõdetakse puitu (ühik!)? Tihumeetrites(tm) 1.1.2. Mida tähendab majandatav mets? Mets, mida uuendatakse, kasvatatakse, kasutatakse ja kaitstakse. Metsade majandamisega tegelevad nii erametsaomanikud kui riik, kes haldab riigimetsi. 1.1.3. Mida tähendab metsa juurdekasv
Kevade suurvee ajal suureneb järve veetase 2% päevas. Mitu liitrit vett on järves 3 päeva pärast, kui järves on algselt 170 000 liitrit vett. Eksponentsiaalne kahanemine Kasutatakse siis kui arv kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1- 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 2 Metsas on enne raiet 80 000 puud. Puuraidurid plaanivad teha tööd 4 päeva, võttes maha iga päev 5% allesjäänud metsast. Mitu puud jääb metsa alles? Tänan tähelepanu eest!
Uus-Eesti Endised keskused ning tootmishooned on kas osaliselt kasutuses või hoopis kasutuseta ja hoolduseta. Kolhoosikorra lagunemise järel jäid maad sööti, mis lõi ideaalsed tingimused kobraste laialdaseks levikuks. 90ndate alguses toimus palju röövraiet ja ebaseaduslikku raiet. Maareformi mõjul põlised põllumassiivid metsastusid ning toimus ka metsastamine. Maaelu on uute võimaluste otsingul, mille tulemusena on tekkinud turismitalud. Ehitusbuumi ajal ehitati palju rannaaladele, seetõttu on hulgaliselt ebaseaduslikke ehitusi. Liitumine euroopa liiduga on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad ja tootmishooned ning põllumajandustoetused. Kasvatatakse hulgaliselt energiavõsasid. On olemas ka Natura alad. Europrojektide
valguvad karsti kurisutesse või imbuvad läbi pinnase aluspõhja lõhedesse ning täiendavad nii põhjaveevarusid. Maavarad Võhmutal on kaks karjääri, üks on suletud ja teises toimub aktiivne tegevus. Viimasele on antud ka laiendamise luba. Peamiselt saadakse sealt liiva, kruusa ja lubjakivi. Külast 6 km kaugusel Karinu külas on tegutsev lubjakarjäär. Mets Mets on siinsete talude kooseisus, aga ka riigimetsa on küllalt. Raiet tehakse vastavalt omaniku soovidele ja riigi normidele. Tuleb koostada metsamajanduskava ja selle põhjal siis otsustada, kui suures ulatuses tohib/peab tegema raiet. Meie oleme oma metsas teinud sanitaar-raiet, istutanud juurde uut metsa ja pannud maha sihte. Taimed ja loomad Kuna enamik maa-ala on põllumajanduskasutatav, on peamisteks taimeliikideks põllukultuurid. Mõisa juurde viiva tee ääres kasvavad nooremad kased, varem oli seal ilus kaseallee vanade ja võimsate puudega
latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed, eelkõige on ta aga põhitoiduks kobrastele. Pehme puuna sobib hästi rähnidele pesaõõnsuse rajamiseks. Haab iseenesest on külmakindel ning valgusnõudlik, kuigi juurestik on pinnalähedane. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Soostunud muldadel ei kasva. Annab rikkalikult juurevõsu, eriti peale raiet. Eluiga kuni 150 aastat. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad Eestis kasvatanud haava paindetugevus on suurem 20% kui mujal regioonides kasvanuist ja 1,4 korda suurem kuusepuidu paindetugevusest, mis lubab tõdeda, et 20.sajandi alul ja varem, küünide ning rehealuste ehitusel haava kasutamist talade ja sarikate ehitusmaterjalina tuleb lugeda õigustatuks. Edaspidises suhtes võib teda julgelt kasutada maahoonete ehituses.
Poliitiline süsteem · Läti parlamendis Saeimas on 100 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Parlamendi esimees on Gundars Daudze. Läti peaminister on Ivars Godmanis Maavarade hinnatud varud · dolomiit492,8 miljonit m3 · tellisesavi133,7liivakruusa segu710 · liiv794,9 · turvas496,3 · lubjakivi tsemendi tootmiseks402,5 · metsad (2006)3,3 miljonit ha (millest ligi 46% kuulub riigile), aastased juurdekasvud ületavad raiet; · külvipind122, 7 tuh. ha Elektrienergia · Kodumaise elektrienergia tootmise maht sõltub otseselt Daugava jõe veetasemest ning sellel toodetud hüdroenergiast. · Latvenergo toodab ja müüb ca 90% Lätis toodetavast elektrist . · Märtsis 2008 võttis valitsus vastu põhimõttelise seisukoha ehitada Lätti tulevikus juurde kaks 400 megavatist elektrijaama . Pilte · Läti kõrgeim küngas on Gaizinkalns
Pärast seda, kui teisest osakonnast koondati 4 töölist, moodustasid samade osakondade tööliste arvud geomeetrilise jada kolm järjestikust liiget. Leidke iga osakonna esialgne tööliste arv. 8; 20; 32 või 32;20;8 21. (2002) Metsatükil on hinnanguliselt 15000 tihumeetrit puitu. Raie käigus saeti maha 8% sellest kogusest. 1) Mitu tm puitu jäi pärast raiet alles? 13800 tm 2) Mitmendal aastal pärast raiet on sellel metsatükil jälle 15000 tm puitu, kui puidu igaastane juurdekasv on keskmiselt 2%? 5.aastal 22. (2004) Teibilint paksusega 0,2 mm on keritud silindrikujulisele südamikule, mille raadius on 1 cm, teibirulli läbimõõt on 6 cm. Leidke teibilindi pikkus täpsusega 0,5 m.
Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha. 84% Norra metsadest on eravalduses. 9 Norra metsanduses on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Avalikud metsad moodustavad väikese osa- 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 10 Metsamajandus · Norra metsamajandus on kõrgelt arenenud. · Seal jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi. · Olemas olevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajadusi. · Ainukeseks probleemiks võib lugeda metsa aeglast kasvu. 11 · Metsamajandust peetakse väga tähtsaks, eriti piirialade asustuse säilitamisel ning töökohtade kindlustamisel riigi äärealade elanikele. 12 Aitäh!
trükikodades. Rullide riknemine transpordil viib suurte paberikadudeni. Eestis toodetakse paberit näiteks Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Seal toodetud paber transporditakse veoautodega otse jaemüüjatele või nad ekspordivad oma toodangu mõjale Euroopasse, Aafrikasse, Aasiasse jpm. Nad ekspordivad 99% kogu toodangust. Võtame vaatluse alla Soome, kuna ta kuulub maailma top kümnesse enim paberit tootvate riikide hulka. Seal ostetakse puud kokku üle Euroopa või tehakse puidu raiet enda riigis. Metsast või kokkuostuplatsidelt transporditakse veokitega puit tehastesse, kus töödeldakse seda ning seejärel valmis produkt eksporditakse laevadega Soomest tellijateni. Soomest on hea transportida laevadega see mööda Läänemerd kus tahes riiki. Kui saadetis jõuab sadamasse transporditakse see veoautodega üldiselt kusagile vahelattu kust see ära jagatakse jaemüüjate vahel.
Avalikud metsad, mis vastad riigimetsale, moodustavad väikese osa 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 12% avalike metsade alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust. Metsamajandust peetakse väga tähtsaks, eriti piirialade asustuse säilitamisel ning töökohtade kindlustamisel riigi äärealade elanikele. 10 Metsamajandus · Norra metsamajandus on kõrgelt arenenud. · Seal jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi. · Olemas olevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajadusi. · Ainukeseks probleemiks võib lugeda metsa aeglast kasvu. 11 Kasutatud kirjandus https://metsaring.files.wordpress.com/2012/03/13_ypef-boo klet-2011-12_norra.pdf et.wikipedia.org/wiki/Norra 12
Oluliseks probleemiks on ka liigne metsade mahavõtmine. Selle tulemusena on paljud loomad jäänud ilma elupaigast. Elupaiga kaotanud elusolend aga ei pruugi kohaneda uue kohaga, ta ei pruugi seda üldse leida või võtab see tal väga kaua aega. Nii võib ta ära surra. Mõned liigid võivad lausa välja surra. Mets on ka kasvuhoonegaaside siduja ning liigse maharaie tõttu suureneb ka kasvuhoonefekt ja väheneb hapniku sisaldus õhus. Selle parandamiseks tuleks metsa raiet piirata ja istuda juurde rohkem puid ja taimi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et keskkonnaga seonduvad probleemid ei kao kuhugi ja elujärje paranemisega süvenevad nad veelgi. Samas võib tõdeda, et eestlaste keskkonnateadlikkus on suurenenud, mida võis lugeda ka Postimehe artikklist ,,Inimesed peavad Eesti keskkonnaseisundit heaks, kuid teiste keskkonnateadlikkust halvaks" . Seega võib tunda uhkust, et oleme hakanud rohkem väärtustama enda ümbrust ja selles toimuvat. Ning meie ise
kohustuslikku raieteatist. Need numbrid tähendavad, et iga päev sõidab Eesti maanteedel ligikaudu 110 palgiveoautot, mis on täidetud keskkonda kahjustades raiutud puudega. Illegaalsed tegevused metsas on vähenenud paralleelselt maareformi tempo raugemisega ja raiemahtude vähenemisega. Tõhusamaks on muutunud ka metsandusalane seadusandlus ning keskkonnajärelvalve. Aastal 2001 registreeris Keskkonnainspektsioon 1010 ebaseaduslikku raiet, aastatel 2002 ja 2004 registreeriti vastavalt 837 ja 554 ebaseaduslikku raiet. Kui ebaseaduslike raiete arv on aastatega vähenenud, siis metsasektoris toimuvate maksupettuste osas puudub siiani selge ülevaade. Aastal 2000 hinnati, et metsamüügist laekub vaid 30% tegelikust tulumaksust, ametlikud hinnangud selles osas aga puuduvad üldse. Samuti puudub hetkel ülevaade kuivõrd levinud on metsandussektoris ümbrikupalkade maksmine ja seega sotsiaal- ning tulumaksust kõrvale hiilimine
Tänavaküsitlus: Kuidas teie suhtute lageraiesse? Uurti juhuslikelt möödujatelt, kuidas nemad suhtuvad metsade lageraiesse? Vastuseid tuli päris mitmesuguseid. Kultuurimaja poolt jalutav viiekümnendates naisterahvas oli meelsasti nõus oma arvamust avaldama. Metsamaa omanikuna on ta lähemalt kokku puutunud metsaostjatega ja viimased on naisterahvast täitsa vihale ajanud. Ta on kindlal seisukohal, et Eestis peab olema metsa, mitte ainult võsa. “Arutut raiet ei ole vaja teha ja peale lageraiet oleks vaja puuud lagendikule istutada,” lausus naine. Lisaks pakkus ta, et võiks olla mingisugune kontroll või järelvalve lageraie juures. Noor üliõpilane sõnas: ” Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt ühe puu põldu. See ei too mingit kasu.” Neiu lisas veel, et teab lageraiest päris vähe, kuid siiski tuleks kontrollida kuidas see ökosüsteemile mõjub.
senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne - suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; Primaarne – suktsessioon saab alguse täiesti uuelt alalt, kus varem pole elu olnud. Sekundaarne – suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Autotroofne – suur osa organismidest mis kujutasid algse struktuuri on välja surnud Heterotroofne -
Tänavaküsitlus Juhuslikelt möödakäijatelt küsiti meid kõiki puudutav küsimus: kuidas teie suhtute metsade lageraiesse? Riina, (56), Raamatukogutöötaja “Mina arvan, et arutut raiet ei ole vaja teha ja seda just selleks, et Eestis ikka metsa oleks.” Naine oli päris kindel, et Eesti ei tohiks olla ala, kus kasvab ainult võsa. “Mina arvan, et kui tehakse lageraiet, siis ei võiks nii lagedaks raiuda. Selleks oleks vaja võibolla mingisugust kontrolli või järelvalvet. Veel on võimalus, et kui tehakse lageraiet, siis peale seda istutatakse sinna ka puud. Kui puid ei istutata, siis tekibki ainult võsa.” Anne, (19), üliõpilane
htm Mustika kasvukohatüüpi on eriti märkimisväärselt Kagu-Eestis. • sügavama leedemulla all võib olla lubjavaest moreeni, muld tugevalt happeline • puurindes valitseb harilik mänd Pinus sylvestris, harvem harilik kuusk Picea abies, leidub arukaske Betula Mustika- palumets Pikasilla lähistel. Foto A. Palo.Väike pendula ja harilikku haaba vääriselupaikade galerii. Populus tremula, eriti pärast http://www.elfond.ee/vep/150024g.jpg raiet taastuvates paludes Põõsarindes kasvavad – harilik pihlakas Sorbus aucuparia – harilik kadakas Juniperus communis harilik paakspuu – pajud Salix sp. http://www.boga.ruhr-uni- bochum.de/html/Frangula_alnus_Foto.html – harilik paakspuu Frangula alnus • puhmarinne rikkalik, koosneb peamiselt harilikust mustikast Vaccinium myrtillus ja
Ka metsanduses on tänapäeval terves maailmas, nagu ka kõige muu puhul võetud suund kvaliteedile. Säästva metsamajanduse juurutamiseks on loodud ja võetud kasutusse keskkonnasertifitseerimise süsteemid, millede alusel väljastatud sertifikaadid võimaldavad tarbijale kindlustunnet, et tema ostetud toode pärineb metsast, mida majandatakse säästvalt. Metsast stabiilse tulu saamiseks on mõistlik metsa majandada säästvalt ja looduslähedaselt. Näiteks raiet plaanides tuleb tähele panna kõiki looduselemente ning nendega arvestada. Metsa tähtsust inimkonnale ja metsast saadavate hüvede mitmekülgsust on tunnistatud mitmel rahvusvahelisel foorumil, kusjuures ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil Rio de Janeiros 1992. aastal võeti vastu metsadeklaratsioon, kus esitatud põhimõtteid võib pidada metsade säästva majandamise ja metsa kaitsealal esimesteks maailmas üldtunnustatud põhimõteteks.
sidudes süsihappegaasi ja tootes hapnikku. Väga palju inimesi kasutab puitu kütteks ja toidutegemiseks ning söögi soojendamiseks. Samuti teeb inimene puust vajalikke asju: okaspuid kasutatakse ehitusel ja paberi valmistamisel ning lehtpuude kõvemast puidust tehakse mööblit. Ka annavad puud meile puuvilju, pähkleid, vürtse, kummi, vaiku ja tähtsamaid ravimeid. Seega on väga tähtis, et metsi alles hoitakse. Raiet tuleb teha mõõdukalt ja säästlikult. Peale raie tegemist tuleks aga uued puud tagasi istutada, korrastada metsaalune ning tasandada pinnas kui vajadus. Nii säiliks looduslik tasakaal ja oleks ka probleeme vähem.
Vooremaa). Nendel aladel võib olla küll väga rikkalikke maavaru, kuid nendes piirkondades kaevandamine ei tule kõne allagi. Need piirkonnad on mõeldud jalgsimatkade jaoks ja looduse nautijaile. Veel peab looduskaitse tagama, et ei tekiks suurt maharaiet. Puidust valmistatakse tarbeesemeid, näiteks mööblit ja paberit. Need on elementaarsed tarbeesemed, kuid looduskaitse peab kindlustama, et kui maha raiutakse siis peab ka asemele istutama. Kuid enne, kui raiet üldse alustada saab, peab taotlema raie loa. Selle kõige tähtsamal kohal ongi uute puude istutamine. Raieluba ei peab taotlema, kui on puu tormi tõttu murdunud, puu on alla 13 sentimeetri pikk või kui on detailplaneeringus ära märgitud, et see puu võetakse maha. Puudel ja ka taimedel on meie elus väga tähtis roll. Nad toodavad hapniku, seega on oluline, et nende raiumise korral istutatakse uued istikud asemele.
ohjata nende arvukust ning biomassi, peab tegema valgustustööd. Tuleb üles leida sisse tunginud liigi kõik asurkonnad ja samas selgitada inimestele, et kavandatavad abinõud on vajalikud. Metsaraiega kaasneb metsloomadel elupaiga kaotus. Samuti on mets peamisi hapniku tootmise allikaid, aga kui suureneb metsade raiumine, siis suureneb ju ka kasvuhooneefekt. Mida rohkem on metsa, seda enam seovad nad süsihappegaasi. Seega on väga tähtis, et metsi alles hoitakse. Raiet tuleb teha mõõdukalt ja säästlikult. Peale raie tegemist tuleks aga uued puud tagasi istutada, korrastada metsaalune ning tasandada pinnas kui vajadus. Nii säiliks looduslik tasakaal ja oleks ka probleeme vähem.
Väljavedu toimub põhiliselt Venemaale, USA-sse, Saksamaale, Brasiiliasse, Itaaliasse ja Hollandisse. d.) Ekspordilt maailmas esimeste hulgas Ekspordilt maailma esimeste hulgas on Arentiina tänu oma suurejoonelisele veisekasvatusele, tänu millele saab Argentiina välja vedada eririnevaid loomalihasadusi(konservid, liha) ning toornahad. 5. Põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega. Kõige suuremaks probleemiks võib pidada metsade liigset raiet. Ainult 19% maast on metsa all. Ja uute põllumaade rajamise nimeks võetakse aina rohkem metsa maha. Samuti on probleemiks liigne muldade kuranamine. Muldadel ei lasta ,,puhata" , kogu aeg kannab põllumaa vilja ja nii muutub muldade mineralitase väikseks. Keskkonnaprobleemide hulka kuulub ka liigste taimemürkide kasutamine, mis kahjustab atmosfääri.
päikeseenergiat. Muret tekitab ka liigne metsaraie. Selle tulemusena jäävad paljud loomad ilma oma elupaigast. Elupaiga kaotanud loom ei pruugi aga kohaneda uue elukohaga või ei pruugi ta üldse uut elukohta omale leida. Tänu viimasele aspektile ta sureb. Selle tulemusel võivad aga osad liigid välja surra. Mets on kasvuhoonegaaside sidujaks ning liigse metsaraie tõttu suureneb ka kasvuhooneefekt ja väheneb hapniku sisaldus õhus. Selle probleemi parandamiseks tuleks metsa raiet piirata ja istuda juurde rohkem uusi taimi ja puid. Nende probleemide lahendamiseks on kasutusele võetud keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia põhieesmärk on sõnastatud säästva arengu tõekspidamiste alusel: tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustikku säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Kokkuvõtvalt võib öelda, et keskkonnaga seonduvad probleemid ei kao kindlasti
juurde kasvada ning sealt kust on juba metsa võetud, kasvab see väga aeglaselt ise tagasi, kui inimene oma abikätt ei ulata. Loodusest hooliv metsaomanik võtab aastas metsast vaid nii palju puitu, kui seda juurde kasvab ja säilitab oma metsas olulised elupaigad loomadele. Pigem tuleks metsaraiet teha mõõdukalt ning paralleelselt kohe ka uusi metsi istutada. 2) röövraie ehk metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Selle tõttu hävitatakse samuti palju metsa ja metsaloomade kodud hävivad. Ebaseaduslikule metsaraiele tuleks suurt tähelepanu pöörata, vähendada seda nii palju kui võimalik ja karistada vargaid karmilt. 3) metsa tulekahjud - Metsatulekahju ehk metsapõlemine on tulekahju liik, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste
Firmade röövellik ja lühinägelik käitumine Metsad on tihti raske ligipääsuga Ligipääs sõltub teedest ja maastikust Teede kulud teevad ka transpordi ja raiekulud kallimaks Kulud võivad olla ka sotsiaalmajanduslikud. ( loodud suured rendid) TransAmazon kiirtee Brasiilias suur rent Indoneesias on 1992 loodud lepingutest üle 20 % lõpetatud , seda aastaks 1996 Lepingu ülesülemiseks, kas haldaja poolne huvi kaotus või suutmatus täita tingimusi Tavaliselt maksustatakse raiet ühiku kaupa Valitsus on tihti huvitatud maksu tõstmisest See võib olla riigile hea, kuid võib põhjustada ka legaalse raie kasumlikkuse langust Võib juhtuda, et valitsus ei teenigi midagi Ideaalne oleks kui erafirmad esitaksid võlakirjad, kus oleks kirjas lubatud raiemaht See peaks olema piisavalt kõrge, et motiveerida keskkonnasõbralikult käituma Madalamad võlakirjad halvematele maaaladele ( järsud kallakud jne) Setifitseerimine
võimalikult paljud inimesed, samas tuleb arvestada ka loodusvarade säilitamist. Iga päev tuleb ettevõtetel vahendada kaupu ja teenuseid kogu linna klientidele. Igal autol on klientide külastamiseks oma marsruut. GIS-i abil saab leida kõige ökonoomsema marsruudi. Metsanduses tuleb hoolitseda olemasolevate ja juurde kasvavate puude eest, kindlustamaks pidevat ehitusmaterjali varu. GIS aitab ostustada, kus täna raiet teha ja kus homme uusi puid istutada. Paljude ettevõtlusalade organisatsioonid (näiteks tööstuse ja panganduse) peavad täitma valitsuse poolt kehtastatud keskkonnakaitse ja siseriikliku kaubanduse nõudeid. GIS aitab ettevõtetel täita nii kohalikke kui riiklikke nõudeid. Üleujutuste ja orkaanide korral päästab päästeamet palju elusid ja vara. GIS aitab leida varjupaiku, jagada toitu ja arstiabi ning vajaduse korral evakueerida inimesi.
2) Puisniit tekkinud ülemineku aladele metsa ja niitu vahel, kõige enam erinevaid taimekooslusi, eriti levinud Saaremaal, inimeste sekkumine on vajalik. 3) Looniit ehk alvarid leidub Põhja-ja Lääne-Eesti ning saarte aladel, õhuke muldkate- 30cm. 4) Lamminiidud kujunenud üleujutatud alade juures, väga toitaineterikkad mullad, kasvavad enamjaolt kõrrelised, taimed taluvad niiskust. 5) Pärisaruniidud kujunenud salumetsast peale põlengut või raiet, levinud Loode-ja Lääne- Eesti aladel. 6) Rannikuniidud paiknevad ranniku ääres, niiskust ja liiva taluvad taimed nt mänd KAITSEALAD Looduskaiste alla lähevad: 1) Üksikobjektide kaitse (kivid, veekogu) 2) Liikide kaitse (taime ja loomaliigid) 3) Kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad) Rahvusparkide alla kuuluvad: 1) Lahemaa (Lääne-Virumaa) 2) Matsalu (Läänemaa) 3) Karula (Valga) 4) Soomaa (Viljandi) 5) Vilsandi (Saaremaa)
Tuntumad mööblivabrikud Eestis on Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. Üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Seega mööbliekspordi poole pealt teenib Eesti palju tulu, kuid samas importitakse selle võrra jällegi rohkem. Eksportkaupadeks on mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos ja muud. Seega on mets Eesti suurim vara, kuid ei tohiks seda kuritarvitada suurendades puude liigset raiet. Eesti üheks suurimaks maavaraks on ka põlevkivi. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Üks põhjustest, miks elektri hind suureneb on see, et tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendabki elektri hinda. Praegu toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivist, seetõttu kütuse tarnekindlusega Eestis probleeme ei ole
(fungitsiidid). Tänapäeval kasutatakse biotõrjepreparaati ROTSTOP, mis on seeneliigi suur korbik (Phlebiopsis gigantea) kultuur. See seeneliik on saprofüütne puidulagundaja ning looduslik antogonist juurepessule. Suur korbik on tavaline värske okaspuupuidu lagundaja, põhjustades metsamaterjalil tüüpilist valgemädanikku. Vajab puidu kõrget niiskusesisaldust. Seen on levinud kogu Euroopas. Kännud tuleks töödelda kohe peale raiet. ● Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid Külmaseen (Armillaria) – Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve (allosa) mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus
ühtlsaelt. Kui põdraohtu pole siis võib harvendada männikut kuni täiuseni 85%-90% põdra ohukorral mitte raiuda vaid murda neid, et põtradel oleks raskem liikuda. Raiuda tuleb hundi tüüpi männid. Harvendusraiet tehakse tavaliselt 20-40-aastases puistus ning üle 40-aastases puistus. Puhtmännikus tehakse harvendusraiet alameetodil, raidudes peamiselt sanitaarraie põhimõttel, täies peab jääma pärast raiet kuni 70% hundi tüüpi puid on hilja juba maha raiuda, sest muidu jäävad sinna tühjad kohad. Lehtpuude osatähtsust vähendada niipalju, et täius jääks 60%. Kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus, kuid võib ka jääda. Kuusk jätta alles teise rindesse. Viimane harvendusraie teha 50-70-aastaselt, hiljem võib teha vajadusel ainult sanitaarraiet. Seega tehakse kokku üks-kaks harvendust.
konkurentsivõime, samuti metsanduse vähene jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Kolmandal aastal peale raiet raiesmikel valdavalt moodustunud lehtpuu segapuistud. Erandina võib välja tuua männikud, mis on uuenenud valdavalt männi või kasega; kaasikud, mis on uuenenud põhiliselt kasega, ning hall-lepikud, kus raiejärgse noore metsa moodustab enamjaolt hall lepp. Hilisema diferentseerumise käigus loodusliku väljalangemise ning valgustusraiete tõttu väheneb järgnevatel aastatel lehtpuude arv puistus oluliselt. Lähtudes metsauuendamise ajaloolistest
Suundudes Oslost kagusse lisanduvad veel lehtpuud nagu lepp, kask ja tamm. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt üle kogu riigi, kuid veidi rohkem on neid siiski lääne osas. Metsi kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Norra ekspordib puitu 11% kogu ekspordi väärtusest. Puitu kasutatakse efektiivselt kaasaegse tehnoloogia abil. Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet, istutatakse uut metsa ja hooldatakse neid. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi oma vajadused. Probleemiks on metsade aeglane juurdekasv, millepärast ei tohi lubatud raiet ületada ja riigis toimuvad ka röövraied. Illustratsioon 13: Norra metsasus 21 7. TÖÖSTUSE ARENG Norras on esindatud sidetehnoloogiatööstus, naftatööstus, meretööstus, keemiatööstus, laevaehitus, tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja mööblitööstus.
arvates. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsaomanik on kohustatud nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenemise. Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt: 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt
jahimeestega ja võimalusel osaleda kohaliku jahiseltsi ettevõtmistes, mis on seotud otseselt jahiga või näiteks ulukite arvukuse jälgimisega. Looduslik abinõu putukkahjurite arvukuse vähendamiseks on paigaldada ja hooldada lindude pesakaste. Tasub uurida, mis putukaliik teie metsale liiga on teinud, ja konsulteerida spetsialistidega, kes oskavad soovitada, mida ette võtta. Näiteks männikärsakakahjustusi saab ennetada, kui istutada uus mets alles 2. või 3. aastal pärast raiet. Võimalusel tasub kasutada looduslikke tõrjevõtteid - looduslike taimede leotisi, püüniskoori jms. Männikärsakaohu puhul on alternatiiviks muretseda taimed, mis on juba taimlas kemikaalidega töödeldud. Tuleohtlikes metsades, kus inimestel on harjumus käia, võiks mõelda sädemetepüüdjaga lõkkekoha rajamisele. Kindlasti on igal metsaomanikul võimalus paigutada oma metsa info- ja hoiatussilte. Metsaomaniku kontaktiinfo siltidel võimaldab metsa külastajail küsida luba
Noorendiku koosseis hinnatakse silmaga ja kõrgus ning teimede arv mõõdetakse. 23.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber arvestada? 24.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega, boniteet. Põllumullad on väga viljakad 1-2 boniteet, tavaliselt 1a-1. Põllumuldadel suur juusepessuoht. 25.Juurepess, selle levik ja vältimine. Juurepess levib eostega peale raiet 2 nädala jooksul eriti hästi. Kuna kuusikutes on puujuured omavahel hästi ühenduses levib juurepess ka teistele puudele(aastas 20-25 cm). Juurepessu on üle 150 liigi, 25-30 kraadise kuumusega levib väga hästi. Juurepess on peamiselt okaspuudel. Kui raiutakse vegetatsiooniperioodil tuleb kände töödelda rotstopiga. Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu. 26
(2) Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. (3) Metsaomanik on kohustatud rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. (4) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mets uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
novembris 1994. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt üle kogu riigi, veidi rohkem aga lääne osas. Mägised alad jäävad muidugi puudest vähemaks. Metsi kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet ja hooldatakse ning istutatakse uusi metsi. Puitu kasutatakse efektiivselt, kaasaegse tehnoloogia kaasabil. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajaduse. Norra ekspordib puitu 11% ulatuses kogu ekspordi väärtusest. Keeled: Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt
loob asendamatu keskkonna. Palgivoorid endiselt pikad. Metsatööstus on viimasel kümnendil arenenud väga jõudsalt. Saetööstuste väljaarendamine, mis võimaldab toorainet väärindada vähemalt ühe astme võrra, on süstinud optimismi, et riik tuleb välja arengumaa staatusest. Ent vaadates asja lähemalt, tuleb tõdeda, et tööstuse areng ei ole toimunud mitte metsakasutust tõhustades, seega ressursi paremini ära kasutades, vaid hoopis ekstensiivselt ehk ressursikasutust, seega raiet suurendades. Seda tõestab joonis 4, mis põhineb statistikaameti andmetel [1]: t ö ö t l e m a t a ü m a r p u i d u eksport mitte ainult ei jätku, vaid suureneb pidevalt. Vanad vead peegelduvad metsa näos. Metsakasutuse planeerimine on läbi teinud pika ja põhjaliku arengu, teadmised tegutsemiseks on olemas. Selleks aga, et tagada ühtlane, järjepidev ja jätkusuutlik majandus, ei piisa vaid ühe põlvkonna pingutustest. Nagu teame
Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada mitmeid teisigi globaalprobleeme näiteks erosiooni ja kõrbestumist. Metsi hävitatakse eelkõige seetõttu, et saada endale põllumaad. Arengumaades on see probleem kõige aktuaalsem, sest seal on toidu ja põllumaade vajadus kõige suurem. Teiseks probleemiks on aga metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Ise arvan, et metsaraiet tuleb teha mõõdukalt ning paralleelselt tuleks kohe ka uusi metsi istutada. Ebaseaduslikule metsaraiele tuleb samuti suurt tähelepanu pöörata, vähendada seda nii palju kui võimalik ja karistada vargaid karmilt. Erosioon on maapinna kulutamine, uuristamine, lihvimine vee, tuule ja jää poolt. Erosiooni
metsanduse põhimõtete rakendamise. Mulle teeb tehase rajamisega seoses keskkonnaaspektidest kõige rohkem muret surve metsadele ja Emajõe veekvaliteedi tulevik. Tehase algatusrühm on kaua üritanud tõestada, et nende tegevus ei saa kaasa tuua vajadust tõsta raiemahtu ja puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele et saekaatritesse ja tehnikasse tehtud hiiglaslikud investeeringud paremini ära tasuks, tahetakse lihtsamat ligipääsu ressursile, metsale. Ja lahjendatud reeglistik on kahtlemata üks lihtsama ligipääsu looja. Tartusse planeeritava puidu rafineerimise ehk tselluloositehase üks eestvedajaid,
....................................13 Eesti Looduse Infosüsteemi koduleht leiab : Lendorava nägemise või tegevusjälgede leidmise korral tuleks raie koheselt peatada ja leiust teatada Keskkonnaministeeriumi maakondlikule keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on
....................................13 Eesti Looduse Infosüsteemi koduleht leiab : Lendorava nägemise või tegevusjälgede leidmise korral tuleks raie koheselt peatada ja leiust teatada Keskkonnaministeeriumi maakondlikule keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on
Metsamajandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Peamiselt kasvavad okasmetsad (männid, kuused). Oslost kagus kasvavad lehtpuud naga kask, lepp , tamm. Puitu kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna norra on kõrgel arengutasemel on ka metsatööstus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi. Norra ekspordib puitu 11% ulatuses kogu ekspordi väärtusest. Ainsaks probleemiks on aeglane metsade kasv. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Tööstus Norras on esindatud sidetehnoloogiatööstus, naftatööstus, meretööstus, keemiatööstus,
linnud, Eesti metsades mitte. 12)Millal tuleb teha raie- ja väljaveo töid? Miks? Talvel, sest see ei kahjusta nii palju pinnast, kuna see on lume ja jääga kaetud. Lisaks sellele on puud pukeseisundis, tänu millele mahlad ei liigu. 13)Miks selle nõude vastu sageli eksitakse? Nende nõuete vastu eksitakse põhiliselt kasumlikel eesmärkidel, mis tähendab, et objektide/metsa omanikud tahavad metsa kiiresti maha müüa, mistõttu pole nad nõud raiet teostama ainult talvlisel ajal. 14)Küpse metsa raiumisega kujunevad eeldused uue metsapõlve arenguks, seetõttu nimetatakse kõiki küpse metsa raieviise kokku uuendusraieteks. Uuendusraiet võib teha lageraiena- raiudes küpset metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama seemnepuud, säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud.
varem tehtud; · raiel tuleb säilitada kaasaaitajaid puid; · võra pikkus 20-30 aastases puistus 1/2...1/3 puu pikkusest, 30-40 aastases puistus 1/3...1/4 puu pikkusest; · mändi piitsutavad ja varjavad kased tuleks välja võtta; · kuuse võib jätta teise rindesse, vajadusel ka seda harvendada; · kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie. Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus;
pungad ning viia naaberpuud hääbumiseni. Harvendusraie männikus Võra ei tohi liigselt lüheneda. Põdra ja lumekahjustuse ohu korral võib jätta puistu veidi tihedama, see soodustab ka laasumist. Pärast 40 aastat põder ei ohusta. Valgustusraied lehtpuupuistutes Valgustusraiet tehakse üldiselt kuni 7 meetri kõrguses lehtpuunoorendikus. Kui elusvõra on poole puu kõrgusest lühem, siis juurdekasv väheneb ja pärast raiet puud nõrgenevad. Varajase valgustusraie puhul võib kännu ja juurevõsude kasv nõuda kordusraiet. Valgustusraied lehtpuupuistutes Kase ja haavanoorendikes peaks peale teist valgustusraiet allesjäävate puude arv hektaril olema 18002000. Kase kasvatamisel on ka seisukoht, et esimesel valgustusel jätta 3000 tk/ha ja teistkordsel valgustusel teha tugev väljaraie, jättes 1000 tk/ha. Metsaseadus Harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmine
aastad 0 5 10 15 Liibanon 3,2 3,72772 4,342468 5,058596 Soome 4,8 4,872433 4,94596 5,020596 6 5,5 5 miljonit 4,5 4 3,5 3 0 3 6 9 12 15 aastat Rahvaarv on võrdne umbes 5 miljoni elaniku korral aastal 1997. Ülesanne 8. Pärast raiet jäi metsatükile hinnanguliselt alles 1500 tihumeetrit puitu. Puidu iga-aastane juurdekasv on keskmiselt 2% aastas. a) koostada puidu kogust sellel maatükil kirjeldav funktsioon y, tähistades aastaid x. b) Palju puitu on sellel metsatükil 10 aasta pärast? c) Mitme aasta pärast on puidu kogus sellel metsatükil 3-kordne? d) Valmistada olukorda kirjeldava funktsiooni graafik. Lahendus. a) 2% = 0,02, seega otsitud funktsioon on y 1500 1,02 x
Mai keskpaigast juuni keskpaigani toimub eriti intensiivne lendlus, sel ajal toimub küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Põlvkond kahe aastane. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Kärsakakahjustusi esineb vaid värsketel raiesmikel, siis seega tuleks hoiduda metsauuendamisest vahetult peale raiet. 2.3 Ulukikahjustused metsas 5 Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad ladvad ja võrsed. Väga noori kuuski ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40a) puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatuvad puud erinevate tüvemädanikku tekitavate seentega ja reeglina puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli
annaabi.ee 
