Metsaraie (0)

Metsad on suured piirkonnad, mida katavad peamiselt puud, aga ka teised taimed. Tänapäeval katab mets umbes 30% maismaast.
Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Ta on üks peamisi energiaallikaid ja inimesele isegi koht, kust hankida toitu ja leida kaitset. Tänapäeval, suure metsade raiumise mahu juures, on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Mets on ju üks põhilisi hapniku allikaid maakeral. Tal on oluline roll globaalses aineringes. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada aga suuri globaalseid muutusi.
Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjusi. Vihmametsade hävimise põhjuseks on nende põletamine, et neid pärast kasutada põllumaadena. Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad , kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse seal endale maalappe toidu tootmiseks ja raiutakse seda maha puidu ja küttepuude saamiseks. Vihmametsi tuleb aga säilitada, kuna koos vihmametsade kadumisega hävib ka õhuke mullakiht , tuul ja vesi kannavad selle minema. Metsaraiet ergutab ka maailma vajadus puidutoodete järele. Sellepärast suureneb ka troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu pärast. Lood pole ka head parasvöötme põhjaosaga, kus metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust.
Ei puudu maailmas ka ebaseaduslik metsaraie ja metsavargused. Nende arv praegu aina suureneb, kuid sellele soovitakse piir panna. Aga just tänu metsavargustele saab metsaalune ja sealne pinnas rohkem kannatada, kui raiele, mis tehakse seaduslikult. Inimesed, kes tegelevad ebaseadusliku metsaraiega, ei mõtle muule, kui vaid sellele, et saaks puud salaja metsast välja transportida ja edasi müüa. Sealsele looduse rikkumisele mõtlevad sellised inimesed vähe. Nad ei mõtle isegi sellele, et kui nad sedaviisi edasi jätkavad, hävitavad nad metsad, looduse ja sealhulgas ka pikapeale iseenda. Inimene ja mets on ju omavahel tihedalt seotud. Just suurte metsavarguste pärast võib olla rikutud tulevikus looduse tasakaal.
Metsaraiega kaasneb metsloomadel elupaiga kaotus. Elupaiga kaotanud elusolend aga ei pruugi kohaneda uue kohaga, ta ei pruugi seda üldse leida või võtab see tal väga kaua aega. Nii võib ta ära surra. Mõned liigid võivad lausa välja surra. Metsaraiest viivad probleemid ühest teiseni.
Metsaraiega kaasnevad uued metsa läbivad teed, mis avavad juurdepääsu seni ligipääsmatutele paikadele, mis omakorda soodustab põllumaade kasutuselevõttu metsade arvelt. Suur põldude rajamine rikub aga ökosüsteemi. Põllumaade rajamisega kaasnevad aga asulate ja teede rajamine. Seegi rikub loodust.
Nagu öeldud, on mets peamisi hapniku tootmise allikaid, aga kui suureneb metsade raiumine, siis suureneb ju ka kasvuhooneefekt. Mida rohkem on metsa, seda enam seovad nad süsihappegaasi. Vihmametsade vähenemine ning puidu põletamine viib aga süsihappegaasi hulga tõusule Maad ümbritsevas atmosfääris. See soodustab Maa kliima soojenemist. Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda. Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra. Samuti metsaraie ulatuslikkuse tõttu väheneb metsade taastootmine ja süsihappegaasi sidumine taimedes fotosünteesil.
Metsad pakuvad inimesele, kuid eelkõige loomadele varju, toitu, ning värskendavat õhku, sidudes süsihappegaasi ja tootes hapnikku. Väga palju inimesi kasutab puitu kütteks ja toidutegemiseks ning söögi soojendamiseks. Samuti teeb inimene puust vajalikke asju: okaspuid kasutatakse ehitusel ja paberi valmistamisel ning lehtpuude kõvemast puidust tehakse mööblit. Ka annavad puud meile puuvilju , pähkleid, vürtse, kummi, vaiku ja tähtsamaid ravimeid. Seega on väga tähtis, et metsi alles hoitakse. Raiet tuleb teha mõõdukalt ja säästlikult. Peale raie tegemist tuleks aga uued puud tagasi istutada, korrastada metsaalune ning tasandada pinnas kui vajadus. Nii säiliks looduslik tasakaal ja oleks ka probleeme vähem.