50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hahah
Õppematerjali autor
METSADE VAJALIKKUS Metsad on suured piirkonnad, mida katavad peamiselt puud, aga ka teised taimed. Tänapäeval katab mets umbes 30% maismaast. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. üks peamisi energiaallikaid ja inimesele isegi koht, kust hankida toitu ja leida kaitset. Mets on üks põhilisi hapniku allikaid maakeral. Tal on oluline roll globaalses aineringes. KESKKONNAPROBLEEMID- METSARAIE Raiutakse puidu ja küttepuude saamiseks Metsaraiet ergutab ka maailma vajadus puidutoodete järele. Suureneb ka troopiliste metsade raiumine väärtpuidu pärast. Metsavarguste tõttu saab metsaalune ja sealne pinnas rohkem kannatada, kui raiele, mis tehakse seaduslikult. Metsaraiega kaasneb metsloomadel elupaiga kaotus põllumaade kasutuselevõtt metsade arvelt Suur põldude rajamine rikub ökosüsteemi Põllumaade rajamisega kaasnevad asulate ja teede rajamine
aastaks võrreldes praegusega troopilise vihmametsade taimedest ja loomadest alles olla 18 45 protsenti. See tähendab seda, et enamik liike kas kohaneb, läheb ära või sureb välja. Kõige ohustatum on Amazonase piirkond, sellele järgnevad Aafrika ja Indoneesia vihmametsad. Vihmametsade päästmiseks on keskkonnakaitsjad teinud meeletuid kampaaniaid, aga metsaraie kestab edasi, sest see pakub vaestele riikidele sissetulekut. Raiutakse igal juhul kas siis ausalt või ebaseaduslikult. Metsaraie kiirendab ka kliimasoojenemist, sest metsad on olulised CO2 sidujad. Vihmametsad toodavad olulise osa Maa õhust, tänu sellele hüütakse neid "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimine muudaks Maa albeedot, konvektsiooni ja sademete hulka oluliselt. Troopiliste vihmametsade kaitseks rajasid keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu WWF, Greenpeace, NABU ja BUND FSC sertifikaadi. Teised organisatsioonid: Pro Regenwald, Rettet den Regenwald ja Watch Indonesia
1) Metsade paiknemine maakeral/metsarikkad ja- vaesed riigid, miks? Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on vihmametsad - Brasiilia, Indoneesia - soe ja niiske kliima. Parasvööde - Aasias(Siberis), Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kongo DV, Austraalia, Indoneesia, India, Peruu. 2) Metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pin
Ökoloogilised globaalprobleemid Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Veekogude, õhu ja pinnase saastumisel on mitmeid erinevaid põhjuseid. Üheks neist on jäätmeprobleem, kus inimesed lihtsalt loobivad prügi sinna kuhu tahavad, selle põhjusteks on rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine , tootmise suurenemine ja kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastpudelid). Selle ära hoidmiseks tuleks kasutada korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud kogumispunktidesse. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni ja prügist eralduvaid gaase (nt:metaani) saab koguda ja kasutada kütmiseks. Veel üheks probleemiks on hapestumine ehk happevihmad. Need kahjustavad metsi, mulda , taimejuuri, veekogude elustikk
MAAILMA METSAD JA NENDE TÄHTSUS Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Seega on inimesed juba väga ammusest ajast teadlikud, mis on mets ja milline see välja näeb. ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgit leotakse metsaks puittaimedega kooslus, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ja puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Tänasel päeval on 4033 miljonit hektarit ehk 31% kogu maailma maismaast kaetud metsaga, millest 93% on looduslikud ning 7% istutatud. Metsadel on planeedil Maa väga oluline roll. Metsadesse on koondunud 8090% maismaa orgaanilisest ainest. Need on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Sealt saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-
valglaid, kust pinnavesi ei voola maailmamerre. Need rohelised hiiglased on inimeste, kliima ja eluslooduse jaoks hädavajalikud. Kasutatud allikad: https://wwf.panda.org/discover/our_focus/forests_practice/importance_forests/ https://futureofworking.com/16-advantages-and-disadvantages-of-important-deforestation/ 2. Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid Igal aastal toimepandud metsaraie suurust on keeruline arvutada, sest 8–10% metsatoodangust ja -kaubandusest toimub ilma riiklikest seadustest kinni pidamata. Mitmetel puidutööstuse suurimatel tootjatel nagu Aasias ja Brasiilias puuduvad isegi seadused metsaraie kohta. Puud on kasvuhoonegaaside säilitamisel ning õhu jahedas hoidmisel esmatähtis. Kuid vaatamata iga aastasele metsaraie hulgale, teame, et kui kui metsade kahanemine järjepidevalt toimub, suureneb süsiniku hulk pidevalt. Reguleerimata metsaraie
valglaid, kust pinnavesi ei voola maailmamerre. Need rohelised hiiglased on inimeste, kliima ja eluslooduse jaoks hädavajalikud. Kasutatud allikad: https://wwf.panda.org/discover/our_focus/forests_practice/importance_forests/ https://futureofworking.com/16-advantages-and-disadvantages-of-important-deforestation/ 2. Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid Igal aastal toimepandud metsaraie suurust on keeruline arvutada, sest 8–10% metsatoodangust ja -kaubandusest toimub ilma riiklikest seadustest kinni pidamata. Mitmetel puidutööstuse suurimatel tootjatel nagu Aasias ja Brasiilias puuduvad isegi seadused metsaraie kohta. Puud on kasvuhoonegaaside säilitamisel ning õhu jahedas hoidmisel esmatähtis. Kuid vaatamata iga aastasele metsaraie hulgale, teame, et kui kui metsade kahanemine järjepidevalt toimub, suureneb süsiniku hulk pidevalt. Reguleerimata metsaraie
Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused (Lääne -ja Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan) 8. Metsamajanduse jaotus 1) metsade majandamine a) nimetage kolm alajaotust 3p. 2) metsatööstus a) nimetage kolm alajaotust 3p. 1) metsade majandamine a) metsaistutus ja istikute kasvatus b)kuivendamine c)hooldusraie, harvendusraie d)kahjuritõrje e)väetamine 2) metsatööstus a)metsavarumine, metsaraie b)saeveskid (palgid, prussid, lauad) c)ehitustööstus (laast- ja kiudplaadid, vineer) d)mööblitööstus e)tselluloosi- ja paberitööstus f)puidukeemia (vaigud, tärpentiin, piiritus) 9. Metsade jaotus kasutamisotstarbe järgi, tooge näide 5+5p. 1) mitmeotstarbeline mets, näiteks tammik väärispuit mööbliks, kork 2) kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks, näiteks kuivad lähistroopilised metsad 3) loodusliku mitmekesisuse säilitamine, näiteks Alutaguse ürgmetsad Eestis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid