Eesti keskkonnaprobleemid (0)

Eesti keskkonnaprobleemid
Ka tänapäeval on väga kõnealune teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Aastate jooksul on üritatud neid vältida, kuid kui lähemalt sellesse süveneda, siis tundub, et paremaks midagi muutunud ei ole. Mida paremaks ja arenenumaks elu kujuneb, seda rohkem süvenevad ka probleemid keskkonnas. Üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on jäätmed.
Inimesed ei tee vahet olme-, tava- ja ohtlike jäätmete vahel. Seega käitutakse nendega hoolimatult .Prügi visatakse kokkusegatult minema teadmata, mida see endaga kaasa toob. Olmejäätmete hulka on visatud ohtlikke aineid, nagu näiteks akud ja patareid . Need kuhjatakse kokku prügimägedesse, juhul kui neid taaskasutusse ei võeta. Selletõttu on prügimägedes pinnas saastunud ning õhku paiskub mürgiseid gaase , mis omakorda mõjub inimeste tervisele halvasti. Seega tuleks muuta oma suhtumist jäätmete sorteerimise osas. Tähelepanelik sorteerimine ning prügimägede ülekuhjumise vältimine vähendaks ka seda probleemi. Positiivne aspekt on see, et Eestis on loodud projekt nimega„Teeme ära“, mis kujutab endast koristustalguid ja sellesse on kaasatud kõik vabatahtlikud üle Eestimaa. Selle tulemusena väheneb prügi hulk ning keskkonna üldine vaade.
Teiseks tõsiseks probleemiks on põlevkivi kaevandamine. Selle tõttu on muutunud suur osa maast kasutuskõlbmatuks ning see mõjub laastavalt põllumajandusele.Ka põhjavesi kaotab oma kvaliteeti ning alaneb kaevandamise tõttu. Lisaks paiskub õhku tööde käigus tekkiv tolm ja gaasid. Saasteallikaks on ka heitgaasid, mis tekivad kaevandustes töötavate masinate tõttu. See mõjub taas inimeste tervisele ning rikub maa strukutuuri. Majandusminister Juhan Parts tõdes, et põlevkivi kaevandamine võib tulevikus hävitada ka sookaitsealad. Seega tuleks vähendada Eestis põlevkivil põhineva energia tootmist ning kasutada loodussõbralikumaid meetmeid, nagu näiteks tuule- või päikeseenergiat.
Oluliseks probleemiks on ka liigne metsade mahavõtmine. Selle tulemusena on paljud loomad jäänud ilma elupaigast. Elupaiga kaotanud elusolend aga ei pruugi kohaneda uue kohaga, ta ei pruugi seda üldse leida või võtab see tal väga kaua aega. Nii võib ta ära surra. Mõned liigid võivad lausa välja surra. Mets on ka kasvuhoonegaaside siduja ning liigse maharaie tõttu suureneb ka kasvuhoonefekt ja väheneb hapniku sisaldus õhus. Selle parandamiseks tuleks metsa raiet piirata ja istuda juurde rohkem puid ja taimi.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et keskkonnaga seonduvad probleemid ei kao kuhugi ja elujärje paranemisega süvenevad nad veelgi. Samas võib tõdeda, et eestlaste keskkonnateadlikkus on suurenenud, mida võis lugeda ka Postimehe artikklist „Inimesed peavad Eesti keskkonnaseisundit heaks, kuid teiste keskkonnateadlikkust halvaks“ . Seega võib tunda uhkust , et oleme hakanud rohkem väärtustama enda ümbrust ja selles toimuvat. Ning meie ise oleme need, kes saavad keskkonna paremaks muutmiseks midagi ette võtta.