Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelised suhted : kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
marksism, realism, liberalism, kriitik, tänapäevases, idealism, vabakaubandus, ratsionaalse, vestfaali, keskseks, holland, tsaaririig, bismarcki, domineerib, anarhia, organisatsioonid, demokraatiad, klassid, kapital, institutsionalism, institutsioon, ühistegevuse, dilemmad, valitsejad, valdused, impeeriumid, rooma, osmanid, makedoonia, vallutamineon normaalne; Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline. Inimloomus on halb Kellel jõud sellel õigus. Realismi kriitika: ajad on muutunud; rahvusvahelised organisatsioonid juhivad maailma; ei seleta põhjusi; sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat; riigid ei ole ühtsed mängurid. Realism tänapäeval mõned riigid jätkuvalt kasutavad seda; RV suhete uurimises omaette grupeering; seletab osa maailmast, teist osa mitte. Idealism- idealism enne-eksisteerinud ammu; Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks Rahvasteliit; Briand-Kellogg; inimloomus on hea, kasutame seda; Vaja-RV õigust, koostööd; saab ilma sõjata!; keskklass ja demokraatia kui rahu toojad. Koostöö on hea ,, pluss-summa mäng". Inimene on kõige tähtsam. Teadus, demokraatia Liberalism- Taas vana ja tuntud; populaarne kahe sõja vahel ja ka peale sõda; Põhilised ideed; kõige
Kui me räägime, et sõda on kõige olulisem, siis see ei tähenda, et riigi eesmärk on sõdida. See tähendab seda, et riigi eesmärk on olla võimas, teiste ülemõju omada, ja seda saavutatakse läbi sõjalise jõu. Realismi kriitika Ajad on muutunud, RV organisatsioonid juhivad maailma Ei seleta põhjuseid Sisepoliitika mõjutab välispoliitikat Riigid ei ole ühtsed mängurid- ei ole ühtset otsustajat Kriitika alusel on üles ehitatud idealism ja liberalism Realism tänapäeval Mõned riigid kasutavad siiani Idealism Sai alguse filosoofilisest lähenemisest, mis kirjeldas seda, mille poole püüelda Kuidas võiks olla, et sõda ei ole normaalne? (proovis realismi ideid idealiseerida) Realism: koostöö on halb. Põhjus, et koostööd ei saa teha, kuna inimloomus on konfliktne. Osalejad on riigid, suured üksused. Rahu toojaks on JÕUD. Idealism: RV koostöö on hea ja võimalik, kui me seda tahame. Leidsid, et inimloomus on hea
hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning vähendati neid Rheini jõel) Jõudude tasakaal (keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist)
.................. 7 Riikide eristamine................................................................................................ 7 Kriteeriumid......................................................................................................... 7 Tekkimine ja kadumine........................................................................................ 7 Koht süsteemis.................................................................................................... 7 Realism............................................................................................................ 7 Liberalism......................................................................................................... 7 Väikeriigi välispolitiika......................................................................................... 8 Liidud............................................................................................................... 8 Väikeriik suureks.
Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine
● Suhtelised kasud ● Julgeolekudilemma ● Jõudude tasakaal Realistid on väga jõupõhised. Liberalismi kontseptsioonid ● Inimloomus on hea ● Siseriiklik ja väline pole lahus ● Null-summa (kellegi võit on teise kaotus) ● Majanduse olulisus - Kaubandus ● Institutsioonid ● Tegutsejad ● Anarhia Liberalistide arust pole toimijad mitte ainult riigid, vaid võivad olla ka muud. Marksism ja konstruktivism ● Marksism - Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused
Olemine Objektivistid Maailm on selline nagu ta on, maailm on reaalne Subjektivistid Maailm on meie enda välja mõeldud Tunnetamine Seletamine Miski on põhjustatud millestki. Baseerub hüpoteeside püstitamisele. Mõistmine Saad aru, mis maailmas toimub. Fakt Väärtused Eelistatakse mingil põhjusel üht reaalsust teisele Uskumused Miski asi on tõene Teadmised Empiirilised uskumused Rahvusvaheliste suhete teooriad 1. Realism Lähte-eeldus: inimene on loomult halb. Inimene püüab alati teiste üle domineerida. Tal on kalduvus vägivallale. Rahvusvahelistes suhetes käib "kõikide sõda kõikide vastu" (riikide omavaheline heitlemine). Maailmapoliitikat teevad riigid. KOOLIASJAD onenote Page 2 heitlemine). Maailmapoliitikat teevad riigid. Riikide süsteem maailmas on anarhiline. Tänu sellele saavad riigid usaldada vaid iseennast.
Süsteem rahvusvahelistes suhetes RVSSüst. Jah (on olemas) Ei RIIK INIMKOND (Buzan jt) Kuidas määratletakse? Dougherty, Pflatzgraff: 1) Antud poliitilise nähtuse andmestiku kohta käiv teoreetiline raamistik 2) Iga süsteemi saab analüüsida mingi teoreetilise arusaamise põhjal 3) Poliitiliste muutujate hüpoteetiline võrgustik (sõltumatu – sõltuv jne). Praegune süsteem: Vestfaali süsteem, varasemad on teistsugused 4) Muutujate seoste võrgustik. Osised/elemendid: (pikk loetelu) 1) Riigid või mitteriigid 2) Süsteemipiirid – igal süsteemil on olemas mingisugused piirid (sest on mitu süsteemi) 3) Funktsioonid – räägitakse rohkem kui eesmärkidest – igal osisel oli süsteemis funktsioon //nt koloniaalsüsteem: funktsioon = imperialism, ühe ekspluateerimine teise kasuks, teiste riikide tsiviliseerimine 4) Stabiilsus – peaks olema, aga on ka ebastabiilsus
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele
urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks kaubandus- ja majanduslikuks poliitiliseks jõuks. o Võimalusi vasak ja parempoosuse skaala täitmiseks on palju. Seega tasub olla kriitiline eri kontekstides nendel peatumist. Liberalism- juba sündides aegunud? Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia, Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus Liberalism o Liberalismi duaalsus:
Mõju Hiina ajalugu, geograafia, kultuur ja rahvas. Maoism ja selle eripära. 4 perioodi ajaloos!: 1. Impeeriumid kuni ca 1840. 2. Alandused 1840-1940 Hiina oli ära jagatud. 3. Maoism 1945-1976. kodusõda 1945-49. Mao revolutsioon- talupojad. (K. Marx klassiteoria. Leninilt imperialismiteooria. Hiinlasena interpreteeris kõik hiina ajaloo seisukohalt) 4. Moderniseerimine Välispoliitika: aluseks maailma bipolaarsus. Korea sõda (1950-53) ja Hiina suhtumine USAsse, teistesse riikidesse. Marksism ja revisionism. 1960ndad kultuurirevolutsioon: välispoliitikas kaks Hiina vanasõna 1. “Minu vaenlase vaenalane on minu sõber” 2. “Kohtle sõbralikult oma kaugemat vaenalst ja võitle lähema vaenlasega” 1970ndad: suhted USAga paranesid! Hiina ja Venemaa:1650: esmakordselt kokkupõrked. 1689 Netšinki leping- mõlemad võitjad. 1860 Pekingi leping 1864 uus leping 1911 Venemaa provotseerib Mongoolia Hiina vastu. Keerulised suhted peale II MS: Stalin ja Mao: 1. Mandžuuria probleem 2
Et mõista Venemaa välispoliitikat... Sotsiaalse Identiteedi teooria (Larson, Shevchenko): Riigid tahavad positiivset tunnustust ja ennesehinnangut. Sotsiaalne mobilisatsioon: koht kõrgema staatusega grupis. Sotsiaalne võistlemine võimuhierarhias. Sotsiaalne aktiivsus, et leida uus valdkond, milles olla parim. Jeltsin- sotsiaalsest mobilatsioonist võistluseni. Putini sotsiaalne leidlikkus- sõda terrorismi vastu. Jagatud radaribaasid. Keemiarelvade väljatoomine Süüriast. Ründav Realism: Venemaa eesmärk on laiendada võimu ja huve nagu ka kõigil teistel riikidel. Võimuvõitlus Kaukaasia piirkonnas viib Gruusia sõjani- Venemaa püüdlus saavutada hegemoonia piirkonnas, kus Nato tahab laieneda. Laienemisplaanid teistes piirkondades: Kesk-Aasia: Euraasia Majandus Ühing. Ida-Euroopa: Ukraina Kaitsev Realism: Lääne strateegia eemaldaks Ukraina Venemaa vaateväljast. Nato laienemine seal, ELi naabriskonna poliitikaks on tulevaste Lääne kanditaatide toetamine
I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida nende turuga. Trumani doktr
kehastuseks. Bismarck ütles, et suuri asju aetakse korda raua ja verega. Seda ei tehta mitte õiguse ega lepingutega. Briti uusaegsed mõtlejad Hobbs (inimene on hunt, pessimistlik käsitlus) ja Lock (inimene on lammas hundi nahas, kõik võidavad korda säilitades). Rahvusvahelistes suhetes on sarnased teooriad, lähtudes nendest teooriatest. John Austinilt ilmub 1830 raamat "Õigusteaduse määratlus". Õiguse keskseks mõtteks, elemendiks on sund. Kui sundi ei ole, siis ei ole ka õigust. On kahte sorti õigust: 1 - õigus, mis ka tegelikult on ka õigus - õigus, mis tegelikult ei ole ikkagi õigus (nt rahvusvaheline õigus) Rahvusvahelises õiguses puudub sund, puudub sanktsioon. (samas on hind selles et väheneb teiste riikide silmis usaldusväärsus, nt USA ei oodanud Iraaki rünnates ÜRO luba)
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopi
· Napoleon allutas Prantsuse võimule Belgia, Hollandi, Illüüria, Loode-Saksamaa · Lõuna-Saksamaal lõi Napoleon endale lojaalse Reini Liidu. Värskelt jagatud Poolas lõi Varssavi hertsogkonna. Itaalias Napoli kuningriigi, Helveetsia jt. vasallriigid · Sundis-meelitas enda liitlasteks ajutiselt ka Austria, Venemaa, Taani ja Preisimaa. · Jagas asehaldurite kohti oma sugulastele (vend Joseph Napoli ja Hispaania asekuningas, vend Louis Hollandi kuningas, vend Jerome Vestfaali kuningas). · 1807 sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsiti rahu. Venemaa liitus kontinentaalblokaadiga, tunnistas Napoleoni vallutusi Lääne-Euroopas, aga sai ühtlasi ka vabad käed tegutsemiseks Soomes. Inglismaa kuulutas Venemaale sõja, aga sõjategevust ei järgnenud. · 1807. alustas Napoleon kampaaniat Portugali vastu. Vallutades selleks suure osa Hispaaniat, kus kohtas vihast vastuseisu. See oli esimene suurem Napoleoni viga.
Aastaks 1993 olid need numbrid vastavalt 273 ja 4830. NGO-d on vahenduslüliks kodanike ja riigi vahel. NGO-d on levinud peamiselt demokraatlikes ühiskondades, kuna seal on paremad võimalused tegutsemiseks. 3 Pilet 2. Poliitilised ideoloogiad – liberalism Termin pärineb ladina keelest (liber- vaba, vabameelsus). On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Poliitiline termin võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi algul kui üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon nimetas end liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub
Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni
Rootsis. Läänes kõige olulisemad klassilõhed ja ja kirik-riik lõhe. Sotsiaalsete lõhete kujunemine on mõjutanud parteisüsteemi kujunemist Euroopas... Parteid baseeruvad ühiskondlikel lõhedel.Lõhed mõjutavad hääletuskäitumist ja parteivalikut ka üksikindiviidi tasandil.Klassilõhe siin olulisim.Mõjutab väärtusi ja uskumusi(riigi roll,egilitaarsusvs elitism) ja paneb paika üldmiljöö poliit.info vastvõtuks.Keskklassi ja töölisklassi hääletuskäitumine seotud ka ratsionaalse valikuga.1920-70 Euroopa parteisüsteem kinni külmunud ja see mõjutas ka hääletuskäitumist-Lahtikülmumine 1970a.(taani 1973.a valimised) ja klassipõhise hääletamise langus.Põhjused:a)klassistruktuuri muutus;b)valijad teadlikumad ja haritumad;c)uued teemad(keskkond,naisküsimus);d)laiahaardeparteide võidukäik Külmumise hüpotees- külmus kinni 1920-70Euroopa parteisüsteem kinni külmunud. Parteisüsteemide põhilised tüübid 1
Üheks selle tunnusmärgiks on see , et erinevused ideoloogiate vahel hakkavad kaduma , järjest raskem on vahet teha klassikalistel ismidel. Pol jõud , mis väidavad ennast mingit ideoloogiat kandvad, praktikas viiivad ellu vägagi sarnaseid tegusid. Samuti üh konflikt , mis siiani oli avalikus sfääris üh erinevate huvigruppide vahel , nüüd liigub see konflikt avaliku ja privaatsfääri vaheliseks konfliktiks. Keskseks küs muutub privaatsfääri tugevnemine , privaatsfäär radikaliseerub. Indiviidi ja üh vaheline konflikt, mille kulmineerumine kujuneb välja postmodernistlikus üh. Indiviidil on üh ees vaid need kohustused, mida ta tahab üh ees võtta, kui ta ei taha midagi võtta n see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks.
miks ta midagi ütleb? Mida ta teha tahab? Mis on tema eesmärk? Teiseks: selleks, et autorit mõista, peab teadma ajaloolist konteksti ja probleeme keda kritiseerib, keda ülistab ning keelelisi tavasid, tol ajal tähendas mõiste võib-olla midagi muud kui tänapäeval. Sellepärast peab lugema ka ,,väikeste" autorite teoseid. Lingvistiline pööre Keskseks nimeks on L. Wittgenstein keel kui tööriistade kogum, millega mängitakse mingeid mänge. Sõnad ja mõisted pole üksnes asjade fikseeritud nimed, vaid nendega mängitakse kindlate reeglite järgi, tähendust muutes vastavalt reeglitele ja vajadusele. J. Austin ,,How to do things with words", kõneaktide teooria. Lokutiivne (asjade nimetamise funktsioon) ja illokutiivne (ütlemisega tehakse tegu) akt. Näiteks: perekonnaseisuametnik paneb ütlemisega inimesed paari
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j
kuidas need otsused tehakse). Kõige laiemalt esitatud üldised seletused otsustamisprotsessist on klassi, eliidi ja grupiteooriad. (nende kohta vaata 10. peatükki). Lühikesed ülevaated mõningatest teistest lähenemistest: · Riigikeskses lähenemises käituvad avalikud otsustajad iseseisvana teistest gruppidest ühiskonnas, formuleerivad iseseisvalt "rahvuslikud huvid" ja ei kuula neile suunatud kriitikat. · Ratsionaalse otsustuse teoorias on otsustajad kalkuleerijad, kes iga otsuse puhul vaatavad selle oodatud kasulikkust ja teisi alternatiivseid otsuseid. · Juurdekasvu teoorias on otsused marginaalsed muutused eksisteerivas (võibolla mitte üldse heas) poliitikas, kuna otsuste tegijad on liiga lollid et ratsionaalselt hüvede jaotamist planeerida ja suuri muutusi ette võtta. 12 13
inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastaneid, mõtestades nii maailma enda jaoks. Näiteks: mees vs naine, kultuur vs loodus, söödav vs mittesöödav. Inimmõistus korrastab selle järgi maailma. Ka kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele. Juri Lotman (1922-1993). Kuulub Tartu semiootika koolkonda. Uuris eelkõige kirjandustekste. Kultuur on tekst. Konfliktiparadigma. Marksism üks peamisi probleeme oli 20.saj alguses marksistlik revolutsioon. Kas ja kuidas toimub sotsialistlik revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Nõukogude marksism Vladimir Iljits Lenin (1870-1924): töölisklassil ei saa iseenesest tekkida revolutsioonilist teadvust, töölisklass saab aja jooksul nii targaks, et saab ise aru, et kapitalism tuleb kukutada (marx), samas lenin arvas, et sellele peab kaasa
kandidaate ümber ei reastata) 41. Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine EV Riigikogu valimissüsteemi I-II vooru häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne). 42. Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne). 43. Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Võistlevad seletused: Sotsioloogiline mudel Enesemäärangu e. sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria Liitmudelid: ideoloogia, juhus, valimisolukord, valitsuse tegevus, künnise kalkuleerimine Valijatüübid: Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed (20) osavõtt juhuslik 44
narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi?
Primitiivsetes ühiskondades on inimese mõistust lihtsam uurida. Jõudis tulemustele: · Binaarsed opositsioonid inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastandeid · Näiteks o Mees vs naine o Kultuur vs loodus o Söödav vs mittesöödav · Kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele Vene strukturalism Juri Lotman (1922-1993( - Tartu semiootika koolkond · Uuris eelkõige ... Konfliktiparadigma · Marksism o Nõukogude maksism o Lääne marksism · Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) · Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad Marksism · Üks peamisi probleeme 20. sajandi alguses Kas ja kuidas toimub sotsialistlik revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) · Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust
4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914) Nõukogude(Eesti) ajalooteaduses uusaeg jagati kaheks: - Kapitalistlik ajastu: I 1640-1870 II 1870-1917 (Imperialismi ajastu) - Uusim aeg Sotsialismi ja kommunismi ajastu alates vene oktoobri revolutsioonist (1917) Mis eraldab uusaja keskajast ? Varauusaja arengujooned (16.-17.saj) Keskaja universaalsusideoloogia lagunemineigal tasandil: - Üldine vaimne vabanemine (uus maailmavaade): ,,Individualism"
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika objektiks pole mitte maa, vaid p
Moodsa kapitalismi ja parlamentaarse demokraatia pioneerriik (parlamendireform 1832, 1867, 1884). 19saj on maailma juhtiv tööstusriik. 1832 hääleõigus keskklassi meestele, 1867 linnamehed, 1884 maamehed, 1918 naised. Juhtivad parteid kuni I MS lõpuni: uuendusmeelsed liberaalid ja mõõdukad konservatiivid. 20saj alguses ametiühingute poolt asutatakse Inglise Tööpartei, see oli algusest peale mõõdukas, mitterevolutsiooniline partei. Evolutsioon, mitte revolutsioon. Mõõdukas liberalism ja konservatism, ei kaldutud äärmustesse. Juhtivad poliitikud: 1. Liberaalide William Gladstone (valitsused 1880-85, 1868-74, 1886, 1892- 1904). Sisepoliitikaküsimused, uuendused, võrdlemisi passiivne välispoliitika. Ta ei olnud imperialistlik. Usuline sallivus, majanduslik liberalism. 2. Konservatiivide Benjamin Disrael (esimene valitsus 1868, teine 1874- 1880). See, et ta konservatiivide hulka kuulus oli erakordne kuna ta oli juudi päritolu
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta
harimises jne Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus ® Ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemi-ne: rahulik või vägivaldne, pikaajaline või kiire ® Kesk- ja Ida-Euroopa riikide üleminek demok-raatiale ja turumajandusele e transformatsioon Muutusteteooriad: ® Evolutsiooniteooria: varane ja moodne ühiskond ® Funktsionalistlik teooria: diferentseerumine ja integratsioon ® Konfliktiteooria: marksism ja uued teoreetikud Poliitiline areng Huntington: poliitilist arengut väljendab poliitiline institutsionaliseeritus (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanud stabiilsust surves püsimiseks), seda mõõdetakse poliitilise süsteemi võimekusega: n omada kontrolli kodanike üle n paindlikult reageerida kodanike nõudmistele n koguda ja jaotada ressursse efektiivselt n kohanduda muutuvate tingimustega
annaabi.ee 
