Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvuslikust ärkamisajast ja 1905.a revulutsioonist Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esti, tsaar, omavalitsus, laulupidu, ostmine, keeleks, sinimustvalge, jätkus, vabadused, riigiduuma, kubermanguks, treffner, vedaja, postimees, rahvuslikust, jakobson, president, hurt, vanavara, kavva, näidendid, venestamine, treffneri, lipp, haruks, piimakarjakasvatus, põlluharimine, tööstusharud, tekstiilitööstus, metallitööstusa rajas ,,Eesti Postimehe" · Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 ,,Vanemuine" Esimene üldlaulupidu · Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuine" taotlema laulupeo korraldamist · toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias · peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda astus ette Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust · Lauldi: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" ning ,,Mu isamaa, mu õnn ja rööm" · Laulupidu kasvatas eestlastes ühtsuse tunnet ja andis jõudu tulevikuks Jakob Hurt · Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult · puudus oma ajaleht, hakkas ,,Eesti postimehe" lisalehe toimetajaks · 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist
sinimustvalge lipp. Olles muust eestist eraldatud kujunes kagu-eestis välja oma kultuur. Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. 4. Majanduse areng 1870-1914 Raudteede rajamine - 1870 a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks. Põllumajanduses domineeris jätkuvalt mõisamajandus. 1850. aastail alanud talude päriseksostmine jätkus. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ning peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus, saadused müüdi peterburri. Jätkus põlluharimise intensiivistumine, aretati sorte - talvekindla "Sangaste" rukkisorid aretamisega sai kuulsaks krahv F G. M. von Berg. 20. sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tööstused areneisd, juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Kreenholmi
-Tema ajaleht ''Olevik'' püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. -Ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetusel -Tartus ilmuv ''Postimees'', mis 1891.aastal muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. -Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883.a. Tartus tööd alustanud Hugo -Treffneri eragümnaasium. Uus rahvuslik tõus -Rasketele oludele vaatamata jätkus eestimeelne tegevus ka venestusajal. -Kõneõhtute,näitemängude ja kontsertide korraldamisega püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida. -Agaralt osaleti 1888.a. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. -Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reinman -Villem Reinman südis Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana, töötas pärast Tartu ülikooli
Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. 1901. langes sõjaväkke võetud meeste lugemus 80%-le 1888 avati Aleksandriakool mille õppekeeleks sai venekeel. 1893 lõpetati Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus valitsuse korraldusel. 1870 alustas tegevust Eesti Üliõpilaste Selts kes hakkasid koos käima, selle suurimaks teeneks sai eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. 1884 õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 19-ndal ja 20-ndal sajandil hakati enim ostma talusid päriseks Saaremal ja Põhja-Eestis. 1857 anvati Kreenholmi puuvillamanufaktuur millest sai üks Eesti suurim ettevõte. 1900-1903. - Tabas Venemaad majanduskriis , mis vähendas tööstuse arengutemposid, kuid teisel kümnendil järgnes sellel hoogne tõus. 1912-1913. kerkis Tallinnasse 3 sõjalaevatehast Vene-Balti,Bekkeri ja Noblessneri ning
monarhia ja reformid) d) 16. oktoobri veretöö: · ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16.oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · sõjavägi avas tule demonstrantide pihta 94 surnut, üle 200 haavatu e) 17. oktoobri manifest: · Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone) · ERE (Eesti Rahvameelne Eduerakond) - novembris 1905 J. Tõnissoni asutatud esimene legaalne partei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine) · ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus) P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal · "Teataja" ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni
Murranguliseks kujunes 1872. Aasta, mil moodustati tervelt 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Abikomiteed olid rahvusliku liikumise kohalikeks keskusteks. Neisse koondusid ärksamad tegelased, kes organiseerisid annetuste kogumist ja korraldasid selleks mitmesuguseid üritusi, nagu näitusmüügid, kontserdid, teatrietenudes, pidu-ja kõneõhtud. See tegevus mõjus nagu laulupidu- viis inimesi kokku ja liitis neid ühise esmärgi nimel. 7. Laulupidu 1869. aastal kroonis Jannsen oma elutööd Eesti ajaloo ühe tähtsündmusega, milleks oli I üldlaulupidu. See pidi olema pühendatud pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Laulupidi kujunes suureks üksteiseleidmiseks. Kokku said sajad rahvuslikult meelestatud inimesed kogu malt, need kokkusaamised vimustasid ja rõõmustasid, ning koju sõites kandsid laulupeolised Tartus kogetud vaimustuse laiali üle Eesti. Lauri Vahtre "Eesti ajalugu" gümnaasiumile Ilo kirjastus 2004 lk 158-178
Kui Jannsen kolis Pärnust Tartusse, siis 1864 hakkab ta Tartus välja andma Eesti Postimeest- see teemadelt sama, mis Perno Postimees. Tartus olles lõi Jannsen laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" 1865. Mäng-teater. Koidula esimesed tükid. Näitlejad esialgu ainult mehed, kes mängisid ka naiste rolle. Lauluseltse, mis tähendasid koori, rajati üle Eesti, eeskätt Lõuna-Eestis. Nendele oli tarvis ka väljundit. Selleks hakkas Jannsen organiseerima üle-Eestilist laulupidu. 1869 oli esimene laulupidu. Seda hakati ette valmistama paar aastat varem. Selleks oli vaja tsaarivalitsuseks luba ja oli vaja põhjust. Põhjuseks leiti, et kuna Lm möödus pärisorjuse kaotamisest 50 a, siis laulupidu taheti pühendada priiuse 50. aastapäevale. Jakobson ja Köhler pidasid laulupeo korraldamist saksikuks ettevõtmiseks ja nad ei toetanud seda. Hurt oli igati selle poolt, ta pidas peokõne seal, kus rõhutas, et eesti mees peab jääma eesti meheks, oma rahvuse säilitamine mitte
vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Tsaar võttis delegatsiooni viisakalt vastu, saatis nad edasi Siseministeeriumi, Petersonile anti aasta vanglakaristust. Uus vallaseadus Aleksander II valitsusaja üheks olulisimaks seaduseks eestlaste jaoks oli uue vallakorralduse kehtestamine 1866 aastal. Selle seadusega vabanesid nii vallavalitsus, kui vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli alt. Kõik taluperemehed, ka talurentnikud lisaks kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu.
• seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad • koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse • vabrikutööliste hulgad tänavatel - lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid • 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul • suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt • lubati kokku kutsida ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma • lubati kindlustada rahvale kodanikuvabadused • J. Tõnisson rajas novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelne Eduerakond • Peeter Speek, Gottlieb Asti - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus • tulemuseks Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid Rahvaasemike koosolek • kutsuti kokku, et rahustada rahva plahvatusohtlikke meeleolusid ning töötada välja kindlad seisukohad
Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. Poliitiline olukord Eestis 20.saj algul ning 1905.a. revolutsioon Tartu ja Tallinna poliitiliste ringkondade võrdlus: Tartu liberaalid Tallinna Konservatiivid (radikaalid) Päevaleht Postimees Jaan Tõnisson Päevaleht Teataja Konstantin Päts Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astusid Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris vastu venestamisele ja saksastamisele
Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu. Kultuuriline murrang 19. saj II poolel toimus eestlaste kultuuris murrang. Senise talupoegliku rahvakultuuri kõrvale tuli rahvuslik kirjakultuur, tekkis eesti kirjandus, teater ja kujutav kunst. Valitses rahvusromantiline suund. Haridus levis laialdaselt. Kujunes eesti akadeemiline haritlaskond. Kõrgkultuuri ja teaduse keel oli saksa ja vene, kuna eesti keel polnud veel saanud kultuurkeeleks. Raskele venestussurvele vaatamata eesti ühiskonna uuenemine jätkus, järjest rohkem eestlasi osales rahvusliku liikumise üritustes. Kasvanud oli eestlaste majandus, jõukus ja kultuuritase. See kõik valmistas ette uut ühiskondlikku tõusu sajandite vahetusel. Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) - Eesti kirjamees ja arst. Peamiselt tema õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. Oli Eesti eepose mõtte algatajaid, visandas suure osa ,,Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse.
Tulemused: hariduse levik Eestimaal 5. Põhjasõda ja Balti erikord Toimumisaeg - 1700-1721 Eeldused: 1) Venemaa ja poola suhete paranemine 2) Venemaa vaherahu Türgiga 3) Suur näljahäda Rootsis 4) Kogenematu, 15-aastane Rootsi kuningas Karl XII Põhjused: 1) Rootsi-vastane liit - Venemaa kõige rohkem huvitatud, Eesti hea ligipääs Läänemerele 2) Poola pidas Liivimaad enda alaks 3) Taani soov laiendada maad Osapooled: Rootsi kuningas Karl XII Vene tsaar Peeter I Taani kuningas Frederik IV Poola kuningas August II Tugev Tähtsaimad sündmused; 1) I Narva lahing - 1700.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Rootsi võit. 2) Erastvere lahing - 1701.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit 3) II Narva lahing - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Narva neile 4) Tartu vallutamine - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Tartu neile 5) Tartu hävitamine - 1708.a venelased hävitasid suure osa linnast
suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn. Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu hakata. 1559.a andis orduriik end Poola kaitse alla, Saare-Lääne ja Kuramaa valdused müüdi Taanile. Sõjategevus siiski jätkus ning abi taodeldi Rootsist. Rootsi tugipunktiks sai Tallinn(1561). 1561. Läks ordu&peapiiskopkond täielikult Poola alla (Sigismund 2.August- Kuramaa hertsogiriik ja Üleväina- Liivimaa) Vana-Liivimaa oli langenud, kuid Liivi sõda oli kujunenud suureks rahvusvaheliseks heitluseks. Kuni 1570.aastani jäid venelased sõjategevusest kõrvale. 1570.a toimus esimene Tallinna piiramine ja 1577
· Venemaa-Poola suhete paranemine; · Venemaa vaherahu Türgiga; · Suur näljahäda Rootsis; · 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonil Karl XII 3) põhjused · Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele - ,,raiuda aken Euroopasse"; · Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt; · Moodustus koalitsioon Rootsi vastu Venemaa, Taani, Saksi-Poola 4) osapooled, Karl XII, Peeter I · Rootsi kuningas Karl XII · Venemaa tsaar Peeter I · Taani kuningas Frederik IV · Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II Tugev 5) tähtsamad sõjasündmused millal, kes võitis: I Narva lahing, Erastvere lahing, II Narva lahing, Tartu vallutamine, Tartu hävitamine, Pärnu ja Tallinna alistumine Harku kapitulatsioon · I Narva lahing: 1700 november; venelaste suur lüüasaamine; · Erastvere lahing: 1701 detsember; venelased võitsid rootslasi;
majandust? Tööstus Põllumajandus Kaubandus Asustus Inimestevaheline Läbikäimine 2. Põllumajandus: Eesti oli kuni 1930-ndate aastateni agraarmaa (e. valdavalt põllumajanduslik maa). Ligikaudu 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega: - Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. - Jätkus talude päriseksostmise protsess. 1916 aastaks oli mõisnike käest päriseks ostetud 4/5 taludest. - Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus (Põhjuseks viljahindade langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele Venemaale turustada). - Põlluharimine intensiivistus (hariti uudismaid, tehti maaparandust, võeti
tervalt tülli minna. Eestlaste endi jõust sakslaste ülemvõimu murdmiseks ei piisanud. I üldlaulupidu 1869. aastal kroonis Johann Voldemar Jannsen oma elutööd Eesti ajaloo ühe tähtsündmusega, milleks oli I üldlaulupidu. Laulupidusid oli sajandi keskpaiku hakatud korraldama Saksamaal. Sealt võtsid selle üle baltisakslased. 1857. aastal toimus Tallinnas ja 1861. aastal Riias baltisaksa laulupidu. Esimene eestlaste laulupidu või laulupäev peeti 1863. aastal Saaremaal Ansekülas. Nii otsustaski "Vanemuise" selts president Jannseni eestvõttel korraldada Tartus esimese suurema laulupeo. See pidi toimuma 1869. aasta suvel ja olema pühendatud pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Loa taotlemine võttis aega kaks aastat ja see saadi kätte vaid 4 kuud enne peo kavandatud algust, kuid palavikulise innuga tööle hakanud korraldajad suutsid selle ajaga paljundada ja
o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I o Venemaa (Peeter I) tahtis raiuda akent euroopasse o majanduslik kriis o hea geograafiline asend o Eesmärk: tagasi vallutada Rootsi poolt ,,röövitud" alad. o Leeri kuulus ka Johann Reinhold Patkul(Liivimaa rüütelkond) o liit poolaga 1700 ründasid August II saksi väed Riia linna, maha võtta ei suudetud, kuid piirati kaua aega. Samal ajal ründasid Taani väed Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal(Holsteinis). Rootsi väed
1) Balti erikorra kehtestamise põhjused Peeter I soovis muuta Venemaad läänelikumaks ja tugevdada oma riiki. Selleks oli tal vaja saada kohaliku baltisaksa aadli toetust. Aadli lojaalussega sai ta vältida mässe, ning nii oli kergem Eestimaa oma valduste hulka liita. 2) Balti erikorra olemus 1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana: ● asjaajamis keeleks jäi saksa keel ● säilitati luteri usk ● senine kohtusüsteem, seadused ● senine maksukorraldus, tollipiir ● restitutsioon- aadlile anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, aadlist sai tsaarivõimu mõjukas tugi. Kujunes välja baltisaksa aadli piiramatu võim(pos. tõkestab kohapealset venestamist, neg. talupoja positsioon halvenes) 3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev
4. teema: Balti erikord 1) Balti erikorra kehtestamise põhjused Peeter I soovis muuta Venemaad läänelikumaks ja tugevdada oma riiki. Selleks oli tal vaja saada kohaliku baltisaksa aadli toetust. Aadli lojaalsusega sai ta vältida mässe ning nii oli kergem Eestimaa oma valduste hulka liita. 2) Balti erikorra olemus 1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseise (sisuliselt autonoomse osana): a) Säilitati luteri usk b) Asjaajamise keeleks jäi saksa keel c) Säilis kohtusüsteem/seadused d) Säilis maksukorraldus e) Aadlitele anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja baltsi aadli vahel. Kujunes välja baltsisaksa aadli piiramatu võim (tõkestas venestamist) 3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Omavalitsuse süsteemi kõrgeim asutus oli Maapäev (käis koos iga 3a tagant) Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel.
Suur näljahäda Rootsis 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus (riigistatud mõisate ja koormiste pärast) 3) põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ,,raiuda aken Euroopasse" Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Moodustus koalitsioon ehk sõjaline liit Rootsi vastu Venemaa, Taani, Saksi-Poola 4) osapooled Karl XII Rootsi kuningas, Peeter I Vene tsaar 5) tähtsamad sõjasündmused millal, kes võitis: I Narva lahing: 30.november 1700, rootslased suutsid alistada venelased Erastvere lahing: 1701, venelased suutsid tugevalt alistada rootslased, kes kaotasid 2000 meest II Narva lahing: 1704 Tartu vallutamine: Juuli 1704 Tartu hävitamine: 1708, kõik küüditati, linn lasti õhku Pärnu ja Tallinna alistumine Harku kapitulatsioon: 1710
rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees", mille sisu oli sarnane "Perno Postimehega". Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865
Poola kuningale Zygmunt II Augustile; Riia linn jääb aga kuni 1582. aastani vabalinnaks 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile: Magnus saabus taas Kuressaardeja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht. Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel.
Poola kuningale Zygmunt II Augustile; Riia linn jääb aga kuni 1582. aastani vabalinnaks 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile: Magnus saabus taas Kuressaardeja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht. Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel.
teoorjus, seda eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam kümnendikku vaid ulatus kuni veerandini viljasaagist. *Haagi-,ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatus isikud. *Pärisorjus- aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. sajandi alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Seega oli kehtestatud pärisorjus. *Adratalupojad- nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes ½ kuni 5 adramaani. 15 sajandil loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. *Üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi aaremaale
-aadlikele, sest nad said oma mõisad tagasi Eesti talurahvale mõjus see laastavalt, sest pärisorjus toodi tagasi positiivsed pooled: kultuur säilis uuendused: a) muutused Venemaal poliitilised muutused- Prantsusmaa, Saksamaa, Poola tahtsid muutuda euroopalikumaks Balti erikorra olemus elanikkonnale säilitati luteri usk asjaajamiskeeleks jäi saksa keel säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid säilis senine kohtusüsteem, seadused säilis senine maksukorraldus, tollipiir aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Kõrgem asutus Maapäev Maapäev - maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal
Venemaa loobus esimest korda „igaveseks ajaks Eestimaast“. Liivi sõda Eestimaa jaoks katastroof – valdav osa rahvastikust hukkus. Linnad ja kaubandus käisid alla ja ei saavutanud enam kunagi endist tähtsust Eestimaa kolme kuningriigi võimu all („kolme lõvi võimu all“) (1583-1629/1645) Põhja-Eestis oli Rootsi võim – loodakse Eestimaa hertsogkond, maa jaotati linnuseläänideks. Kohalikule baltisaksa aadlile jäid suured vabadused, kuna Põhja Eesti jäi vabatahtlikult Rootsiga liitunud hertsogkonnaks. Säilis reformistlik(Lutheri) kirik Lõuna-Eestis Poola võim – luuakse Üleväina hertsogkond, maa jaotati Presidentkondadeks (Pärnu, Tartu,Võnnu). Poola huvi on katoliikluse taastamine – teostatakse vastu- reformatsioon, mida juhivad jesuiidid. Selle tarvis rajati Tartusse oma kolleegium ja gümnaasium. Palju tähelepanu pööratakse maarahva (eestlaste) harimisele. Erinevalt
Taani kuninga vend. Hiljem kehtestati Põltsamaa e. Liivimaa kuningriik, mille peaks sai hertsog Magnus, kes läks üle vene poolele. Oli Tallinnasse tehtud retke eesotsas, mis oli tulutu (Tallinn jäi Rootslaste kätte). 1561 läks Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. Vana-Liivimaa lõpp. Erik XIV - kuningas. Sigmund II August: Poola kuningas. Frederick II: Taani kuningas. Rzeczpospolita: Poola ja Leedu ühendriik. Aadlivabariik. Ivan IV: e. Ivan Julm. Venemaa tsaar. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses. (Taanil Saaremaa) Pontus de la Gardie: Juhtis Rootsi vägesid. Väed ületasid Soome lahe. Kogu Põhja- Eesti sai Rootsi võimu alla. Liiguti edasi Venemaa poole. Ivo Schenkenberg: Juhtis umbes 400 pealist eestlastest tehtud salka, kes võitles Rootsi pool. Oli väga julge, kutsuti Liivimaa Hannibaliks. Salk piirati sisse ning nad said lüüa. Ellujäänud hukati. Jam Zapolski vaherahu -1582: Venemaa ja Poola vahel
Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, kes vallutas Poolalt Liivimaa. Ta oli innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Forselius- Eesti kirja-ja koolimees. Hakkas talupoegi koolmeistriteks õpetama. Asutas Piiskopimõisa seminari ja koostas aabitsa. Karl XII-Rootsi kuningas, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Tema valitsemisajal kaotas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. Peeter I- Vene tsaar, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. (Eesti ja Liivimaa läksid Vene võimu alla). MUUD FAKTID Rahvaarvu muutused XVII saj. jooksul- 1550.a 250 000-280 000 1620.a 70 000-100 000 Languse põhjus: Liivi sõja laastavad lahingud 1695.a- u.400 000 1698.a. 330 000 Languse põhjus: suur näljahäda Narva positsioon- Narvast sai suur ja heal majanduslikul järjel olev kaubalinn
jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tulenes kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad - tasusid koormisi
Ärkamisaja tegelasi: 1870 valmib Peterburg-Paldiski raudtee, esimene Eestis Johann Voldemar Jannsen. Pigem saksameelne rahvusliku liikumise 1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts juht. Eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate 1878 Viljandis hakkab ilmuma ,,Sakala" tingimuste raames. 1857 ,,Perno Postimees". 1864 ,,Eesti Postimees". 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge 1865 ,,Vanemuine". 1869 esimene üldlaulupidu. lipp Jakob Hurt. Üdini eestlus, eestlane peab saama suureks vaimult. 1887 venestamisel viiakse rahvakoolid vene Rahvaluule ja ajaloo koguja. Käib 1871 välja idee Aleksandri koolist. õppekeelele 1872 Eesti Kirjameeste Selts. 1869 Jaan Tõnisson asub ,,Postimehe" peatoimetajaks Carl Robert Jakobson. Venemeelne
1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. Eestimaa maapäeval võeti vastu. ,,Iggaüks.." Talude pärandatava õiguse kehtestamine. Pärast talupeogade surma jäi talu poegadele. 1804 võeti sama vastu ka Liivimaal, kuid lisaks teokoormiste normeerimine ehk vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Mõlemas piirkonnas vallakohtute loomine. Talurahva vabastamine pärisorjusest. Kuna Napoleon oli vallutatud aladelt pärisorjuse kaotanud, siis oli ka Vene tsaar sunnitud järeleandmistele: 1816. aastal kinnitas keiser Aleksander I Uue Eestimaa talurahvaseaduse, Liivimaal 1819. Sellega kaotatigi pärisorjus aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isikute üle. Kuigi samas tunnistati talupoeg maa mõistniku ainuomandiks. Maad tuli mõisnikult rentida. Senised normeeritud koormised aasendati ,,vabade" rendilepingutega." Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, kuidas kasutamisvõimalused olid napid.
kindralkubernerid. Nende ülesandeks oli sõjaväeosade ülalpidamine ja maksude laekumise jälgimine. Kuna neid tegelikkuses see ei huvitanud, viibisid nad sageli Peterburis ja nende tööd tegid kaks valitsusnõunikku. Aadli omavalitsust teostasid endiselt 3 rüütelkonda. 1730-40 koostati erilised nimekirjad aadlimatriklid. Ainult nimekirjas olevad aadlid said eesõigused, see pidi kaitsma põliseid aadlisuguvõsasid uustulnukate eest. Omavalitsus säilis ka linnadel. Õigusi ei omanud kõik linnaelanikud vaid ainult linnakodanikud. Kodanikuõigust määras raad, eestlasi see ei puudutanud. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist rolli viljakaubandus, peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viin. Viinaköögi praagaga nuumati härgi, mis samuti Vene turule läksid. Talurahvas otsis endiselt paremat elujärge, mindi toetust otsima ka Peterburi. Selgituse saamiseks pöördus riigivõim rüütelkondade poole
lugemist selgeks ei saanud. Kool kestis mardipäevast lihavõtteni. Kaks nädalat enne lihavõtteid kutsuti ka koduõppel olnud, et nende oskusi testida. Lm pool talurahvast (18.sajandi lõpuks) oskas lugeda. Kultuur 19. saj 30.01.09 Hakati tegema ettevalmistusi ülikooli taasavamiseks (18.saj lõpp). Selleni jõuti 1802, alla kirjutas tsaar Aleksander I. Esialgu oli tegemist nelja teaduskonnaga. Filosoofia asendas kunstide teaduskonda. Teised kolm olid: arsti, usu ja õigusteaduskond. Üliõpilased olid algul baltisakslased, kuid siis hakkas ka eestlasi ja lätlasi sinna minema. Õppetöö toimus suures osas saksa keelse, vähemal osal ladina keeles. Ülikooli esimeseks rektoriks oli G. F. Parrot. 1. ülikoolil oli laialdane autonoomia (ei allunud kohalikule rüütelkonnale) 2
annaabi.ee 
