Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusliku liikumise etapid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
venestus, jakobson, erikorra, komisjon, reformid, raudtee, sõjatööstus, üldlaulupidu, aleksandrikooli, jakobsoni, hurda, insult, venestusaeg, tsaar, iganenud, rahvusluse, muulaste, venestuse, venelased, zinovjev, kohtuprotsess, advokatuur, vallad, maapäev, rüütelkonnad, emakeel, klassist, haridusreform, kirjaoskus, sõjaväereform, nekrutidRahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva olukord peale Balti sõda:
J.Hurt. Kinnitas, et eestlaste rahv olemine on tähtis, mitte riiklik kuuluvus. Taotles eesti-saksa ühisrinde loomist kultuurilise venestamise vastu. Sõnastas ka 1780. a. Rahv ülesande. Sinna kuulus ka Jannsen. Hurt töötas välja eesti kultuuri arendamise laiahaardelise kava. 2)Radikaalne poliitiline - C.R.Jakobson, kes oli pedagoog, ajakirjanik ja põllumees. Asutas esimese politiilise ajalehe Sakala ja sõnastas rahv liik majand ning poliitilise programmi. Nõudis Balti erikorra kaotamist, eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi, balti aadli privileegide kaotamist ja Vene seaduste jõustumist Eestis ning Eesti ala ühendamist Vene kubermanguga. Jakobson saatis 1881. aastal märgukirjas keiser Aleksander III-le hulga nõudmisi: taotleti maaomavalituse reforme nii, et eestlastel oleksid sakslastega kubermangudes võrdsed õigused(esindus jms), Vene haldus-,politseid ja kohtukorra
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses.
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra
· eestlaste haridustaseme tõus · eestlaste otsustusõiguse kasv · baltisaksa ja vene haritlaste vaidlused eestlaste rahvusküsimuse ümber RAHVUSLIK LIIKUMINE · 1857 Janseni ,,Perno Postimees" - vanim tänaseni tegutsev ajaleht · 1863 ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1864 toimus palvekirjade aktsioon, keisri õuemaalija Köler aitas talupoegade delegatsioonil Aleksander II palge ette jõuda · 1865 asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" · 1869 I üldlaulupidu, mille algatajaks oli ,,Vanemuise" selts eesotsas Janseniga; tähistati 50 aastat pärisorjuse kaotamisest · 1870 valmis esimene raudteeliin; Paldiski Tallinn - Peterburi · 1870 asutati Eesti Üliõpilaste Selts · 1870 Eesti Põllumeeste Selts · 1870 - ,,Kolm isamaakõnet" - C.R. Jakobson · 1871 Eesti Aleksandrikooli peakomitee; J. Hurt juhiks; raha kogumiseks korraldati näituseid, kontserte, korjandusi · 1872 Eesti Kirjameeste Selts juhiks J
· 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. · 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. · 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. · 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. · 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. · 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. · 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". · 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V
Lauluseltse, mis tähendasid koori, rajati üle Eesti, eeskätt Lõuna-Eestis. Nendele oli tarvis ka väljundit. Selleks hakkas Jannsen organiseerima üle-Eestilist laulupidu. 1869 oli esimene laulupidu. Seda hakati ette valmistama paar aastat varem. Selleks oli vaja tsaarivalitsuseks luba ja oli vaja põhjust. Põhjuseks leiti, et kuna Lm möödus pärisorjuse kaotamisest 50 a, siis laulupidu taheti pühendada priiuse 50. aastapäevale. Jakobson ja Köhler pidasid laulupeo korraldamist saksikuks ettevõtmiseks ja nad ei toetanud seda. Hurt oli igati selle poolt, ta pidas peokõne seal, kus rõhutas, et eesti mees peab jääma eesti meheks, oma rahvuse säilitamine mitte ümberrahvastumine (saksistumine). Laulupeol oli Tartus üle 800 laulja, üle 12 000 kuulaja. See laulupidu oli uueks tõukeks- tekkis terve rida uusi koore. Janneni Postimehe toimetuses olid kaastöölisteks ja Jakobson ja Hurt, aga nende vaated olid teistsugused
Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin Keskne majandusüksus mõis Viinatootmise tooraineks sai kartul Kasumajanduse juurutamine a) põllumajanduse areng kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, raharendi juurutamine b) tööstuse areng aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai tööstuskeskus(Kreenholmi Manufaktuur), masinaja metallitööstus, paberitootmine c) transpordi areng Balti raudtee, kiirem transport, laevaja paadikaubandus, sisekaubanduse areng d) linnastumine linlasi tuli juurde, alevid kasvasid, linnavolikogu valitses linna, Vene linnaseadus 1877. a, tööstuse kasv, sotsiaalne kihistumine 1850. aastatel talude päriseksmüümine Väikepõllumees iseseisev ja ettevõtlik peremees Maatarahvas maata, teenisid mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö alal ja kaubanduses arenes laevandus ja paadikaubandus
1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi
1864. Aastal hakkas ilmuma "Eesti Postimees". Tartu kujuneski nüüd rahvusliku liikumise tähtsaimaks keskuseks. Lisaks Jannsenile lülitusid aktiivsesse rahvuslikku tegevusse tema tütar Lydia, kes sai tuntuks oma luulega. Jannsenite perekonna initsatiivil oli rajatud ka esimene laulu-ja mänguselts "Vanemuine" 1865. Aastal. "Vanemuise" hoone Tartus sai rahvusliku liikumise südameks ja just seal pidas 1868. Aastal oma kuulsa esimese isamaakõne nor Carl Robert Jakobson. Kokku pidas Jakobson kolm isamaakõnet ja neil oli tohutu mõju. Tema kirglik vastuhakk sakslastele, tema idealiseeriv vaade muistsele iseseisvusajale ja lootus paremale tulevikule erutasid kuulajad ning lugejaid. Kui Jannsen oli eestlastele andnud nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo. 5.Seltsid 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asutatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma
Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis,
- 19.sajandi lõpuks oli - Tartus tegutsesid - Piirkond oli võrreldes Venemaa pealinnas lühemat või pikemat aega Eesti muude aladega arvukas eesti kogukond enamus rahvusliku jõukas ja sellest (1860 ~5000; 1917 liikumise tähtsamatest tulenevalt oli seal ka ~50tuhat). tegelastest- Jannsen, rohkem haritud ja - Seal tegutsesid mitmed Koidula, Hurt, Jakobson. ärksamaid talupoegi. eesti haritlased (Jakobson, - Tartu ülikoolis kasvas - Viljandimaalt pärinesid Köler, Karell jne.). 19.sajandi II poolel mitmed rahvusliku - Nende nn. Peterburi jõudsalt eestlastest liikumise ideed- patriootide eesmärgiks oli üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon, vabastada eestlased aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mote.
J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Majandusliku raskused sundisid Jannsenit 1864 kolima Tartusse, kus ta asutas ajalehe "Eesti Postimees". Tartus saavutas Jannsen kiiresti rahvamehe kuulsuse, osales aktiivselt igal pool. Jannsenile oli abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. Esimene üldlaulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud. Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid
· Jäi kehtima 1696. aasta majandusreglement kroonumõisate jaoks. · Kroonumõisate arv aga vähenes enamik neist anti tagasi endistele omanikele; · Paljud talupojad sattusid eramõisnike kätte neile ei kehtinud enam Rootsi-aegne talurahvakaitse; · Balti erikord vältis siinsete talupoegade langemist täieliku pärisorja tasemele, nagu seda oli vene talupoeg; · Balti erikorra tõttu ei kuulunud nad 18. sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla; Positiivsed määrused esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele: · Teokoormiste piiritlemine; · Talurahval omandiõigus vallasvarale; · Õigus kaevata mõisniku peale ka eramõisates. Pearahamaks - asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. · See tekitas arusaamatusi, tekitades arusaama, et nüüdsest, kui talupojad ise maksma
erinevates õiguslikes sidemetes. Vene keisririik oli ka konglomeraatriik. Samamoodi oli ka Rootsi 17. sajandil. 1710. aasta järel siiski Balti provintsides toimusid olulised muutused Kui Rootsi kunn valitses absolutistlikult, siis vene tsaarid esialgu hoidusid balti siseasjadesse sekkumast. Balti erikord (der baltische Landesstaat balti maariik)- Rüütelkondade ja linnade omavalitsus Balti provintsis. Balti erikorra kõrgaeg oli 18. sajandi jooksul periood 1710- 1783 ( kuni asehalduskorra kehtestamseni). 1796 pmst juba taastati balti erikorra põhijooned. Samuti ka 19. saj esimene pool balti erikorra oluline osa, mille lõpetas selgelt venestusaeg. Balti erikord tugines nendele samadele kapitulatsioonidele, Turu ja Uusikaupunkti rahule, keisrite ja tsaaride nõustumistele jne. Siine erines väga vene sisekubermangude elust igas mõttes.
TÜ vene ajaloo professor Carl Schirren (1826-1910) asus 1860. aastatel kaitsma baltisakslasi hoogu koguva slavofiilsuse ja venestuse eest (,,Liivimaa vastus"). Sai üle-Venemaaliselt tuntuks vastusega slavofiil Juri Samarinile, kes oli rünnanud Balti erikorda. Schirren kaitses oma ajaloolistele argumentidele põhinenud vastuses (1869) Balti kubermangudes seni kehtinud õiguslikku korda, viidates Uusikaupunki rahuga Venemaa poolt antud garantiidele. 1870. ilmus selle paralleelina Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", tõusva eestluse manifest. 1868-1876 ilmusid Juri Samarini raamatud ,,Okrainõ Rossii" (,,Venemaa piirialad"). 5. osas kritiseeriti Aleksander II Balti poliitikat, mis soodustavat separatismi. Kriitika sisu: Baltikumi talupojad polevat ikka veel õigeusklikud, jätkub eestlaste ja lätlaste saksastamine ja valitsus pole andnud talupoegadele majanduslikku tuge. Ärkamisaja üldiseloomustus Ärkamisaja periodiseering 1850. aastate lõpp 1869, juhtiv tegelane J. W
Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber 5)Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?: 1870.aastal Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused, Tallinn oluliseks sisseveosadamaks Kiirenes ka sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linnaelanikud vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis.
11. Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik? 12. Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide? 13. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mida seal toodeti? 14. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 15. Academia Gustaviana?; Bengt Gottfried Forselius?; Johann Skytte? 16. reduktsioon? vakuraamatud? 17. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? 18. Karl XI reformid? PÕHJASÕDA(1700 – 1721) ja Eesti Eellugu: Põhjasõda võib lugeda järjeks 16-17. saj. Läänemere ümber toimunud sõdadele, milles tugevamaks riigiks oli osutunud Rootsi. (vallutanud pea kõik Läänemere-äärsed riigid sh. Eesti) Nüüd olukord muutus, kuna Venemaa oli tugevnenud ja valitsejaks oli saanud noor, agressiivne ja teotahteline valitseja Peeter I. Vene-Poola suhted olid peale pikaajalisi sõdu paranenud ja Vene-Taani suhted olid kogu aeg head olnud
linnaelanikud. 1856 a Alles kaotati teoorjus Eestis ja ja talupoegadel avaneb võimalus maa mõisnikult päriseks osta. 19 saj mõmed talupojad rikastuvad tänu linakasvatusele 1840. aastal võetakse kasutusele kartul ja muutus kiiresti peamiseksvpõllukultuuriks Kartuli tulekuga kaovad näljahädad. 19 saj oli ka Eesti tööstusele muutuste aeg toimus tööstluslik pööre Eesti majanduse areng kiirenes tunduvalt peale 1870. a. kui ehitati esimene Peterburg - Paldiski raudtee Küsimused Kirjelda kuidas tekkis 19. saj algul Eestisse hulgaliselt nn. Mittevajalikke inimesi? Mis tekitas 19. saj keskel rahulolematust talupoegade hulgas? Kuidas kaotati teoorjus Eestis? 1866. vallaseadus miks oluline oli? 1) Pojad kellele ei pärantatud midagi ning kes ei läinud sõjaväkke. Neile ei jätkunud maad ning lõpuks läksid linnadesse elama 2) Tekkis popse liiga palju. Usku vahetadis saadi petta
Vaatamata paljutõotavale võimalusele sakslasteks saades kiiret karjääri teha, jäi J. Hurt ustavaks oma rahvusele, soovides tema heaks ka konkreetset tööd teha. Eriti oluliseks pidas ta rahva vaimuvara, rahvaluule ja ajaloo tagasiandmist rahvale. J. Hurt oli endale jõudnud nime teha keeleteadlasena ja astunud kontakti Kreutzwaldiga. Ilmselt siis sai noor Hurt õhtust ideele ka puht ,,eesti-suuna" otsimiseks vene ja saksa mõjutuste vahel. Aleksandrikooli üritus oli J. Hurdale just see, mida ta ise otsis. J. Hurt võttis kooli programmi koostamise ning kogu asjaajamise enda peale. Temast sai Aleksandrikooli liikumise liider, selle vahendusel aga emakeelse kooli põhjendaja. Aleksandrikooli asju ajava J. Hurda vahendusel sattusid üksteisega kontakti seni eraldi tegutsenud rahvuslikud keskused, mistõttu kogu liikumine muutus terviklikumaks ja sihikindlamaks Nii ei suutnudki palvekirjade aktsioonile järgnenud tagasilöök rahvuslikku
-Tartus saavutas kiiresti rahvamehe tunnustuse, polnud ühtki suuremat üritust, milles ''papa -Jannsen'' poleks algataja,ergutaja, juhi või toetajana kaasa löönud. -Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tema tütar Lydia Koidula. -Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. laulu- ja mänguselts ''Vanemuine'', mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades: nii rajati Tallinnas ''Estonia'', Viljandis ''Koit'', Võrus ''Kannel'' ja Pärnus ''Endla''. Esimene üldlaulupidu -Seoses läheneva priiuse 50.aastapäevaga hakkas ''Vanemuise'' selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. -Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. -Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. -Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatliku tööd. -Ametliku loa saamine venis kahele aastale. -18-20.juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. -Esinesid üksnes meeskoorid.
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas
Kasutatakse seoses Vene ülemvõimu perioodiga, aga sisuliselt pärineb see omavalitsus juba varasemast ajast. 1765 sai ka Kuramaa need samad privileegid. Narva linn administratiivselt kuulus Peterburi kubermangu, sisuliselt oli ta Balti erikorra osa – Narva rootsiaegsed privileegid kehtisid edasi. Hiilgeaeg 1710-1783, kaptulatsioonide sõlmimisest asehalduskorra kehtestamiseni, katkestus kuni 1796, seejärel Balti erikorra n-ö teine tulemine. Alates 1830-40.a-st keskvõim hakkas end peale suruma ning algas Balti erikorra privileegide kitsendamine, mis kulmineerus venestusreformidega. Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Läti ala lääne tsivilisatsiooni osaks, oli jätkuvalt osa saksa kultuuriruumist. Eesti talupoja seisukohast oli tegemist suurima madalseisuga Eesti ajaloos – rüütelkondade privileegid laienesid talupoegade arvelt. Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid
Toodang saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narva oli olulisem tööstuskeskus Eestis. 19. sajandi teisel poolel kiirenes tööstuse areng. Tuli metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas, mis sai 20. sajandi alguseks peamiseks tööstuslinnaks. Eestist kujunes ka paberitootmiskeskus. Majanduslikule arengule aitas kaasa ka raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit, Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Raudteid loodi ka Eesti sees, nii et 20. sajandi alguseks oli kõikidel linnadel raudteeühendus (v.a Kuressaare loomulikult). Raudteede rajamine avardas kaubavahetuse võimalused, ka sisekaubandust. Tallinnast sai oluliseks sisseveosadamaks, Pärnust sai väljaveosadam. Tööstuse kiire areng ja kaubavahetuse võimalikkus tõid endaga kaasa ka linnastumise. 20. sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suuremad neist Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga). Kui 19
Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. 1860. aastal tekkis eesti haritlastel rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: Eesti Aleksandrikool, eragümnaasium, mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid üritusi, mis oma tipule jõudis 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid ja peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks parlamendiks.[17] 1862. aastal ilmus esmakordselt täies pikkuses trükis ka Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepos "Kalevipoeg". 1864. aastal kolis Perno Postimehe toimetaja Jannsen
Rootsi kuningas Gustav Adolf, kelle järgi nimetati ülikool Academia Gustavianaks. (Eellugu: 1630.a Skytte asutas Tartu Akadeemilise Gümnaasiumi;1631 asutati gümnaasiumid ka Riias ja Tallinnas) . 1700-1721 Põhjasõda- Rootsi vastu sõdisid Taani, Venemaa ja Poola, kes olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. vt. TV lk 51 1721-Uusikaupunki rahu- Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra. MÕISTED Eestimaa kubermang-selle moodustasid juba Liivi sõja ajal Rootsi kätte langenud maakonnad (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) Keskuseks Tallinn. Liivimaa kubermang-selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia. Rüütelkonnad- koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)R
Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastööde saatmise Sakalale. Hurta boikoteerised tema sakslatest ametikaaslased. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ning võttis vastu kirikuõpetajakoha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras ka tülli Jannseniga süüdistades teda vanameelsuse ja koostöös sakslastega. Jakobson asus tugevndama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides ja 1881 aastal sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mispeale Hurda pooldajad lahkusid seltsist
aatsani on selge, et Venemaa eriti siinsetesse asjadesse ei sekku, kehtima jäävad varasemad õiguskorraldused, privileegid. Samal ajal Venemaa enda seadusandlus oli pidevalt muutuv ja arenev. Venemaal kehtivad seadused tegid selget vahet põhiterritooriumi ja Balti provintside vahel. Esimest korda selline selge sekkumine siinsetesse asjadesse toimub 1783. aastal. Püütakse küll varem neid samme astuda, aga edutult. Üks moment tekitas Balti erikorra kehtestamisel kohalikele peavalu, eelkõige Liivimaalastele. 1712. aastal võtab Peeter I ette paar aastat varem sõlmitud kapitulatsioonide kinnitamise. Liivimaalaste ehmatuseks läheb sisse selgitus, mille järgi ei tohtinud üleriigilised seadused kohalikega vastuollu minna, st ülemuslikud olid üleriigilised seadused. Hakkasid ,,röökima", kuni Peeter I tegi täiendava selgituse, et ta oli selle all mõelnud, et seadused on siiski teineteisest lahus ja mingid
● Valla- ja kihelkonnakoolid, Cimze seminar Valgas. Eesmärgid: ● Talurahva olukorra parandamine; ● Õigus eestikeelsele haridusele, rahvuslikule kultuurile. Ettevõtmised: ● 1857. aasta- Pärnu Postimees; ● 1865. aasta- Vanemuise ja Estonia seltsid; ● 1870. aasta- rahvuslik teater; ● 1869. aasta- I üldlaulupidu; ● Põllumeeste seltsid; ● 1872.-1893. aasta- Eesti Kirjameeste Selts; ● Aleksandrikooli liikumine. Juhid: ● Konservatiivne suund: ○ Johann Voldemar Jannsen, 1819.-1890. aasta; ○ Jakob Hurt, 1839.-1907. aasta. ● Radikaalne suund: ○ Johann Köler, 1826.-1899. aasta; ○ Carl Robert Jakobson, 1841.-1882. aasta. Johann Voldemar Jannsen, 1819.-1890. aasta: ● Sündis 16. mail 1819 Pärnumaal Vändras möldri ning kõrtsimehe pojana; ● Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis;
Venemaa andis Rootsile osa Soomest ja 2 miljonit taalrit. Rootsile jäi õigus vedada endale Eestist ja Liivimaalt tollimaksuta 50'000 rubla väärtuses vilja. VENEAEG (1710-1918) EESTI PÕRAST PÕHJASÕDA. Rahvaarv: 120'000 - 140'000 inimest. Samapalju oli viimati 13 sajandil. Maa väga rüüstatud. Paljud talud tühjad. Venemaa tsaar kehtestas Eesti- ja Liiwimaal Balti erikorra. BALTI ERIKORD. Balti-Saksa mõisnike privileegid. Restitutsioon. Et aadlikud hoiaksid Venemaa poole, anti neile tagasi sõja ajal riigistatud maad. Endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused, usk, saksakeel asjaajamiskeelena ja maksukoraldus. Venemaaga tollipiirid, kuigi Eesti- ja Liiwimaa olid osa Venemaast. Vene keskvõimu esindajaks oli Kindral-Kuberner (mitte vene rahvusest). Valitsus ohjad jäid jäid kahe valitsusnõuniku kätte. Linnades säilisid omavalitsused
annaabi.ee 
