Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas
Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R
Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles. · 1857-1861- algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes · 1857- Eesti järjepideva ajakirjanduse algus Pärnu Postimehe ilmumine. JV Jannsen · 1869- toimus Eesti esimene üldlaulupidu · 1872- Eesti Kirjameeste Selts e kooliõpetajad. Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine. · 98 pKr- P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. actiuse germanias kirjeldati rooma impeeriumi ümbritsevaid hõime ning põhja poolsete hulgas on ära
aastal. Nad etendasid väga tähtsat rolli ühiskonnas ning neist sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Nad moodustasid eesti haritlaskonna põhituumiku "maa sool"- rahvakoolide õpetajad. (Mati Laur jt. 2005). 4 2.2. J.V.Jannsen (1819-1890) (Foto 2. J.V.Jannsen) Vaatamata oma perekonna vaesusele oli Jannsen hästi haritud mees. Ta kogus kuulsust rahvaraamatute autorina. Jannsen oli Eesti koolmeister ja ajakirjanik ninga ta oli rahvusliku liikumise eestvedajaks tartus 1864.aastal .(M. Laur jt. 2005,) Jannsen algatas ajalehe "Pernu Postimees" 1857-1863. (S.Õispuu 1992) ning hiljem 1864.aastal ajalehe "Eesti Postimees"(M.Laur, jt. 2005). Algus allus ajaleht "Pernu Postimees" rangelt tsensuurile, kuid vaatamata sellele levis leht väga laialt
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra
Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga. Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna. Liivimaa kubermangu kihelkonnad olid aktiivsemad, sest olid jõukamad. Huvitusid kultuurist. Em kubermangu peremeestel esmane eesmärk raha koguda. Ärkamisaeg Johann Voldemar Jannsen (1819-90) hakkas välja andma 1857 Perno Postimeest. Ta võttis selles eestlasena kasutusele nime eestlane (enne kutsuti maarahvaks, mittesakslased, ka maakondade nime järgi- järvamaalane nt), nimi eestlane oli küll olemas, aga eestlased ise seda ei kasutanud enda kohta. Ajaleht ilmus tsensuuri tingimustes, Jannsen rõhutas: talude päriseksostmine, kooliskäimine, eestlane peaks eestlaseks jääma, mitte ei peaks tast saama sakslane
................................29 Kokkuvõte.........................................................................................................................30 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 31 4 Sissejuhatus Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14.(26)juulil 1841. a. ning suri 19. märtsil 1882. aastal Kurgjal. Ta on võitnud endale püsiva koha eesti rahva ajaloos kui äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega ühiskonna-ja kultuuritegelane. Publitsist-poliitik, pedagoog, kooliraamatute autor, kirjanik, põllumajanduse teoreetik need oleksid ehk tähtsamad alad, kus ta suutis paljugi tähelepanuväärset korda saata. CRJ oli oma oludes
Eesti selts, eesmärgiga "edestada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva kirjanduse, keele kui ka tema poolt asustatud maa tundmist". 1842 eestimaa kirjanduslik ühing Tallinnas. 1863 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg". Estofiilidega liikusid ka mõned eestlased välismaal-tuntumad J.Kölner(kunstnik) ja P.Karell(keisri ihuarst). Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg: Eeldused ja sihid- eelduseks: eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid : eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Esmane siht- eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. Liikumise algus-algas rahvusliku agitatsiooniga, mille põhisisuks oli sisendada rahvale,
(eesti keeles on mitmeid täiesti eestile omaseid ja tõlkes kaduma minevaid väljendeid). See on rahvuse säilimise alustala, rahvusliku vaimsuse, identiteedi ja maailmatunnetuse alus. 6.Haridus kultuuri (all)tekstina. Rahvakoolidest-Eesti Aleksandri koolist Eesti ülikoolini: 17. sajandi esimese veerandi lõpuks läks Eestimaa Rootsi Kuningriigi alluvusse, millega koos jõudis Eestisse luterlik kirik. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni oma emakeeles ja seega vajati ka rahvakoole. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus. 18. sajandil saab laialdase leviku hernhuutlus. Pietism rõhutas isikliku usukogemuse tähtsust
sissetulekuid. Seetõttu hakkati otsima uusi võimalusi heaks sissetulekuks. Tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatama uusi põllukultuure, uuendati ka viinaköökide sisse seadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnike arusaama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline, vajati uut süsteemi. Talupoeadele anti rohkem vabadust, agraarümberkorralduste lõpule viimine, raharendi juurutamine. Talude iseseisvumine 19. Sajandi keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa selgelt kaheks: talu- ja mõisamaaks. Talumaad võidi elujõuliste taludena rendile anda või müüa, mõisniku otsustada oli kellele ja mis hinnaga seda müüdi. Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupoegadele. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rendile anda
Mitmed koguduste laulukoorid muutusid ilmalikku repertuaari harrastavateks lauluseltsideks (Palamets, Hillar 1994:6). Teated mitme koori korraldusel toimuvatest laulupidudest jõudsid Baltimaadele eelkõige Sveitsist ja Saksamaalt. 1857. aasta suvel tulid baltisaksa meeskoorid kokku Tallinna, kus toimus mitu päeva kestev laulupüha. 202-mehelise ühendkoori esinemine jättis kuulajaile väga tugeva mulje (Palamets, Hillar 1994:6). Johann Voldemar Jannsen asutas ärkamisajal eestikeelse ajalehe Perno Postimees (Kaarlep 2007:42). Ajalehes kirjutas ta Tallinna laulupühast, kus ta tutvustas peo korraldust ja soovitas eestlastelgi toimunust eeskuju võtta. 1861. aasta suvel oli baltisakslastel Riias kuus päeva kestev laulupidu. Nii Tallinna kui ka Riia laulupeol oli kohal ka Jannsen. Peod olid talle väga suureks eeskujuks. Ta soovis ka eestlastele pidu korraldada (Palamets, Hillar 1994:6-7). Eestlastele on pärisorjusest vabastamine väga tähtis
-Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a.vallaseadus pani aluse ''valla poliitilisele elule'', mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen -Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks. -Vändrast võrsunud ( 1819-1890) -Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone. -Pärast kihelkonnakooli lõpetamist võttis noormees enda juurde kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. -19-aastane Jannsen oskas saksa keeles vigadeta kirjutada, luges saksa jutukirjandust, mängis hästi klaverit ja orelit.
19. sajandi alguses sätestati 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool. Püsiv talurahvakoolide võrk hakkas kujunema pärast talurahva seaduste koostamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldusele. 19.saj hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. 19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs) 19.saj säilitas luteri usk algselt oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.a oli ülevenemaaline kirikuseadus, millega luteri usk kaotas oma senise positsiooni. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks keskvalitsuse poolt lubatud usulahk. Ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk. (hoogustus vennasteliikumine; Maltsveti liikumine- Juhan Leinberg) Pilet 6
Et luteri usk saaks levida, oli vaja levitada kirjaoskust. Kuid talurahva õpetamiseks oli liiga vähe õpetajaid. Peamiseks koolmeistri ülesandeks oli väljaõpetamine, selle raske töö võttis enda peale Forselius, kes valdas hästi saksa ja eesti keelt ja hakkas talupoiste tasuta õpetamist. Asutati ka Piiskopimõisa seminar köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks seal oligi Forselius. Mõisnikus, kellele talupoegade haridus ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte hariduse kahjulikkusest. Et tõestada vastupidist viis Forselius oma kaks tublimat õpilast Stockholmi kuninga Karl XI ette ja näitas nende võimekust. 1687 maapäeval otsustati, et igasse kihelkonda tuleb luua kool. Koolide kõrval oli tähtis ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi kooli nõudma neid, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Rahvahariduse edendamise kõrval oli oluline ka piibli tõlkimine rahvuskeelde.
jaoks lõppenud. (Saaremaale jäid mõned eelised mandri ees, kümniste ja kohustuste poolest). · Põhjused miks muistne Eestimaa ristisõjas alla jäi olid need, et ei olnud võimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis väga kaua ja ristijad ei jätnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - · Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse põlvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivõrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvusliku liikumise eesmärgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. Üldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5
a. Saaremaa) 1227. a. - Vallutati kik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvitlus meie jaoks lppenud. (Saaremaale jid mned eelised mandri ees, kmniste ja kohustuste poolest). Phjused miks muistne Eestimaa ristisjas alla ji olid need, et ei olnud vimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis vga kaua ja ristijad ei jtnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse plvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tus. Rahvusliku liikumise eesmrgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine,
Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. *Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad- 19. saj algas sakslaste tung itta. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. aastal Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele. Saksa kaupmehed saavutasid olulise positsiooni Ojamaal. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186.aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Peagi said Liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta
aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143.a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt. Kaupmeeste vahendusel tuli umbes 1184.a augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186.a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Peagi selgusid sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert (energiline ja võimuahne). Ta rajas 1201.a liivlaste asula kohale Riia linna
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h
sajandil (eestikeelne piibel jm). Uue Testamendi tõlge ilmus 1715 Kullamaa pastori H.Gustlaffi trükkitoimetamise viljana, Forselius-Hornungi parandatud kirjaviisis. Selles väärib tähelepanu saksakeelne eessõna kõige varasema eesti kirjandusloo ülevaatena. Ka see müüdi üsna pea läbi, teine trükk 1929 Tallinnas. Eelkõige tehti tööd uuemate tõlkimiste ja muudatustega, plaanidega uusi trükke välja anda. Kirik vajas oma tööks uut trükki Uuest Testmendist. Vajati ka kiriku-käsiraamatut ja selle juurde kuuluvat katekismust, mille varasemad trükid olid läbi müüdud. Käsiraamatu parandamine kujunes põhjalikuks, püüti kaotada kirikukeele ja maakeele erinevusi, trükiti Saksamaal - ilmus 1721. aastal ,,Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis sisaldas katekismuse, Uuest Testamendist evangeeliumid ja epistlid, üle 300-lk lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. Teos tõstis rahva
·Hermann Samson- 1579-1643. Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent (reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht. Eestimaa ja Liivimaa aladel oli pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks piirkondlikuks vaimulikuks ja kirikuelu korraldajaks). ·Johann Fischer- oli nimekaim rootsiaegne Liivimaa superintendent. Kutsuti uueks Liivimaa apostliks, tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaarendamine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine ·Bengt Gottfried Forselius- 1660-1688. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari (Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi.
aadlimatriklid. Immatrikuleeritud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistada vene kolonisatsiooni. Tagas kiirema arengu (võimaldas suhteid Lääne-Euroopaga) Vene aeg(1762-1796) Võimule tõsus Katariina II, kes taotles siinsete aadlike privileegide kaotamist ja tugevamat sidumist impeeriumiga. Elluviijaks sai George Browne. Ta pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist. Algas asehalduskord. Et murda siinse aadli vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele. Vene aeg(1796-...) Et vältida pingete teravnemist, taastati pärast Katariina II surma põhijoontes varasem valitsemisviis. 5.Talurahva 17.-18. saj Rootsi ajal Pärisorjus ja sunnimaisus kinnistusid (talupoeg oli mõisnikust isklikus sõltuvuses, kasvasid teokoormised)
K tahtis kirjutada Kalevipoja rahvalaulukeeles, küll aga ei tundnud ta seda keelt. Ütleb esteedina, et on palju labaseid sõnu ja ütlusi. Eriti kalevipoja võitluste stseenides kasutatud palju nottima, kandadele tuld andma jt - labased Labasust sisaldab ka liiga palju magamis, söömise ja norskamise kujutamine. Maistetu on Linda epiteet Libeneitsi. Kalevipojal eelkõige kultuurilooline tähtsus. Kui esteetilise objektina, ei oma ta nii suurt väärtust. 9. Ärkamisaeg. Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt Aja- ja kultuurilooline taust. Põhjalik murrang eesttlaste kultuurilises ja sotsiaalses arengus algas 1860. Aastatel. Päris- ja teoorjuse lõlik kaotamine, talupoegliku maaomandi tekkimine ning haridusvõimaluste avardumine kujundasid sellel perioodil välja vajaliku aluse kiiremaks arenguks. Selle protsesse algul sajandi esimesel poolel oli väga suur estofiilide osa. Ühelt poolt olid nad eestlaste keelt, rahvaluulet, lauemalt kultuuri uurinud ning seda kõrgelt väärtustanud
Eesmärgid: ● Talurahva olukorra parandamine; ● Õigus eestikeelsele haridusele, rahvuslikule kultuurile. Ettevõtmised: ● 1857. aasta- Pärnu Postimees; ● 1865. aasta- Vanemuise ja Estonia seltsid; ● 1870. aasta- rahvuslik teater; ● 1869. aasta- I üldlaulupidu; ● Põllumeeste seltsid; ● 1872.-1893. aasta- Eesti Kirjameeste Selts; ● Aleksandrikooli liikumine. Juhid: ● Konservatiivne suund: ○ Johann Voldemar Jannsen, 1819.-1890. aasta; ○ Jakob Hurt, 1839.-1907. aasta. ● Radikaalne suund: ○ Johann Köler, 1826.-1899. aasta; ○ Carl Robert Jakobson, 1841.-1882. aasta. Johann Voldemar Jannsen, 1819.-1890. aasta: ● Sündis 16. mail 1819 Pärnumaal Vändras möldri ning kõrtsimehe pojana; ● Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis; ● Töötas kutsarina, köstrina ja kihelkonnakooliõpetajana; ● 1850.–1863. aasta- algkooliõpetaja Pärnus; ● 1857
Laulus on väga palju ta-i-ti rütmi. Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast. Laul meeldib mulle, olenemata sellest, et ma ei kuula tavaliselt sellist muusikat. Laul on väga ilus ja meloodiline ning tekitab hea tunde. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Laulu viisi looja on Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.
vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid - kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. 8 Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Valgustuslikud ideed jõudsid Eestisse baltisakslastest estofiilide kaudu, laiema leviku said O.W.Masingu, F.R.Faehlmanni, F.R.Kreutzwaldi, J.V.Jannseni ja rahvusliku liikumise noorema põlvkonna tegevuse ja loominguga. 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. Valgustus oli vaimne liikumine, mis
(vallutanud pea kõik Läänemere-äärsed riigid sh. Eesti) Nüüd olukord muutus, kuna Venemaa oli tugevnenud ja valitsejaks oli saanud noor, agressiivne ja teotahteline valitseja Peeter I. Vene-Poola suhted olid peale pikaajalisi sõdu paranenud ja Vene-Taani suhted olid kogu aeg head olnud. Need riigid aga olid peamised Rootsi rivaalid Läänemere üle peetavas võitluses sh. ka Eestimaa pärast. (tulevases sõjas Eesti esialgu lubatigi Poolale) Põhjasõja põhjused: 1. Venemaa tahe pääseda jäävabade Läänemere sadamateni (“aken Euroopasse”) 2. Rootsi raske siseolukord (nälg, kuninga surm, kuningalossi hävimine) 3. Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimase vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev riikide liit kuhu kuulusid: Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksimaa (August II Tugev) JA Taani (Frederik IV). Sõda algas 1700.a. veebr. Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele. 19.november 1700 Narva
märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20k osalejaga miitingu. Paksu Margareta juures, kus asus Vangla, murti lahti väravad, tapeti vangla ülem ning mõned valvurid, vabastati vangid ning süüdati hoone põlema. Sama kordus kõigis erinevates Tallinna vanglates. See öö oli väga rahutu. Rünnati ka palju politseiasutusi ning samalaadsed sündmused leidsid aset ka teistes suuremates linnades, kus oli rohkesti vene töölisi ning soldateid. Autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see ajutisele valitsusele kinnitamiseks. 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi, mis sageli üksteisega liitusid, ümber kujunesid või nime vahetasid. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Rahvuslikust eitasid aga enamlased ning olid igast küljest sellele vastu
Hiis- püha mets või salu. Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia. Nõidumine- ravitsemine, kaaisinimeste ja looduse mõjutamine, viljakuse tagamine oma hingejõu ja toimingutega. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11 sajand. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Meinhard- augustiinlaste ordu koolihärra, tuli Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. Hiljem pühitseti Liivimaa piiskopiks. Kaupo- Toreida vanem, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Albert- Bremeni toomhärra, kes pühitseti järgmiseks piiskopiks. Riia linn- Albert rajas liivlaste asula kohale 1201. aastal. Riiast sai piiskopi eluase ja vallutussõja peamine tugipunkt. Maarjamaa- kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi nimetati nii Eesti ja Läti ala. Mõõgavendade Ordu- 1202. asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad.
Hiis- püha mets või salu. Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia. Nõidumine- ravitsemine, kaaisinimeste ja looduse mõjutamine, viljakuse tagamine oma hingejõu ja toimingutega. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11 sajand. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Meinhard- augustiinlaste ordu koolihärra, tuli Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. Hiljem pühitseti Liivimaa piiskopiks. Kaupo- Toreida vanem, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Albert- Bremeni toomhärra, kes pühitseti järgmiseks piiskopiks. Riia linn- Albert rajas liivlaste asula kohale 1201. aastal. Riiast sai piiskopi eluase ja vallutussõja peamine tugipunkt. Maarjamaa- kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi nimetati nii Eesti ja Läti ala. Mõõgavendade Ordu- 1202. asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad.
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
