Prantsuse Revolutsiooni puhkemise Põhjused Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud.Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal
vabastatud · Ränk koorem ülejäänud ühiskonnal, kaasa arvatud kõige vaesemad · Pidid tasuma : aktsiisimaksu ka soolale, pearahamaks, feodaalide erimaksud jms Revolutsiooni algus 1789 Generaalstaadid (seisuste esindajad) kutsuti kokku 5. Mail 1789 17. Juuni kuulutas III seisus ennast RAHVUSKOGUKS, sellega liitus hiljem ka teisi seisusi 9. Juulil muutis rahvuskogu end ASUTAVAKS KOGUKS, millega rõhutati soovi luua uus kord 12. Juulil vallandas kuningas rahanduse peakontrolöri Neekeri 13. Juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad 14. Juuli 1789 Bastille' kindlusvangla vallutamine GENERAALSTAADID seisuste kogu
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Põhjused: · Kuningakoja priiskav eluviis · Pidevalt tõsteti makse · Seisuslikud ebavõrdsused Revolutsiooni algus · Generaalstaatide kokkukutsumine 5.05.1789 · Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga. · 17.06.1789 Kolmas seisus lahkus Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi
· Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26
Ajaloo kontrolltöö pt.14-16 Mõisted Generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. Rahvaskogu- Kuna uue hääletamiskorra vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end rahvuskoguks- kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutavkogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seadusandlikkogu- Uus keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut. Kogus olid kõige aktiivsemad kaks äärmuslikku poliitilist jõudu. Jagunes kolmeks: Soo, Jakobiinid, Monarhia pooldajad. Võimude lahusus-
suured maksud, valitsejate suur raha raiskamine luksuslikule elule, tööpuudus, toiduainete ja riigivõlade kallinemine. · Ebavõrdsus seisuste vahel. I ja II seisusel polnud kohustusi riigi ees ainult õigused. III seisusel polnud mingeid õigusi, ainult suur maksukoorem. Revolutsiooni algus · 5.mai 1789 kutsub Louis XVI kokku generaalstaadid, et tõsta makse · III seisuse esindused lahkuvad koosolekult ja kuulutavad end Rahvuskoguks, millega liitub ka osa aadlike ja vaimulikke. Bastille vallutamine 14.juulil 1789 · Rahva seas tekib viha kui Louis XVI lõpetab liberaalsete reformide toetamise. · 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Revotsioonilised ümberkorraldused · 26. augustil 1789 võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". See
Selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuulutati kõik inimesed võrdseteks. Kõigil oli õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule rõhumise puhul
Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele. Lihtrahvas pidi järgmise aasta maksud ette maksma. Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada rahva rahulolematust(vaimulikke 300, aadlikke 300, lihtrahvast 600) 5. mail tulid kokku, kuid tekkisid erimeelsused. Kolmas seisus eraldus ja kuulutas ennast Rahvuskoguks(lihtrahva parlament). Varsti ühinesid nendega ka aadlikud ja vaimulikud ning kuulutasid välja uue parlamendi e Asutava Kogu. Rõhutati soovi kehtestada riigis uus kord ja töötada välja põhiseadus. Tekkisid rahvarahutused kuningavõimu vastu, mida püüti sõjaväega maha suruda. Rahvas vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla- kuningas jäeti troonile, kuid riigijuhtimine korraldati ümber. Absolutism lõppes. Asutav
aasta mais. Maikuus kogunenud generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord, end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. Seetõttu otsustas kolmas seisus end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ning kutsuda teisi seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9
õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. • 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine
(1%) 2) II seisus, mille moodustasid aadlikud (2%) 3) III seisus, kuhu kuulus ülejäänud rahvas (97%) I seisus II seisus III seisus Vaimulike ja aadlikke käes olid kõik tähtsamad riigiametid, 1/3 maavaldustest ja nad ei pidanud makse III seisuse õlgadele langes maksukoorem Kokku kutsuti generaalsttadid seisuste esinduskogu mida polnud kokku kutsutud 175aastat. Kolmas seisus nimetas end 17. Juunil kuulutada Rahvuskoguks ning kutsus teisi seisuseid enesega ühinema, seetõttu sai Rahvakogust Asutav Kogu kelle põhieesmärgiks oli kehtestada kontitutsioon. REVOLUTSIOONI KÄIK Rahva seas tekkis rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsuskodanikukaitserahvuskaart. 14.juulil 1789. Aastal vallutati rahvahulgas vihatud Bastille kindlus.( Revolutsiooni algus ) Kuninga murdumine, rahvuskaarti tegevuse lubamine, trikoloor. Seisuste eesõiguste kaotamine ja võrdsustamine aadlikute lahkumine.
Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon".
See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades. Otsides teid finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolematuse vaigistuseks, kutsus kuningas üle pika aja (viimati oli 1614) jälle kokku seisuste esinduse generaalstaadid. Seal olid aadlikud, vaimulikud ja kolmas seisus. Oldi küsimuse ees: kas hääletada seisuste kaupa või kõik koos? Hiljem nimetas kolmanda seisuse esindus end ümber Rahvuskoguks. Kui sellega liitusid ka teised seisused, sai sellest Asutav Kogu. Rahvas tõlgendas Neckeri vallandamist kui tagurliku riigipöörde algust.Pariisis tuli rahvarahutus, inimesed hakkasid kividega pilduma. Tuli ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart. Kuningavõimu tugipunktiks oli jäänud Bastille kindlusvanlgla. 14. juulil 1789 rundas rahvas seda koos rahvuskaartlastega. See alistus.
seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal ka rahva poliitiline aktiivus kasvas, rahvas muutus rahutuks, eriti Pariisis ja 14. juulil 1789. a vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille' kindlus. Sellega oli revolutsioon alanud.
Niisugune jaotus aga ei vastanud ühiskonnas kujunenud majanduslikule olukorrle. Rikkad kaupmehed, advokaadid ja arstid soovisid rohkem õigusi. Konflikt teravnes peale generaalstaatide kokkukutsumist. Revolutsiooni algus 5. Mail 1789 kogunesid Versailles's generaalstaadid Kolmas seisus ei olnud nõus vana hääletamise korraga. Nad lahkusid Versaillest j a17. Juunil kuulutasid end rahva esindusorganiks Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus yühistada. Rahvuskoguga liitus ka osa aadelkonnast. Revolutsiooni.... 9. Juunil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks ja alustas põhiseaduse koostamist. Hakati looma rahvuskaarti 14. Juuli 1789 vallutati Bastille'i kindlusvangla. Kuningas oli sunnitud alluma Asutavale Kogule. Üle kogu riigi toimusid munitsipaalsed revolutsioonid.
aprill 1865 viimane otsustav lahing Ühendriikide võit. 14. aprill 1865 A. Lincolni tapmine Washington Fordi teatris, mõrvar John Wilkes Booth. Peale sõda ühiskonna lõhestatus säilis. Uuendused, mida sõjas kasutati: soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf, allveelaev, olid ka rindefotograafid, sõjapidamine raudteede abil I moodne sõda. 48.Riik ja ühiskond Prantsuse revolutsiooni ajal 1789-1799 17.juunil 1789 kuulutas III seisuse esindus end Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused. 9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26
levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsamad sündmused 1789 1792? Nimeta 5. Põhjenda valikut. 1. Generaalstaatide kokkukutsumine Nüüd sai ka III seisus lüüa kaasa riigi tegemistes. III seisus sai aidata maksude kehtestamisel(Et kogu maksukoormus ei langeks neile). Aga kuna üksmeel puudus, siis III seisus lahkus ning kuulutas ennast rahva esindusorganiks Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Edasi nimetasid ennast Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. 2. Bastille'i vallutamine 14. juulil 1789. aastal vallutati Pariisis rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud kindlus 3. Kaotati seisuslikud eesõigused võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel.
Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"
peal ja rahvas ise vaevleb majanduskriisi käes. Kuna tekkiski majanduskriis, siis selle lahendamiseks kehtestas kuningavõim maksud ka aadlikele ja vaimulikele, kes polnud harjunud makse maksma. Kokku kutsuti seisuste esinduskogu, ehk generaalstaadid, nad kohusid Versailles's. Nad aga ei saanud üksmeelele ja tekkisidki vastuolud seisuste vahel. Siis lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja kuulutasid end kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Ma arvan, et kolmas seisus tegi hästi, et tegutses ja tahtis kuhugi jõuda, mitte ei laskund end kuningal suuresti mõjutada. Rahvuskoguga ühinesid ka aadlikud ja vaimulikud ning seejärel kuulutas Rahvuskogu end hoopis Asutavaks Koguks. See pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Rahutu Pariisi rahvas relvastus ja lõi rahvuskaardi, Pariisis vallutati Bastille' kindlus ja see sündmus tähistabki
Jacques Turgot; uus ametimees kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid;Tsunftisundsuse kaotamine; hiljem tema reformid tühistati kui ta erru saadeti; uueks peakontrl sai Necker; kuningas kutsus kokku seisuste esindused-generaalstaadid Revolutsiooni algus. Asutav Kogu Generaalstaadide istungid algasid Versailles lossis 5.mail 1789. 17.juunil kuulutas kolmanda seisuse esindus end abt Sieyesi ettepanekul Rahvuskoguks; ühinesid kas teie seisuste esindajad; Asutav kogu, millega rõhutati soovi luua uus kord; kui 12 juuli saadi teade et kuningas on vallandanud neckeri , tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust; rahvas hakkas mässama; Rahvuskaart; bastille kindlus lammutati; Kuningas jäi troonile;munitsipaliteedid; pariisi kommuun; absolutism lõppes Refromidelt konstitutsioonilisele monarhiale Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon-Seitsmekümmnest punktist koosnev deklaratsioon;
SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolitsioon 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26
Majanduskriis süvenes üha enam. Riigisisesed ühiskondlikud,poliitilised,rahanduslikud ja majanduslikud pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani. 1789. aasta 5.mail kogunesid Versaillesse generaalstaadid,kus kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Kahjuks puudus kokku tulnud saadikute vahel üksmeel, mistõttu lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaillest ja kuulutasid end 17.juunil 1789. aastal kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks. Rahvuskogu oli kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Hiljem liitusid Rahvuskoguga osa aadlikke ja vaimulikke saadikuid, mistõttu otsustas Rahvuskogu end 9.juulil 1789. aastal kuulutada end Asutatavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Aeg- ajalt süvenes ühiskonnas rahuolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Kõige
monarh. Tema valitsemisajal tekkis Prantsusmaal suur eelarvedefitsiit, kuna suurem osa rahast kulus prantslaste sõjalisele sekkumisele finantseerimiseks Ameerika iseseisvussõjas, mille tulemusena tekkisid veelgi rohkem võlgu. 1788. aastaks oli Prantsusmaal majanduskriis, mis tekitas linnades tööpuudust. 1789. aasta 17.juunil otsustas kolmas seisus, kes moodustas Prantsusmaa rahvastikust 96%, ennast Assamblée national'iks ehk Rahvuskoguks nimetada. Põhjuseks oli aina suuremate maksude kinnitamine ning selgus, et mingeid muutusi ei teki Selle tulemusena puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahvas sümpaatiat tekitada ning delegaatide ruhtes mitte vägivalda rakendada, oli ta sunnitus kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil 1789 olid kõik seisused sunnitud ühinema Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutati see
Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued kohalikud haldusorganid
2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni algus Majanduskriisi süvenedes pidi tollane kuningas Louis XVI kokku kutsuma generaalstaadid. Seisuste esinduskogu tuli kokku 5.mail 1789 aastal. Neid polnud tehtud juba 175 aastat. Vastuolud saadikute vahel viis selleni, et kolmas seisus, kuhu kuulusid talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt lahkus Versailles'st ning kuulutas end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. 1789 aastal, 17.juunil kuulutasid nad end Asutavaks Koguks. Rahva rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku
vaimulikke. Direktoorium Täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, mille valis Seadusandlik Korpus. Louis Capet - 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI, keda nüüd hüüti nimega kodanik Louis Capet. Napoleon - Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26
Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3. Bastille´ vallutamine 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. 4. Asutav kogu pärast osade aadlike ja vaimulike ühinemisega nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5
Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju USA Iseseisvussõja mõju !789, mai Generaalstaatide avamine Versaillies`s (300+300+600) Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Vaidlused kestsid kuu aega, üksmeelele ei jõutud. Kolmas seisus lahkus Versaillest`st ja kuulutas end 17. juunil 1789 Rahvuskoguks. 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14. Juuli 1789 Bastille`i vallutamine. Augustis võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 1791 võtis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu. Muudatused 1789 1791 liberaalne revolutsioon Asutava Kogu otsused kinnitas kuningas:
rahapuudusest,seadis ta esialgu otsustas 3. Seisus end ainsaks rahva peasihiks kokkuhoiu õukonna esinduseks kuulutada. Kolmas pidutsemise, toreduse ja luksusliku seisuskuulutas end 17. juunil kuulutada eluviisi arvelt.See ebaõnnestus Rahvuskoguks ning kutsuda teisi kuninganna Marie Antoinette seisuseid enesega ühinema. Puhkes vastuseisu tõttu.Necker hakkas võitlus senise korra säilitamist taotleva hankima raha uute laenude näol ja uuendusmeelsete jõudude nõustudes maksma kõrgeid protsente. vahel.Rahas oli uuenduse poolt. 27. 1788
kuningas ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele. 1789. aasta mais Versailles'sse kokku tulnud saadikute hulgas puudus kohe üksmeel ja kohe ilmnesid selged vastuolud kolmanda ja prvillegeeritud sisuste vahel. Kolmanda seisuse saadikud ei olnud varasema hääletuskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Nad nõudsid et igal saadikul oleks üks hääl. Seejärel lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja Versailles'st ja kuulutasid end 17. juunil 1789 kogu rahva esindusorganiks- Rahvuskoguks. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ja vaimulike saadikuid, seejärel kuulutas end Austavaks Koguk, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale.1789 usuvabadus. Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused. 1789 kat. kiriku varanduse konfiskeerimine (riigile võõrandamine). Motiiviks riigi pankrot & maata maaelanike aitamine (pole kasu). Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga
· Rahulolematus kõrgete koormistega · Rahulolematu rahvas hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789 vallutati monarhia sümboliks olnud Bastille'i kindlus 2. Generaalstaatidest Asutava Koguni. Asutav kogu koosnes 3st seisusest: · I vaimulikud · II aadlikud · III kõik muud (lihtrahvas) Kuna III seisus moodustad 98% rahvastikust, kuulutas ta end 17. juuli 1789. a Rahvuskoguks, osad saadikud teistest seisustest ühinesid ning moodustati Asutav Kogu (töötas välja põhiseaduse). 3. Ümberkorraldused revolutsiooni esimestel aastatel. TV 59 · Kuningas tunnistas Asutava Kogu poolt välja antud seadusi · ,,Inimeste ja kodaniku õigluste deklaratsioon" anti välja · Kaotati seisuslikud eesõigused · Uus keskne võimuorgan Seadusandlik Kogu · Talupojad vabastati teotööst 4. Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon.
Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid. Maksumaksjatel puudusid poliitilised õigused ja maksud aina tõusid lakkamatult. Absolutistliku valitsemisviisiga ei oldud rahul ja levisid valgustusideed ja kuningavõimu kriitika. 1789 aastal 5. mail kutsuti kokku generaalstaadid. Kolmas seisus nõudis hääletamiskorra muutumist, et igal saadikul mitte igal seisusel oleks üks hääl. 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, millega ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke.14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi.Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus
keda poldud kokku kutsutud 175 aastat, tulevad kokku. Louis XVI korraldusel tulidki seisuste esindajad 5. mail 1789. aastal Versailles's kokku. Revolutsiooni algus Generaalstaatide vahel tekkisid kohe alguses vaidlused ja vastuolud, kui kolmanda seisuse esindaja nõudsid uut hääletuskorda. Kuna vaidluses ei jõutud ühele nõule, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning otsustasid end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ehk kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid pole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühinesid ka teiste seisuste saadikud ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mille eesmärk oli koostada Prantsusmaa jaoks uus põhiseadus e konstitutsioon ning sellega panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas rahva rahulolematus ning 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused, ning selle tulemuseks kujunes Bastille' kindlusvangla
Hiljem, 1787aastal, kui Preisimaa tungis kallale Hollandile, jättis Prantsusmaa oma liitlase kohustused täitmata. Holland jäi Inglismaa ja Preisimaa mõju alla. Revolutsiooni eel, 1788 aastal sõlmisid Inglismaa, Preisimaa ja Holland sõjalise liidu Prantsusmaa, Venemaa ja Austria vastu. Esimest kolmikut toetasid veel Türgi ja Rootsi. Louis XVI (1774-1792) reformikatsed ebaõnnestusid. 05.05.1789 kokku kutsutud generaalstaadid kuulutasid enda Rahvuskoguks (17 juuni) ja hiljem Asutavaks Koguks (9 juuli). Bastille vangla vallutamist (14 juuli) loetakse revolutsiooni alguseks. Juba monarhia ajal oskasid prantslased korraldada Välisministeeriumi töö territoriaalse ja kultuurilise põhimõtte järgi. Diplomaatilisi suhteid on võimatu reguleerida ühe osakonna kaudu. Ühte osakonda juhtisid Lääne- ja Kesk-Euroopa ning USA asjatundjad. Teises osakonnas korraldati suhteid Idamaade, Lõuna-Euroopa ja Skandinaavia maadega.
2. Suure Prantuse revolutsioon: millal oli, miks algas, sündmuste järjestamine, revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed Revolutsioon algas 14.07.1789.a. kui rahvas vallutas rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille'i kindluse. Bastille vallutamise järel levisid monarhiavastased väljaastumised üle kogu Prantsusmaa. 5.mai 1789 Generalstaatide kokkutulek Versailles's 17.juuni 1789 Rahvuskoguks ümber nimetamine 9.juuli 1789 Asutavaks Koguks ümber nimetamine 14.juuli 1789 Bastille vallutamine August 1789 Kaotati seisusliku eesõigused võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel,
valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september 1791). Asutava Kogu otsused: kaotatakse seisuslikud eesõigused (põhimõtteliselt kadus feodaalkord), võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", kaotatakse aadli seisus, provintside asemele uued haldusüksused departemangud
seisus kõrvalustest. Kuninga tulles tõusevad esimene ja teine seisus püsti ja võtavad mütsid peast, mida kolmas seisus ei tee. Kuninga kõnet kuulatakse tõrksalt. Tekivad erimeelsused hääletamise korra üle kolmas seisus nõuab, et esimesel ja teisel seisusel oleks kummalgi 300 häält ja kolmandal seisusel 600 häält ning et hääletatamisel oleks igal saadikul üks hääl, mitte seisusel. Kolmas seisus hakkab hääletama eraldi ja kuulutab end 17.06. RAHVUSKOGUKS. Otsustatakse jääda kokku kuni Põhiseaduse väljatöötamiseni. Rahvuskoguga ühineb osa aadlikke ja vaimulikke ning see kuulutab end (9. juuli 1789) ASUTAVAKS KOGUKS. See pidi välja töötama põhiseaduse ja uue riigikorra alused. Pariisis algavad rahutused. Tekib esimene vabatahtlik meeste ühendus Prantsuse Rahvuskaart. Mõeldud korra ja julgeoleku tagamiseks. Käidi kord nädals koos õppustel. Rahvuskaardil oli punasinine kokard mütsi ees need olid Pariisi linna värvid.
1774 oli aga viljasaak kehv ning see kutsus esile rahutusi.Kõik Turgoti reformid aga tühistati 1776aastal kui ta saadeti erru.Uueks peakontrolöriks sai Jacques Necker.Peamiseks uuenduseks siis oli luksuslikkust vähendada,et kuskil kokku hoida,see ebaõnnestus kuninga abikaasa tõttu.1788aastaks oli Prantsusmaal täielik finantskriis,võlgu ei suudetud tasuda.Kuningas andis siis korralduse kutsuda kokku generaalstaadid.Generaalstaadides oli kolm seisust.Kolmas seisus nimetas end Rahvuskoguks,teine seisus ühines nendega ja neid nimetati Asutavaks koguks.1789saadi teada,et kuningas vallandas Neckeri,ning seda tõlgendati kui tagurliku riigipööret.Kuningas ei loobunud ühesõnaga luksusest,talle ning tema abikaasale meeldis raha laristada.Ei tahtnud võtta kuulda kellegi nõu,ning kuskil kokku tõmmata.Tahtis ainuvõimu ja vallandas kõik inimesed kes talle ei sobinud. 3.Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? Lihtrahvas tahtis võrdust,õigust ning kuninga kaotamist
aadelkonnale võimaluse suruda peale oma tahet. Kolmanda seisuse esindajad hakkasid aga nõudma sellist hääletamiskorda, kus igal saadikul oleks üks hääl. Sellega lootsid nad, et osa vaesematest vaimulikest ja alamaadlikest annavad oma hääled kolmanda seisuse otsuseprojektide poolt. Vaidlused kestsid kaua ja umbes kuu aega pidas iga seisus oma istungeid eraldi. Kuna erimeelsused ei lahenenudki, kuulutasid kolmanda seisuse saadikud 1789. aasta juunis ennast Rahvuskoguks, mille otsuseid pole kuningal õigus tühistada. Peale seda, kui osa aadlike ja vaimulike saadikuist ühines Rahvuskoguga, nimetati end ümber Asutavaks Koguks , mis pidi vastu võtma uue põhiseaduse. Seeoli esimene tugev löök vana korra pihta. Revolutsioon polnud enam kaugel. Suur Prantsuse Revolutsioon Sõdurid, kes polnud rahul oma väikse palga ja ihunuhtlusega, hakkasid vennastuma rahvaga, kes viimasel ajal oli hakanud huvituma poliitikast ja jälgis huviga Versaille's toimuvat
Maikuus kogunenud generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord (ancién regime), end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. Seetõttu otsustas kolmas seisus end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks (Assemblée nationale) ning kutsuda teisi seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi (sealhulgas ka pooled vaimulikest ning kolmandik aadlikest) ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27
iseseisvateks ja vabadeks. · Uues valitsuseks sai föderaal. Osariigid otsustasid: majandus, õiguskord, haridus. Föderaalvõimud: rahandus, kaitse, välispoliitika, maailmakaubandus. · USA I president: George Washington. 9. Prantsuse revolutsioon · Riik oli võlgades ning oli vaja muuta makse, kutsuti kokku generaalstaadid. Seal aga üksmeelt ei leitud, kolmas seisus lahkus koosolekult ning kuulutas end rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, kes töötab välja põhiseaduse. Nendega ühinesid ka mõned aadlikud ning vaimulikud ning moodustati Asutav kogu. · Vallutati monarhia sümbol Bastille' kindlus. · Revolutsioon kaotati seisuslikud eesõigused, võrsustati maksustamine, võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, kiriku maad pandi oksjonitele, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama, kaotati aadliseisus. · 1791 võeti vastu põhiseadus, uus kesksne riigivõimuorgan oli Seadusandlik Kogu keda
ja tema reformid tühistati.uueks kontrolöriks sai necker kes üritas kokku hoida õukonna pealt. kui see ei õnnestunud siis võttis ta riigile palju laene ja aastaks 1788 ei suutnud prantsusmaa neid enam tasuda. kutsuti kokku generaalstaadid. (revolutsiooni algus, asutav kogu) varem oli kõigil kolmel seisusel võrdselt saadikuid kuid kolmanda seisuse osatähtsus oli kasvanud ja neil lasti valida 600 saadikut, samas kui kirik ja aadlikud said 300. 17 juuni kuulutas kolmas seisus ennast rahvuskoguks, millega liitus ka kolmas seisus ja millest sai asutav kogu mis pidi looma uue korra. läbirääkimiste ajal toimusid pariisi tänavatel rahutused ning õukond oli koondanud kokku 20000 pealise palgaarmee, et rahutused laiali ajada. pärast neckeri vallandamis teadet algas 13 juuni ülestõus kus palgasõdurid alustasid tulistamist kuid mille võitis kolmas seisus. kuningas peitis ennast bastille kindluses kuid 14 juuli 1789 seda rünnati ning lammutati
oli tühi, seda tingisid pidev osalemine sõdades, viljaikaldus, kuninga ja õukonna priiskav eluviis jt. asjaolud. 1789.a. 5.mail kutsus Prantsusmaa kuningas Louis XVI kokku Generaalstaadid ( seisuste esinduskogud), et kehtestada uued maksud (oli arvamusi, et tuleks maksustada ka aadel ja vaimulikud). III seisuse saadikud polnud nõus senise hääletamiskorraga (seisuste kaupa), nad eraldusid esinduskogust ja kuulutasid end kogu rahvast esindavaks Rahvuskoguks. Nendega ühines osa I ja II seisuse saadikuid ja moodustus Asutav Kogu. Asutav Kogu otsustas Prantsusmaal kehtivat riigikorda muuta ja hakkas koostama põhiseadust. Masside rahulolematus ja rahva kasvav poliitiline aktiivsus viisid mässuni. 14.juulil 1789.a. vallutas lihtrahvas Bastille kindlusvangla Pariisis, seda sündmust loetakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks. Tänapäeval on 14.juuli Prantsusmaa rahvuspüha.
J. L. David. Pallimängusaali vanne. Visand paberil. Carnavalet' muuseum, Pariis. (See pilt kujutab euroopaliku demokraatida sünniloos väga tähtsat päeva 20. juunit 1789. Verivärske parlament ei pääsenud Versailles's istungite hoonesse; nad kogunesid lähedal paiknevasse spordisaali, kus andsid vande olla koos seni, kui riik on saanud konstitutsiooni.) Suurtes riikides on parlamendil kaks koda: alamkoda ja ülemkoda. Prantsusmaal kutsutakse alamkoda Rahvuskoguks (l'Assamblée Nationale) ja ülemkoda Senatiks (le Sénat). Kahekojalise parlamendi suur pluss on see, et ebaõnnestunud või puuduliku seaduse puhul ei tule seda kohe ellu rakendada. Uue seaduse puudusi saab ülemkojas veel pikalt lahata. Kõik poliitilised otsused sünnivad alamkojas, ülemkoda üksnes kinnitab alamkojas vastu võetud seaduse või saadab seaduse alamkotta täiendusteks tagasi. Eesti riik on liialt väike, et veel üht parlamendikoda üleval pidada, mistõttu meil
Kaubandus anti vabaks, kuid tootmist takistasid aheldavad feodaalsuhted. 1776 saadeti Turgot erru ja reformid tühistati. Rahanduse peakontrolöriks määrati Jacques Neckler. Ta pidi riigikassa rahapuudusest päästma, kuid asus kiirelt laenama ja võlg kasvas üle pea. Finantskriisi lahendamiseks kutsus kuningas kokku seisuste esindus generaalstaadid. Sisemiste lahkhelide ja vaidluste tõttu kuulutas kolmanda seisuse esindus end 17.juunil 1789 Rahvuskoguks ning 9.juulil Asutavaks koguks. Sooviti luua uus kord. Kui saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri, toimus rahva seas suur vastuseis. 13. Juuli algas Pariisis suur ülestõus, kodanike relvastatud organisatsioonina loodi rahvuskaart. 14. Juuli vallutati kuningavõimu viimane tugipunkt Bastille vangla. Kuningas jäi võimule, kuid tema ametnikud tagandati. Need asendati rahva poolt valitud kohalike haldusorganite munitsipaliteetidega. Üks tähtsamaid oli Pariisi kommuun, mis osales
Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. Vajalikud on abinõud ebavõrdsuse vastu. Suur Prantsuse revolutsioon Otsides võimalusi finantskriisi lahendamiseks andis kuningas korralduse kutsuda kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid. Nii aadlikud kui vaimulikud valisid kumbki 300 saadikut, kolmas seisus valis 600 saadikut. Töö takerdus küsimuse taha, kas hääletamine peaks toimuma seisuste kaupa või kõik koos. 17.juuni 1789a. kuulutas kolmanda seisuse esindus ennast Rahvuskoguks. Järgnevatel päevadel ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad, ning rahvuskogu sai nimeks asutav kohu. 14.juuli 1789a. ründas rahvas Bastille' kindlusvanglat. Kindlus lammutati. Kuningas jäi troonile, kuid vanad ametnikud tagandati. Asutav kogu võttis vastu ,,inimese ja kodaniku õiguste" deklaratsiooni, mis garanteeris inimõigused. 1791a. võttis asutav kogu vastu esimese konstitutsiooni ehk põhiseaduse. Täidesaatev võimupeaks jäi kuningas. 1792a. otsustas parlament
monarhia. Delegaatide nõudmised: monarhia piiramine ja põhiseaduse kehtestamine aadli ja kiriku privileegide piiramine ja maksureformi läbiviimine 5.5. 1789 avatakse Versaille's Generaalstaatide kongress. Kolmas seisus nõuab hääletamist saadikute alusel. III seisuse hulgas levib arvamus, et nad võivad üksinda mood riigipäeva. III seisus kutsub ühinema teisi seisusi endaga (11.5.). III seisus haarab võimu 17.6. ning kuulutab end Rahvuskoguks. 19.6. otsustab enamus vaimulikest ühineda rahvuskoguga. 20.6. toimub pallimängusaalis Rahvuskogu vandeandmine. Taotletakse mitte enne laiali minna kui põhiseadus on välja töötatud. Suvel hakkab rahvas mässama. Ning algab kolm erinevat revolutsiooni: eliidi revolutsioon Versaille's (valgustuse mõju) proletariaadi revolutsioon linnades, põhjuseks nappus ja ikaldusaasta, Pariisis algavad rüüstamised 12.7. 14.7
konstitutsiooni. Seda vannet loeti suure vaimustusega ette lauale roninud vanimale ja kõige lugupeetavamale saadikule astronoom BAILLY'le8 [bai´ji]. Selle üleva hetke on inimkonnale jäädvustanud kunstnik J. L. David9 maaliga "Pallimängusaali vanne" (Le Serment du Jeu de paume). 4 Sieyès [sje´jess], Emmanuel Joseph (1748 1836) hüüdnimega abbé Sieyès; kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; Suure rev-i algataja ja lõpetaja; tema ettepanekul kuulutaski kolmas seisus end Rahvuskoguks, millest sai peagi Asutav Kogu; Inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks autoreid; targa poliitikuna vältis kõiki poliitilisi klubisid; mängis otsustavat rolli 18. brümääri riigipöörde korraldamisel ja võimu kättemängimisel Napoléon Bonanaprte'ile; küsimusele, mida ta tegi Terrori ajal, vastas: "Püüdsin ellu jääda. (J'ai vécu.) 5 Mirabeau [mira´boo], Honoré Riqueti, krahv (1749-1791) kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides (tema vend
Delegaatide nõudmised: 1) Monarhia piiramine ja põhiseaduse kehtestamine (aadel ja advokaadid) 2) Aadli ja kiriku privileegide piiramine ja maksureformide läbiviimine (III seisus) Generaalstaatide avamine 05.05.1789 Versailles's: III seisus nõuab hääletamist saadikute arvu alusel (mitte seisuste kaupa). III seisuse hulgas levib arvamus, et nad võivad üksinda moodustada riigipäeva. III seisu kutsub teisi seisusi ühinema endaga 10.05.1789. III seisus kuulutab end rahvuskoguks (võimuhaaramine 17.06.1789). 19.06.1789 vaimulik seisus ühineb rahvuskoguga. 20.06.1789 pallimängusaalis vandeandmine: ,,Mitte enne laiali minna kui põhiseadus on välja töötatud". Toimub kolm erinevat revolutsiooni: 1) Eliidi revolutsioon Versailles's (valgustuse mõju), nende eesmärk oli kehtestada põhiseaduslik monarhia. 2) Proletariaadi revolutsioon linnades (põhjuseks ikaldusaasta ja toidunappus). Rüüstamised Pariisis algasid 12.07.1789
annaabi.ee 
