Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eepos, kokk, rahvuseepos, põhjusel, tervikuna, kokkuvõtet, ümberjutustus, kreutzwald, diskussioon, küsimustik, ekspress, error, reference, found, tekste, haritus, seletav, villem, ridala, kivisildnik, teataja, kutsekool, reinsalu, ennemuistsed, piibel, testamendis, tavaõigus, hüpotees, leidmist, asjaolud, meetodiks, küsitluse, struktureeritud............................................................5 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid.........................................................................................6 2. Metoodika...........................................................................................................................7 2.1. Valim...........................................................................................................................7 2.2. Küsimustik...................................................................................................................8 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid........................................................8 3. Tulemused ja arutelu..........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2
temaga võrreldes. Kuulutati välja uus talurahvaseadus, mis lõpetas pärisorjuse ja Holtz oli mees, kes tõlkis selle seaduse eesti keelde 1816. Oli tuntud ka sellepoolest, et oli Keila kiriku pastor ja tema õpetas eesti keelt noorele Kreutzwaldile. Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi. Üks neist oli Kreutzwald. Õpetuse hulka kuulus ka eesti keel. 4. Kristjan Jaak Peterson, luule. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Teadaolevalt oli ta oma ajas üksinda - ei häbenenud oma rahvust. Kandis oma mulgi kuube uhkelt, jäi rahvusele truuks vaatamata sellele, et oli väga andekas, keeleandekas, oskas palju keeli. Omas ajas raskesti mõistetav tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees-
Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus.
Lõppriim. Jutustaja on samal ajal kroonik, moraalilugeja, pastor. Sõnum: Hoiatus teistele linnadele. Selline lõpp tabab ka neid, kui neil on liiga palju patte ja elvad liialt ilmalikku elu. 7. Eestikeelne valgustuskirjandus (Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Valgustuskirjanduse eesmärk oli laiendada talupoja silmaringi. Kirjavaras rõhutatakse mittejoomise tähtsust (vastasel korral kängud!). Ära varasta! Keel ja väljendusviis on vanatestamendilik, sündmused ei ole esitatud tervikuna. Erinevad praktilised juhatused (seadused, haigused, kodutööd). Selle sees areneb ka traagiliste süzeede arendamine. Ülekohus tekitab moraalse küsimuse. Arvelius: esimene eesti keeles kirjutav ilmalik autor. 1782 ,,Üks kaunis jutu- ja õpetuse raamat". Paljuski kirjutatud maarahva lastele e noortele. Talupojad olid üldiselt vaimu harimise suhtes üsna tõrksad. Esiteks tuli lõhkuda talupoegade eelarvamuste barjäär. Korduv teema kirjanduses on alkoholism talupoegade seas
mõte ja tähendus kaoks. Seda tehes läheb tekst aina paremaks ja selgemaks. Meenub kuulsa vene novellikirjaniku Tsehhovi öeldu: ,,Hästi kirjutada, tähendab hästi maha tõmmata." Kirjutamisel on alati mingi eesmärk ja see tuleb endale kõigepealt selgeks teha. Eesmärgist lähtuvalt leitakse kirjutise põhiidee. Milline autori eesmärk ka ei oleks, igal juhul kergendab selle teadvustamine tekstile sobiva põhiidee leidmist ja esitusviisi valikut ning sõnumi edasiandmist. 8 A. Kokk. Mitu korda sa seda teksti lugesid? - Eesti Päevaleht, 08.10.2008. 12 1.3.1. Sõnad loovad teksti Inimese jäljed on maapinnal, sõnade jäljed on inimese hinges. Kui suures lumes sumpajal on hea käia kellegi jälgedes, siis head sõnad hinges on ka nagu jäljed, millesse on turvalisem astuda. Sõnu saab öelda mõttes. Ka need sõnad, mis kõla pole leidnud, on tegelikult olemas
näiteks arvukad kordused. Trooja (teise nimega Ilion) oli olemas, asetses Väike-Aasia rannikul. Väljakaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldusele. 4. Maailma kõige talupoeglikumast eeposest. „Kalevala“ 1849 (täiendatud versioon) – maailma kõige rahvaehtsam ja talupoeglikum eepos. Koostatud 19. saj. I poolel Karjala, Soome ja Ingeri motiividest (rahvarunodest). Sisaldab 22795 värssi, 50 runot (laulu, lugu). Koostatud Elias Lönroti poolt. Talle oli eeskujuks Homerose eepos. „Kalevala“ mõju soome rahvuskultuuri sünnile ja soome kirjakeele ning kirjanduse väljakujunemisele on olnud erakordselt suur. „Kalevala“ nimetatakse ka šamaanieeposeks. Tegelased: Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt
Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse saarlaste „suure jumalana“. Peale seda tõlgendasid kroonikud seda kui eestlaste sõjahüüet, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori: Thor avita! Taara aktsepteeriti eesti jumalana kuigi tema nime pole kuskil märgitud. Seega on see üsna meelevaldne mugandus Tharapitast. Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut)
12. ,,Kalevipoeg": a) ,,Kalevipoja" genees (see on 19. saj algusest alanud pikem protsess, kes ja kuidas seda kujundasid?), b) ilmumisaastad (alg-,,Kalevipoeg", akadeemiline, rahvaväljaanne), c) lühidalt sisu. 12 Pärast Faehlmanni surma võttis Kreutzwald endale ülesande teha teoks sõbra kavandatud eepos. Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Aegade hämarusest pärinev nimi Kalev on esinenud harilikult omadussõnana (tähenduses tugev, jõuline). Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast.
laul)- karjase laul. Oodid pühendati eesti keelele ja kultuurile, maarahvale. Filosoofilitele probleemidele pühendatud- Laulja. Oodides räägib loodus jõudude vägevusest, ülistab sõprust, armastust, inimvaimust. Pastoraalid on maalähedased. Tegevuskoht seotud eesto paigaga. Värss rütmita. Metagfoore ja epiteete palju (mõisted), rahvuslik kirjandus sai alguse ta loomingust. · Faehlmanni müütilised muistendid eesti rahvusmütoloogias (tsüklid) 1798-1850. · Kreutzwald ,,Kalevipoeg" (saamislugu, süzee, tegelased, ideestik, tähtsus kultuurielus) Kalevipoeg (klassikaline vägilane nagu Herakles) on eestlaste vanem, vapper ja töökas (künnab, ehitab, võitleb vaenlastega- raudmeeste ja Sarvikuga) Vennad Olevipoeg ja Sulevipoeg. Muistne eesti oligi demokraatliku korraldusega. Kalevipoja mõtlematu ja äkiline käitumine (mõrtsukas, vägistaja): häbistab saarepiiga ja tapab soome sepa poja. Ühest küljest
peituvaid kreeklasi. Viimased ronivad hobusest välja ja ründavad Troojat seest poolt, sisse lastakse väljaspool olevad kreeklased. Saadakse võit. Trooja süüdatakse ja Helena antakse tagasi Menelaosele. Kreeka heeroste naasmine kodumaale on raske, paljud hukkuvad, paljud ekslevad teel. Kõik need muistendid kokku moodustavad kreeka mütoloogia nn Trooja küklose. ,,Ilias" on kangelaslugu, sõja ja võitluse eepos, täis heroilist pinget ning traagilist paatost. 2 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? kreeklaste poolel troojalaste poolel Achilleus Hektor
kirjanduse rahvusliku omapära hindamises, eesti kirjanduse nn loomises ja nn maarahva laulikuks olemises. Ta kirjutas luuletusi, heroilisfilosoofilisi oode ja pastoraale, filosoofilisi traktaate ning tegi palju tõlketöid. 37. Milline kirjanduslik rühmitus taasavastab Petersoni loomingu? Petersoni loomingi taasavastab kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti". 38. Nimeta Kreutzwaldi peateos ja põhjenda selle teose olulisust. Kreutzwaldi peateos on ,,Kalevipoeg". See teos on oluline, sest on meie rahvuseepos, mis koosneb rahvajuttudest ja muistenditest. See teos on meie esivanemate pärand, kuid Kreutzwald lisas sinna palju ka ise juurde. 39. Mis iseloomustab Koidula loomingut? Koidula loomingut iseloomustab romantilisus, isamaalisus ja üldinimlikud väärtused. 40. Nimeta Koidula kõige tuntum näidend. Koidula kõige tuntum näidend on ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 41. Millist probleemi käsitleb Koidula ,,Säärane mulk..."? Koidula ,,Säärane mulk..
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis..................................................................................................
· 3) Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); · 4) Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); · 5) Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.). 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Eepose aineks on trooja sõjaga seotud müüdid, mille tndmist laulik kuulajatelt eeldas(15700 värssi). 24 laulu, aioolia murde sugemetega. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Eepos on pühendatud vaid ühele episoodile sõjast. Sõda kestis 10a, millest eepos käsitleb 51. Päeva. Peateemaks oli Achielleuse viha (solvumine). Tegelased jumalikud (pooljumalad) Iliase tegevus on lineaarne. Sõja põhjustest ei räägita. 12
3.2. Valim ja küsimustiku täitmine Koostasime oma uurimistöö läbiviimiseks küsimustiku. Küsimustiku eesmärk oli teada saada, kui palju Valga Gümnaasiumi 11. klasside õpilasetest loeb kohustuslikku kirjandust ning mida arvatakse kohustuslikust kirjandusest. Meie küsitlusele vastajaid oli kokku 25, nendest 17 olid neiud ja 8 noormeest. Küsimustikule vastati interneti teel. Küsimustiku jagades selgitati, et küsimustiku andmeid on vaja 11. klasside uurimistöö jaoks. Küsimustik oli anonüümne. 3.3. Küsimustiku analüüs Valga Gümnaasiumi 11. klassidest täitis küsimustiku 25 õpilast. Küsimustikus küsiti Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemuse populaarsuse kohta. Eesmärgiks oli uurida 11. klasside lugemust ja uurida, mis on nende arvamus kohustusliku kirjanduse kasulikkuse kohta. Küsimustikule vastas 17 neiut ja 8 noormeest. Küsimustikus oli küsitud 11. klasside kohustusliku kirjanduse lugemise populaarsust. Õpilased vastasid küsimustele kirjalikult
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eestis...................................Erro
R. Jakobsoni avalikuks vaenlaseks. Jannsen avaldas Faehlmann saksa keeles 8 tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu. 1880. aastal rahvaluuleainelist müüti: "Emajõe sünd", jäe Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem "Vanemuise laul", "Keelte keetmine", "Koit ja 13. juulil 1890 Tartus. Hämarik", "Loomine", "Vanemuise kosjaskäik", Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine". 3. Kreutzwald , Friedrich Reinhold Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi. 1 1803 -1882, eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu kujunemisele. Olulised teened eesti kirjakeele ülikooli, pärast ülikooli lõpetamist töötas arendamisel ja uue kirjaviisi võiduleviimisel. Kreutzwald 44 aastat linnaarstina Võrus
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp.................................................................
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas p
Ülikooli hoonete arhitekt J.W.Krause 4) Kirjasõna kalendrid, ajalehed: Kalendrid 1806 ,,Tarto maa rahvwa Näddalileht" 1821-1823,1825 O.W.Masing ,,Marahvwa Näddalileht" 1843 Kuusalu kirikuõpetaja E.Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja eesti kirjakeele nn uus kirjaviis 5) Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine K.J.Peterson, F.Faehlmann, F.Kreutzwald: K.J. Peterson esimene rahvuslik poeet F.R. Faehlmann muistendite kogumise algataja F.R. Kreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" looja 6) kiriklikud olud ja usuliikumised: Luteri usk säilitas oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia 1832 kaotas kirikuseadus privilegeeritud seisundi: polnud enam riigiusk Baltimail, vaid 1 lubatud usulahke kogu impeeriumi territooriumil Osades maakondades populaarne Maltsveti liikumine nende rajaja, Juhan Leinberg oli sõnaosav ja julge esineja, kelle sihiks oli rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu 12
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad
· Ostad oma lemmikautori uue bestselleri. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 10 Kuidas alustada? - Raamatud · Milleks ma seda raamatut/artiklit loen? · RAAMATUD: Lehitse, et saada teada · Mida sisaldab? Vaata sisukorda! · Kus vajalik paikneb? "Kuldreeglid" · Uuri sissejuhatust (tutvustab ptkde sisu) · Uuri kokkuvõtet, lõpuptk-i (võtab kokku põhiseisukohad) · Vaata iga ptk algust ja lõppu YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 11 Teadusartiklid · TEADUSARTIKLID Vaata abstract'i (lühikes sisukokkuvõtet), et mõista, kas on sulle vajalik/sobilik materjal Kui jah, siis loe uuesti ja mõttega mis näib olevat artikli põhiargument?
Homerose poeemide lõpliku kuju saamiseni. 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? ,,Iliase" (lugulaul Ilionist) tegevustik langeb Trooja piiramise kümnendasse aastasse ja kestab 49-50 päeva, kuid sõja põhjust ja selle käiku eeposes ei käsitleta. Eeldatakse, et muistend tervikuna ja peamised tegelased on lugejale juba tuttavad. Eepose sisuks on ainult üks episood, mille raamidesse on koondatud tohutu muistendite ainestik ja esile toodud hulk kreeka ja trooja heerosi. Eepose teema on teatavaks tehtud kohe esimeses värsis. Kokkuvõte: Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige silmapaistvama kangelase Hektori matustega
Samuti on eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks on see, et koolistressi küüsis vaevlevleb vähemalt 50% gümnaasiumiõpilastest. Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate stressist üldiselt koolistressist sealhulgas selle avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. Teoreetilise materjali põhjal on koostatud küsimustik, millele vastasid Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilased. Uurimistöö valmimisel on autoril soov jõuda tööga kaasõpilaste ette, et rääkida nende teadlikusest koolistressi põhjuste, avaldumise ning toimetuleku vallas. Uurimistöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse stressist üldiselt meie elus. Teises peatükis räägitakse koolistressist, selle põhjustest, avaldumisest ning toimetulekust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistöö metoodika ja valimi kirjeldus.
See on nagu suur takistus laste teel ja probleemid tulevad, kui õpetajad püsivalt üritavad oma õpilasi läbi selle takitsuse sundida. Ei ole üllatuseks, et see põhjustab frustratsiooni igaühele. On ka 8 võimalus minna nendest takistustest ümber ja õpetajate ülesanne on aidata lastel nendel teedel liikuda. ( Craig, 2004, 68) Paljud noored võitlevad lugemise ja kirjutamisega sel lihtsal põhjusel, et nad ei saa selgeid vaimseid pilte kirjutatud sõnadele. Nende sõnade ära tundmine on raske, kirjapilt on pidev võitlus ja nende käekiri on halvasti vormitud ja lohakas, sest nad ei saa visualiseerida kuidas sõnad peavad välja nägema. ( Caig, 2004, 68) Täiskasvanu abi kasutamine Ei ole üllatav, et düslektikutest õpilased toimetulekuks lugemisel, kasutavad täiskasvanute abi. Selleks on vajalik, et klassiruumi kliima oleks julgustav ja mõistmine, et abi otsimine
Uurimistöö PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised..............................................................................................................5 1.1.2 Ümbrusest tingitud...................................................................................................5 1.1.3 Kultuurilised.............................................................................................................5 1.1.4 Psühholoogilised...........................
taustinformatsiooni *Tee parajalt pikk sissejuhatus 17. Kuidas luua head sissejuhatust? *Materjalil põhinevad avasõnad *Publikule keskenduvad sissejuhatused *Lihtsad, kuid muljet avaldavad sissejuhatused 18. Millist sissejuhatust tuleb vältida? *Vabandus *Taktitus *Kosmosejuhtum *Reisikiri *Rekvisiidimeister *Ignoreerija 19. Miks on kõne kokkuvõte oluline? *Tegema kõnest kokkuvõtte *Tagama lõpetatuse *Avaldama unustamatut muljet 20. Mis peab olema kõne kokkuvõttes? 21. Kuidas luua head kokkuvõtet? *Pane see kõlama lõppsõnana *Vihja lõpetamisele varakult *Tee õige pikkusega lõppsõna *Kirjuta üles *Viimased sõnad olgu meeldejäävad *Anna alati võimalus küsimusi esitada *Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kuni see läbi on 22. Millist kokkuvõtet tuleb vältida? *Olematu lõppsõna *"Puu kukkus mu autole peale"-lõppsõna *Vinguv lõppsõna *Kuulimäng-lõppsõna *"Bensiin saab otsa"-lõppsõna *Lõputu lõppsõna 23
elamused, subjektiivne, isiklik. Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium(ühe-vaatuseline koomiline lavateos), libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur (peatekst, kõrvaltekst): ekspositsioon (sissejuhatus), konflikti areng, kulminatsioon. Eepika (nii proosa- kui värsivorm): eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, essee, autobiograafia. Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv, välismaailma kirjeldamine. Milline on zanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? uuritakse zanrilisust eraldi ilukirjanduses ja massikirjanduses Milline on zanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus)? Populaarsed zanrid (detektiivromaan, vestern, kriminaalromaan jne). Need on
mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost ja tuntumatest mängudest Internetist; uurida põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitluse käigus õpilaste mängimise eripärasid. Püstitatud ülesannete täitmiseks lugesin teemakohast materjali Internetist, et saada ülevaade mängude loomisest ning kuulsamatest mängudest. Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste
annaabi.ee 
