Pioneeri pataljoni referaat (0)

Ajalugu: Pioneeripataljon loodi 1917 aasta 15 detsembril.
21. novembril 1918 moodustati Eesti rahvaväe koosseisus Insenerpataljon, mille ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Insenerpataljoni koosseisus formeeriti üks sapöörrood ja seejärel ka teine sapöörirood.Esimese sapööriroodu poolrood võttis lahingutest osa juba jaanuaris ja veebruaris 1919 Viru rindel taandumise ajal. Esimene sapöörirood tegutses kogu Vabadussõja aja Narva rindel 1. diviisi koosseisus. Sapööriroodu esimeseks ülesandeks oli Pljussa jõe silla purustamine, et nõukogude soomusrongid ei pääseks üle jõe. Samuti valmistati ette oma vägede kaitsepositsioonid. Lisaks nendele tegevustele osaleti ka otsestes lahingutes. Teine sapöörirood tegutses Vabadussõja ajal 2. diviisi koosseisus Lõunarindel, kus kindlustati peamiselt tulevast Tartu Rahu järgset riigipiiri.Peale Vabadussõja lõppu koondati sapööriroodud taas Inseneripataljonina Nõmmele. Algselt kuulusid Inseneripataljoni koosseisu ka sidevägede allüksused, mis eraldati pataljonist 1924. a, moodustades neist omaette sideväeosa. Inseneripataljon nimetati aga ümber Pioneeripataljoniks.
1940. aastal peale Eesti okupeerimist arvati Pioneeripataljon Punaarmee koosseiu ja likvideeriti senisel kujul.
Taasasustamine :
2. jaanuar 2002 loodi Tapal Suurtükiväegrupi koosseisus Pioneerikool, kuhu koondati kaitseväe pioneeriala spetsialiste, kes alustasid peatselt esimeste ajateenijate väljaõpetamist. 1. jaanuarist 2004 formeeriti Pioneerikool ümber Pioneeripataljoniks Tapa Väljaõppekeskuse koosseisus.
Väeosa sümbolid : Pataljonil on vapp, millel on tammelehtede pärjaga ümbritsetud kindlus , selle ees on lõvi, kes toetud vasaku käpaga kilbile ja paremaga hoiab mõõka. Kilbil on P täht, mis osutab pioneeriüksusele.
Kindlus sümboliseerib kindlustamist ja ehitamist, pärg aga pioneeripataljoni üksmeelsust ja ühte perre kuuluvust. Tammelehed sümboliseerivad taassündi ja järjepidevuse jätkamist.
Lipp
Vapp
PIONEERIPATALJON
KOOSTAJA : RAIDO KARLSON
Pioneeripataljon on väeosa, mis tegeleb vaenlase üksuste ja lahingumasinate liikumise või manöövrie tõkestamise, aeglustamise, raskendamise või peatamisega.Oma üksuste liikuvuse tagamise, väeüksuste liikumise või manöövri võimaldamisega, parandades teeolusid ja rajades läbipääse tõketest ja miiniväljadest. Veel ehitavad nad laskepesi, kaevikuid ja majutuspunkreid.
Tagavad kaitse aatomi-, bioloogilise-, ja keemiarelva mõju eest, mis sisaldab nii individuaalsete kaitsevahendite kasutamise õpet, kui kollektiivsete kaitse- ja vastumeetmete rakendamist.
Pioneeripataljoni traktor rajamas teed.
Väljaõppetegevus:
Ajateenija-sõduri baasväljaõpe toimub Eesti Kaitseväes ühtsetel alustel.
Pioneeri erialaõppe käigus antakse ajateenijatele esmalt baasteadmised ja oskused, mis tagavad pioneeriülesannete täitmise võimekuse üksikpioneeri tasemel.
Õpetatakse miinide käsitsemist, lõhkamist B-kategooria minööri tasemel ja lahingdemineerimist. Samuti õpitakse pioneeritehnika kasutamist, välikindlustamist, tõkete rajamist , puitsildade rajamist ja jooksusildade paigaldamist. Lisaks pioneerierialale antakse ka jalaväelase ettevalmistust.
Nooremallohvitseride baas- ja erialakoolitus toimub Pioneeripataljoni koosseisus olevas pioneerikoolis. Koolis antakse pioneerialast väljaõpet ka kaadrikaitseväelastele.
Allüksuseõppe käigus õpitakse ja harjutatakse tegevust jao, rühma ning kompanii koosseisus. Toimuvad nii pioneeri- kui jalaväeteemalised koostööharjutused. Viiakse läbi ka lahinglaskmisi käsitulirelvadest jao ja rühma koosseisus. Ajateenistuse viimase paari kuu jooksul viibitakse peamiselt maastikul, kus harjutatakse tegevust kompanii koosseisus välitingimustes. Õpitakse muuhulgas erinevate pioneeriülesannete täitmist hoonestatud alal, mis kulmineerub iga-aastase pioneerikompanii linnalahingu õppusega “ Vaikus Enne Tormi“. Teenistuse lõpus aset leidval kaitseväe õppusel “Kevadtorm“ toimub rühma, kompanii ja pataljoni tasemetel kogu tegevuse kontroll ja hindamine.
Pioneeripataljoni ülesandeks on lisaks ajateenijate-reservistide väljaõppele rahvusvaheliste missioonide jaoks elukutselistest kaitseväelastest demineerijate koolitamine . Kaitseväe demineerijaid teenivad Pioneeripataljoni juurde kuuluva EOD ( Explosive Ordnance Disposal ) allüksuse koosseisus.
EOD-allüksuses valmistatakse demineerijad ette nii välismissioonideks, kui tegutsemiseks kodumaal. Kursustel omandatakse teadmised ja oskused mis tagavad võimekuse demineerimisülesannete täitmiseks meeskonna tasemel. Põhiteemadeks on demineerimise alused, demineerimisvahendid, lõhkekehad, käivitid, lõhketööd ning erinevate lõhkekehade hävitamine. Lisaks läbitakse taktikaõpe ja situatsiooniõpe, toimuvad lahinglaskmised ja kontrollharjutused.
Sõdurid pommi kallal.