Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu (0)

Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu
Igal asjal siin maailmas on olemas algus ja lõpp. Igavesti ei kesta meie lihtsurelikus maailmas midagi, ka mitte sõjad. Eesti vabadussõda on ilmselt sündmus, mida teab iga eestlane kui võitlust oma isamaa iseseisvuse nimel. Nii palju ohvreid, võitlusi, lootusi, ootuste purunemisi, kurbust , mis viisid lõpuks rahuldava otsuseni-Tartu rahuni.
Nimelt algas 28. novembril 1918. aastal Eesti vabadussõda. Põhjusi oli mitmeid, miks kõik algas. Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine. Ühtlasi loodeti vallandada Punaarmee relvadele tuginedes revolutsioonid teistes riikides, sealhulgas Eestis, kus taheti kehtestada nõukogude võim. Eesti aga ei andnud kergelt alla, hakkas vastu ja algaski sõda. Esialgu olid eestlastel abis sakslased , kes 22. novembril lõid Punaarmee rünnaku Narvale tagasi, kuid see ühtlasi kiirendas Saksa vägede lahkumist Eestist. Valitsus saatis oma isamaa eest võitlusesse kõik käepärast olevad sõjalised jõud. Eesti aga põrus. Punaarmee vallutas järjest Eesti piirkondi, jõuti aina lähemale Tallinnale ja teistele suurematele linnadele. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis. Aastavahetusel punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate vallutamine . Eestlased hakkasid alluma sõjavägede ülemjuhatajale kindlamajor Johan Laidonerile, sõjaväe varustatus paranes , suurenes sõdurite arv, Eesti sai välisabi-asi paranes. Lahinguid oli mitmeid, kuid samal ajal tuli korraldada ka riigielu. Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra tervendamine. Esialgu oli raskusi, kuid majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas vaid valitsuse autoriteeti. Oli väga raske, lahinguid oli ju palju. Viimane lahing toimus 1919. aasta viimasel päeval, 31. detsembril, kui Punaarmee tegi viimase katse Narva vallutamiseks. Samal päeval lõpetas Punaarmee rünnakud.
Üheskoos asuti Tartu rahuläbirääkimistele. Rahu kiiret sõlmimist nõudis nii Eesti majanduslik olukord kui ka sõjaline situatsioon. Tartus alanud läbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Eesti riigimees. Mees elas ajaperioodil 24. jaanuar 1866 - 7. märts 1920. Konverentsi esimese etapi eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine. Piiriküsimustes puhkesid loomulikult kõige suuremad vaidlused. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Samuti kujunesid probleemiks ka majandusprobleemid Eesti ja Venemaa vahel. Toimusid pikad vaidlused, kuid siiski kirjutati 2. veebruaril 1920. aastal alla rahulepingule. Eesti saavutas rahuldava riigipiiri kehtestamise . 402 päeva kestnud ning eesti rahvalt 3600 inimelu nõudnud vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Alles nüüd saadi hakata pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Eesti sai hakkama, palju ohverdati, kuid kõik oli seda väärt, Eesti väljus raskest olukorrast ju võitjana. Ühtsustunne kasvas. Suurt rolli mängis läbirääkimistel Jaan Poska, kelle juhtimisel siiski ju õnnestus väikesel ja hapral Eestimaal säilitada oma iseseisvus .
Teekond oli raske Eestile, kuid Eesti jõudis pärale. Tänu Jaan Poska saavutatud Tartu rahule võib iga eestlane uhkelt seista ka tänapäeval oma kodumaal. Sellist asja ei saa võtta iseenesest mõistetavalt, sellist asja tuleb tähistada ning au anda nii Jaan Poskale kui ka sõdijatele.
Diana Turja
12Y