Tubin, Tormis, Ernesaks (1)

Eduard Tubin .
(1905-1982) Kodanliku perioodi viimasel aastakümnel hakkas eesti muusikute peres andekalt kirjutatud teoste ja aktiivse dirigenditegevusega üha rohkem silma paistma Eduard Tubin. Pärines Peipsi mailt, Kallaste lähedalt. Omandas hariduse Tartu Õpetajate Seminaris . Hiljem töötas veidi aega Nõos õpetajana. Teda ahvatles ka muusika . Valdas hästi klaverit ja proovis ka komponeerida. Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina „Vanemuises”, juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti „ Kratt ”. See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka teised muusikažanrid. Eriti oli ta tuntud, kui tugev sümfonist. „Kratti” sisu – Varaahne peremees, kes on müünud oma hinge kuradile, meisterdab endale külatarga abiga krati . Esialgu on kratt kuulekas ja tassib ihaldatud varandust kokku. Kuid siis tuleb õnnetus. Õitsil olevad külanoored kimbutavad kratti, see raevub. Süütab talu, kägistab peremehe ning kaob siis kuradiga , kes tuleb peremehe hinge järele.
Gustav Ernesaks.
(1908) Ta on mitmekülgne muusik , keda tuntakse lisaks koorijuhtija ametile, heliloomingule, muusikapedeoogikale ka vaimuka sõnameistrina, rahvaesindajana valitsusorganeis jne. Lai kuulsus koorijuhina. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent . Tänapäeval on koori peadirident ja kunstiline juht. On ka laulupidude organiseerija ja üldjuht, kelle hoole all olid kõige massilisem kooriliik – ühendkoorid. 1970 aastal anti talle Lenini preemia. Eriti suur tähelepani koorilauludel, neid on 200 ümber, üle poole meestekoorilaulud. „Hakkame, mehed, minema”, „Mu isamaa on minu arm”, „Päike vajus pärnapuule”, „Õhtu rannas ”. Ooper „Tormide rand ”. Muusikapedegoogina on tal eriline võime õpilasi kaasa haarata ja neid innustada. Tal on ka kogemusi mida rikkalikult jagada. Talle on omane rahvuslik huumor, mida on tunda mõnest ta teosest.
Veljo Tormis.
(1930) Päris Kuusalust, kuid elas vahepeal Vigalas . Isa oli köster. Õppis Tallinna muusikakoolis orelit ja koorijuhtimist. Tema looming on sisukas ja mõttesügav. Hetkel on ta meie silmapaistvam ja omalaadsem koorikomponist. Koorilooming on tal küllalt suur ja mitmepalgeline. On nii lihtsaid, kui ka keerulisemaid, suuremaid , kui ka väiksemaid teoseid. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Koorilooming jaguneb folkloorseks ja mittefolkloorseks. Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad. Sageli ühendab rahvamuusika tänapäeva võtetega. On tuntud nii meil, kui ka välismaal. Vokaalteoste aluseks on nii eesti kui ka soome-ugri hõimude muusika. Loomingus on esikohal vokaalteosed , kuid ta on ka viljelenud instrumentaalžanreid ning kirjutanud muusikat sõnalavastustele ja filmidele. „Meestelaulud”, „ Eesti kalendrilaulud” – „ Mardilaulud ”, „Kadrilaulud”, „Vastlalaulud”, „Kiigelaulaud”, „Jaanilaulud”. „Naistelaulud”, „Eesti ballaadid”, „ Luigelend ”, „Kevad”, „Suvi”, „Libahunt”.