Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlaste tantsud (0)

1 Hindamata
Punktid
Tants
Kati Kuustik
Hanna Tunnel
Erinevad tantsud
· Tavandi tantsud-tantsud mida tantsiti
pulmades, matustel jne.
· Imiteerivaid tantsud-muutusid
naljategemiseks ja hakkasid kaduma.
Lõpuks kuulusid laste tantsuvarasse.
· Akrobaatilised tantsud(sama )
· meelelahutustantsud
Tants
· Võimalus salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust.
· Tantsus avaldub rahva iseloom.
· Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi
keskel.
· Tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist.
· Igas piirkonnas kohandati tantse endale sobivalt.
· Eestlaste oma rahvatantsuna teati vaid "Kaera-Jaani".
Kaera-Jaan
· Kuulub kontratantsude hulka.
· Tüüpmotiivideks on käärhüpped, käteplaksud ja
käimine sõõris või käeristis päri- või vastupäeva.
· Tantsu tunti algselt Lõuna- Tartumaal ja Võrumaal.
· Väga palju on sellest tantsust kirjapanekuid ning
teda on tantsitud üle Eesti.
· Laul on võrdlemisi pikk ja obstsöösne.
· Selle algupärasest versioonist pole midagi peale
esimeste ridade täpsemalt säilinud.
· Hiljem on laulu täiendatud ja muudetud.
Rahvatantsud
· Enamus meie rahvatantsud on teiste maade
tantsudega sarnased.(mingilmääral ka Kaera-
Jaan)
· Labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline
valss.
· kaerajaani seostati kadrilliga
· Tuljakut seostati slaavi tantsudega.
Eesti tantsudele iseloomulikud
jooned
· Rahulikkus.
· Väärikus.
· Puuduvad suured hüpped, kiired ja
vaheldusrikkad liigutused.
· Vähe on akrobaatilisi elemente.
· Korduvad motiivid.
· Lihtne liikumisskeem.
Mõned sõnad
· Kontratantsud-tantsud, kus tantsijad või paarid asetuvad
vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate
rühmas on omavahel kooskõlastatud.
· Obstsöönne-ropp
· Folkloriseeritud- rahvapäraseks tehtud
· Tuljak- tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest.
· Labajalavalss on 3/4 taktimõõdus eesti rahvatants.
Iseloomulik on iga takti esimese osa tugev rõhutamine.
Mõnikord võib olla rõhuline ka kaheksanda takti teine
osa.
· Imitreerivad ja akrobaatilised tantsud-nendes
aimatakse liigutustega järele mõnd looma, lindu,
tegevust või olukorda.
Vasakule Paremale
Eestlaste tantsud #1 Eestlaste tantsud #2 Eestlaste tantsud #3 Eestlaste tantsud #4 Eestlaste tantsud #5 Eestlaste tantsud #6 Eestlaste tantsud #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trikinipi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tantsukunsti areng eestis
8
rtf

Tantsukunsti areng eestis

Eesti rahvatantsu on peetud kollektiivseks, rahulikuks ja väärikaks. Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused, vähe on teada akrobaatilisi elemente. Kõige paremini iseloomustavad eesti tantsu korduvad motiivid ja lihtne liikumisskeem. Ei mingit särtsakust ega huvitavaid figuure. Korduvad motiivid on tegelikult iseloomulikud kogu Eesti rahvaloomingule -- neid võime kohata nii regilauludes, vöökirjades, puunikerdustes kui mujalgi. Arvatakse, et meie vanimad tantsud olid meeste tantsud, mille väljanägemine ja saatemuusika on üsna lihtsad. Nende hulka kuuluvad põhiliselt igasugused matkimistantsud, enamasti saba- või rühmatantsud, milles osaleb kindel arv tantsijaid. Vanemal ajal tähendas tants seda, et käidi ringis mööda suuremat talutuba ning lauldi näiteks "Vares vaga linnukene" jt. ringmängulaulusid. Eestlane elab tantsudele kaasa pigem sisemiselt, selle asemel et väljendada oma tundeid eba- või ülemäärastes liigutustes

Kehaline kasvatus
Eesti rahvatants
3
doc

Eesti rahvatants

Eesti rahvatantsu on peetud kollektiivseks, rahulikuks ja väärikaks. Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused, vähe on teada akrobaatilisi elemente. Kõige paremini iseloomustavad eesti tantsu korduvad motiivid ja lihtne liikumisskeem. Ei mingit särtsakust ega huvitavaid figuure. Korduvad motiivid on tegelikult iseloomulikud kogu Eesti rahvaloomingule -- neid võime kohata nii regilauludes, vöökirjades, puunikerdustes kui mujalgi. Arvatakse, et meie vanimad tantsud olid meeste tantsud, mille väljanägemine ja saatemuusika on üsna lihtsad. Nende hulka kuuluvad põhiliselt igasugused matkimistantsud, enamasti saba- või rühmatantsud, milles osaleb kindel arv tantsijaid. Vanemal ajal tähendas tants seda, et käidi ringis mööda suuremat talutuba ning lauldi näiteks "Vares vaga linnukene" jt. ringmängulaulusid. Eestlane elab tantsudele kaasa pigem sisemiselt, selle asemel et väljendada oma tundeid eba- või ülemäärastes liigutustes. "..

Geograafia
Eesti rahvamuusika
17
docx

Eesti rahvamuusika

iga kord uuesti. Sealjuures on tal teatav vabadus seda muuta ja ümber luua ehk varieerida. Muutmise tõttu ei kõla pillilood ega laulud rahvamuusikas ühesugustena, vaid nendest tekivad erinevad variandid. Usutav on, et väga tähtsaid teadmisi või maagilise sisuga tekste on püütud põlvest põlve edasi anda muutumatul kujul. Seepärast peetakse rituaalidega seotud muusikat suhteliselt püsivaks. 2.2.Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm. Nõnda kõlasid pulmades omal ajal itkud, rituaalsed pulmalaulud ja loitsud, mille saatel pruut viidi isakodust peiukoju ja tanutati

Muusika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun