Urmas
Niklus 12B
Kas
globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride
erinevusi?
Maailmas
on palju erinevaid riike ja kultuure. Tänapäeval kui tehnoloogia areneb kiiresti ja inimestel on palju võimalusi liikuda on hakanud
toimuma suurem globaliseerumine. Samuti on globaliseerumine jagunenud
laiali näiteks kultuuriline, poliitiline ja majanduslik. Kuid kuidas
mõjub globaliseerumine riikidele ja kultuuridele, kas
globaliseerumine vähendab või suurendab erinevusi?
Kultuuriline
globaliseerumine ehk massikultuuriga liitumine on minumeelest üks
suurimaid probleeme, kuna kaob ära kultuuriline omapära, näiteks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
exxeee
Õppematerjali autor
Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutuluis või hõivatute hulgas) arvestades saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri. SKT Lesothos majandussektorite kaupa:................................................................................. 10 Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Riik on tugevalt sõltuvuses tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest.............................................................10 Ametliku sektori töötajaskond koosneb peamiselt naistöölistest rõivatööstuses. Üldjuhul on meestöölised sisserännanud võõrtööjõud, kes laekuvad 3-9ks kuuks kaevuritena töötama. Lisaks Lesotho valitsuse töötajatest...............................10
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus
Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele?
...........4 Peamised julgeolekuorganisatsioonid.............................5 Inimõigused mitmepalgelises maailmas...........................5 1 Maailma ühtsus ja mitmekesisus Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. Globaliseerumise mitmesugused tahud Globaliseerumine ehk üleilmastumine vihjab, et erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Inimestel, kes elavad erinevates kogukondades ning maades, on tänapäeval paljus sarnane elukogemus, neil on sarnased probleemid ja mured
üksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi maavarad Informatsioon, kasutatavad infotehnoloogiad ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond Osalemine Üksikud kaubad Palju erinevaid Globaalne maailma- kaupu,eri maailmamajandus majanduses piirkondade kaubavahetus 2.Mõisted: turumajandus, industrialiseerumine (millal algas, kus, millised olid esimesed tööstusharud), iseseisev industrialiseerumine, sõltuviindustrialiseerumine.
Kordamisküsimused-teemad eksamiks 2015/16 1.Mis on säästev areng ja miks on see praegusel ajal nii oluline? Säästev areng – areng, mis rahuldab meie praegused vajadused ning tagab järgnevatele põlvedele samaväärse või parema elukeskkonna ja elukvaliteedi. Olulisus- meie maailm pidevalt muutub, maailm globaliseerub, see toob kaasa endaga tagajärjed näiteks õhusaaste on aastatega suurenenud tänu massiivsele autotööstusele, inimesed kasutavad tohutul hulgal autosid, õhk mis oli 20 aastat tagasi ei ole enam meie ajal samasugune, 20 aasta pärast meie järglastel on ilmselt see olukord hullemaks läinud. See, kuidas meie käitume ning kasutame seda maailmat on suureks määrajaks meie tulevaste põlvkondade elukvaliteedis. 2. Aastatuhande deklaratsioon, aastatuhande arengueesmärgid – mis ja milleks? Aastatuhade deklaratsioonis on kirja pandud aastatuhande arengueesmärgid, mis on ÜRO poolt määratletud eesmärgid, mida soovitakse saavutada aastaks 2015 kaheksas pri
Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Nendel teemadel kirjutavatest teadlastest on kuulsamad Robert Reich, Anthony Giddens, Roland Robertson ja Ulrich Beck. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info-ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 1.2 Globaliseerumise mitmesugused tahud Globaliseerumine ehk üleilmastumine vihjab, et erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Maailm on üks ja ainus terviklik koht (Roland Robertsoni sõnul a single place), keegi ei saa end isoleerida teistes maades toimuvast ning elada täiesti omaette. Kadumas on kohaliku ja globaalse eristumine, mis kunagi oli nii selge ja enesestmõistetav. Inimestel, kes elavad erinevates kogukondades ning maades, on tänapäeval paljus sarnane elukogemus, neil on
majanduslik õitseng · Iga indiviid püüab oma kapitali rakendada nii, et see toodaks maksimaalset väärtus · “Nähtamatu käsi” (majanduse eneseregulatsioon) edendab eesmärki, mis polnud osa algsest kavatsusest · algne egoistlik impulss teenib ühiskonna huve, kuna raha teenimine eeldab, et toodetakse midagi, mida teised hindavad o Riik tagab kollektiivsed hüved - Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: · Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) · Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid