Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvastikuõiguse arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kodakondsus, pass, viisa, elamisluba, passi, välismaalane, asuda, elanik, väljasaatmine, sundtäitmine, määratlemata, schengeni, viibib, komisjon, vanematest, sissesõidukeeld, viibimine, saata, võtnud, asumiseks, taotlus, tundmine, reisimiseks, piirarv, pagulaste, varjupaik, püsivalt, ravikindlustuse, diplomaatiline, siseminister, peadirektorproovide võtmine juhtudel, mil isikut ei ole võimalik muudmoodi tuvastada või tema põlvnemist kindlaks teha, mis aitab riigile tuvastada inimkaubanduse juhtumeid ning võidelda illegaalse immigratsiooniga. Seaduse vastuvõtmisega täpsustati ka Piirivalveameti pädevust, sätestades, et piirivalveasutuse poolt ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud välismaalane, kes soovib varjupaika või ajutise kaitse alusel elamisluba taotleda, esitab vastava taotluse piirivalveasutusele. Esmakordselt on sätestatud varjupaigataotluse kaudne tagasivõtmine või varjupaigataotlusest loobumine ning korduvate varjupaigataotluste läbivaatamise erisused. Nimetatud sätete eesmärgiks on vältida KMA koormamist juhul, kui on selge, et varjupaigataotleja ei ole ise enam huvitatud kaitse saamisest Eestis, või juhul, kui välismaalane esitab korduva
Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Kodakondsus ja Migratsiooniameti pagulaste osakond Vilmsi 59, 10147 Tallinn Tel: (+372) 605 69 87 Faks: (+372) 605 69 90 Epost: [email protected] http://www.mig.ee/est/ Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus Jaama küla, Illuka vald, 40001 IdaVirumaa Tel: (+372) 335 4414 või (+372) 335 4410 Faks: (+372) 335 4411 Epost: [email protected] http://www.ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn
organisatsiooniliseks lahutamiseks) - seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Õigusriigi materiaalsed tunnused: ● käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust ● "ülipositiivse" õiguse tunnustamine ● seadusandja seos konstitutsiooniga II Kodakondsuse mõiste ja tähendus. 1. Kodakondsuse kommunitaristlik käsitlus. Kommunitaristliku lähenemise kohaselt on kodakondsus ühiskonna liikmeid liitev ning olemasolevaid sidemeid kindlustav ja tihendav jõud. 2. Kodakondsus –kas subjektiivne õigus või privileeg? Kodakondsus kui subjektiivne õigus on näiteks riigis sündinud inimestel. Privileeg on kodakondsus siis, kui see saadakse naturalisatsiooni (kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming) korral. 3. Kodakondsusetus rahvusvahelise õiguse ja -tavade seisukohalt.
tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise. Kui Riigikogu eelnõu vastu ei võta, astub VV tagasi. 10. Kohus ja kohtumenetlused 10.1 Põhiõigus ausale õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsele: PS sätestatud üldise põhiõiguse eeldus on, et kaebust, hagi või taotlust vaatab läbi kohus, mis vastab PS nõuetele, st mille pädevuses on õigusemõistmine ning mis on sõltumatu ja erapooletu. Põhiõiguste lünkadeta kaitse tagamiseks on eelistatav asuda seisukohale, et üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele esemelisse kaitsealasse kuuluvad ka põhiseaduse need sätted, mis sätestavad kohtukorralduse põhimõtted. - Õigus pöörduda kohtusse Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist
isikutunnistus olema alates 15-ndast eluaastast. Isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kümme aastat, alla 15-aastasele isikule antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga viis aastat. Isikutunnistust saab Eesti kodanik kasutada ka Eesti riigipiiri ületamisel, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidevaheliseks piiriks ning reisimisel Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti kodaniku reisidokumendiks on pass, mis antakse välja riigipiiri ületamiseks reisimisel teise riiki. Vähemalt 15-aastasele Eesti kodanikule väljastatakse pass isikliku taotluse alusel. Nooremale kui 15-aastasele Eesti kodanikule võidakse tema seaduslike esindajate, st vanemate või hooldaja taotlusel välja anda Eesti kodaniku pass, kui: · ta reisib välisriiki eraldi vanemast, kelle reisidokumenti tema andmed on kantud või
Schengeni viisa väljastamisest keeldutakse, kui viisataotleja on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle. Ka nende riikide kodanikele, kes Schengeni ruumi saabumiseks viisat ei vaja, kuid kes on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, võidakse keelata Schengeni ruumi sisenemine Vene kodanikud ja «halli passi» omanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad Schengeni viisata Euroopas reisida 90 päeva poole aasta jooksul. Välismaalane, kellel on ühe konventsiooniosalise antud elamisluba või mitmekordne viisa, võib sõita läbi teiste konventsiooniosaliste territooriumi. 21. detsembrist 2007 alates ei pea inimesed, kes reisivad Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Tsehhist, Slovakkiast, Ungarist, Sloveeniast ja Maltalt, Schengeni ruumi riikidesse maa- või merepiiri ületades enam passi näitama
4. Laiemas plaanis jagunevad üht inimest teisest eristavad kriteeriumid kaheks: bioloogilised ehk kaasasündinud ja sotsiaalsed ehk omandatud. BIOLOOGILINE ERINEVUS (kaasasündinud) SOTSIAALNE ERINEVUS (omandatud) Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja kuuluvus, seksuaalne orientatsioon väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jm 5. Oskan leida vajalike andmeid rahvastikupüramiidilt. (vajadusel vaata üle lk. 11) 6. Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse See on ühiskonda iseloomustav näitaja. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema
Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel.
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
21.Õiguste ja vabaduste piirangud. PS §10 ja 11 kohaselt ei tohi õiguste teostus piirata teise isiku vabadusi, piirata saab õigusi ja vabadusi ainult kooskõlas põhiseadusega, piiragud ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seadusandlikult saab õiguseid piirata ainult siis, kui põhiseaduses selleks vajalik volitusnorm sisaldub. 22.Kodakondsuse mõiste. Kodakondsuse omandamise viisid. Kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused ja kord. Kodakondsus on õiguslik side riigiga, mis tagab riigi kaitse nii riigi siseselt kui selle väliselt. Eestis kodakondsus PS §8 kohaselt on see rajatud kodakondsuse omandamisele sünniga Eesti Vabariigi kodanikest vanemaist. Kodakondsus omandatakse sünniga kodakondsust omavaist vanemaist või naturalisatsiooni (kodakondsuse andmise) teel, mille üksikasjalik kord sätestatakse kodakondsusseadusega. Kodakondsuse saamiseks on vajalik täita teatud tingimused,
o Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine (ühesõnaga normi tuleb tõlgendada) Mida ütleb normi abstraktne koosseis? o Subsumeerimine so teo kõrvutamine normi abstraktse koosseisuga Kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele o Teokoosseis õiguslike tagajärgede kindakstegemine Mis kehtib? Nt: isik on viisteist saanud, norm ütleb, et on õigus saada pass. Seda normi pole vaja tõlgendada, sest norm on väga täpne. Nüüd subsumeerime, kas asjaolud langevad kokku. Langevad küll. Õiguslikuks tagajärjeks on, et teostatakse vastav toiming ja antakse pass kätte. Subsumeerimisega tegelevad vaid seadusliku volituse alusel vastavad haldusorganid, ametnikud jne. Kohtud nt peavad subsumeerima lähtudes vajadusel analoogiast ning tegema seda oma pädevuse piirides. C
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 9. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus:
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 7. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja –kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus:
kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused ,,Riigi Teatajas", mis on kättesaadav igas raamatukogus ning ka Internetis aadressil www.riigiteataja.ee. Tähtsamad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid saab osta raamatupoest või laenutada raamatukogust. Eesti riigil on ka elektrooniline andmebaas, mis on kättesaadav e-riigi avalehel. Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetataks inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamisega
seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Pagulane –isiku, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Põgenik – mõistet kasutatakse katuseterminina inimese kohta, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma. Põgenik võib olla ümber asunud oma koduriigi sees või koduriigist lahkunud, et otsida kaitset mõnest turvalisest riigist.
Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. - Õigusaktide menetlemine Riigikogus Vaata lisa 1 KONSPEKT 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund: - Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus) - Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised - Riigikogu liikme volituste peatumine ja lõppemine 17. Rahvas, kodakondsus 17.1 kuidas jaguneb Eestis elavad isikud (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud, tähtajalise elamisloaga, pikaajalise elaniku elamisloaga, EL kodanik). Eesti kodanik on isik, kes on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse. 17.2 Rahvas Eesti põhiseaduses. Milline põhiseaduslikud õigused võivad olla ainult Eesti kodanikel võrreldes teiste siin elavate isikutega
a. Õigus kodakondsusele b. Hääleõigus 44) Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on a. Õigus tööle ja puhkusele b. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele c. Õigus inimväärsele elatustasemele d. Õigus sotsiaalsele kindlustatusele e. Õigus tervise kaitsele ja arstiabile 45) Kultuurilised õigused: a. Õigus haridusele ja kultuurile b. Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamiseks c. Õigus teabele 46) Juhtum. 1999. aasta mais pani Saare maakonna elanik oma 13-aastase kasupoja ketiga puu külge kinni, et too kodust ära ei jookseks ja ei huligaanitseks. Noormees oli varem korduvalt tabatud varguselt ja vanematel oli tema pärast olnud mitmeid pahandusi nii naabrite kui ametivõimudega. Poiss väitis aga hiljem, et kasuisa aheldas ta puu külge, kuna ta lubanud kaevata tolle salajase puskariäri kohta. a. Sinu arvamus. Milliseid õigusi rikuti? b
Eestis viibivate ja elavate välismaalaste ja kodakondsuseta isikute kohta kehtib välismaalaste seadus. Varjupaika ning pagulase staatust saab Eestis taotleda pagulaste seaduse alusel, mis on kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni põhimõtetega. Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu ehk kvoodi aasta kohta Vabariigi Valitsus. Eestis viibival või elaval välismaalasel peab olema kehtiv viisa või elamisluba, töötamiseks on vajalik tööluba. Pikaajalise elaniku elamisloa omanikul ei ole tööluba vaja. Erisätted kehtivad välismaalastele, kes on asunud Eestisse elama enne 1. juulit 1990 ja omasid Eesti NSV alalist sissekirjutust. Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimist pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga reguleerib "Euroopa Liidu kodaniku seadus". Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil õigus välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute
............................................................................................18 Teenuste vaba osutamine.........................................................................................19 Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused.....................................................................19 Põhiõigused.................................................................................................................20 Euroopa Liidu kodakondsus........................................................................................20 Euroopa kohtu kodukord.................................................................................................21 Euroopa Kohtu talitused..............................................................................................21 Euroopa kohtu töökorraldus........................................................................................22 Euroopa kohtusse jõudnud eesti juhtumid...
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: 1.·heaolu kasv; 2. eesti kultuuri elujõulisus; 3. ·ökoloogiline tasakaalustatus; 4. ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur - võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.
sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
ühiste probleemide lahendamine. Riigi tekke eelduseks: varanduslik kihistumine (ebavõrdsus) Tunnused: 1) Territoorium- maismaa osa (põhiosa); õhuruum (piirdub atmosfääriga); territoriaalveed (12 meremiili- 1miil= 1,852 km) 2) Rahvas ehk elanikkond a) Kodanikud- omavad selle riigi kodakondsust b) Välisriikide kodanikud- peavad elama seaduslikult, taotlema elamisloa c) Kodakondsuseta isikud- üle 80 000- 6% meie elanikkonnast. Halli passi omav inimene- kodakondsuseta isik 3) Avalik võim?? Kodakondsuse saamise põhimõtted Kodakondsus- isiku õiguslik seos riigiga, mis annab isikule ja ka riigile teatud õigused, kuid samas paneb ka peale teatud kohustused. Sünniga - jus solis- päikeseõigus: inimene saab selle riigi kodakondsuse, mille territooriumil sünnib - jus sanguinis- vereõigus: laps saab kodakondsuse oma vanematelt (Eestis kehtiv põhimõte)
· Vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove · Inimesed saavad poliitikast rohkem teavet Hääleõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a. isik 2) RK 18.a. isik Kandideerimisõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a 2) RK 21.a 3) President 40.a Hääleõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu 18.a. Eesti Vabariigi kodakondsusega isikud, välismaalased, kellel on püsiv elamisluba alates 5.a 2) RK volikogu Ainult Eesti Vabariigi kodanikud Kandideerimisõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu EV kodanik, EL'i kodanik, kellel on püsiv elamisluba. 2) RK EV kodanik 3) President Sünnilt EV kodanik Põhimõtted: · Valimised on üldised -> hääle- ja kandideerimisõigus on kõigil, kuid kehtivad kodakondsus- ja vanusepiirang. · Valimised on ühetaolised -> ehk võrdsed, igal valijal on 1 hääl ja hääled on oma
Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel Riigikogu liige, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel riigiteenistuses, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda oma endisele või samalaadsele teenistuskohale. Ministeeriumide moodustamine Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui
asutuste tegevuse kontrollimist ka omal algatusel, kui eelneva teabe alusel on põhjust arvata, et ühes või teises asutuses on rikutud põhiseaduslikke õigusi või vabadusi. Üheks sellise teabe allikaks on ajakirjandus. On kujunenud reegliks, et õiguskantsler ei jäta tähelepanuta ajakirjanike vahendatud andmeid isikute võimalike õiguste rikkumise kohta. Erilise kontrolli all on süüdistused politsei, prokuratuuri, vangla, tolli, piirivalve või kodakondsus ja migratsiooniasutuse või mõne muu riigiasutuse kohta. Õiguskantsler kui diskrimineerimisvaidluste lahendaja Õiguskantsler viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses. Õiguskantsleri muud ülesanded Õiguskantsler täidab ka teisi talle õiguskantsleri seadusega ettenähtud ülesandeid. Neist olulisimad on Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine, mis on
4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; 5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; 6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse; 7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega 8) Kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise. Kohtuniku ametist tagandamine KS § 101 - kriminaalasjas on jõustunud süüdmõistev kohtuotsus; - Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisel. Distsiplinaarvastutus
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,
Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised Ühiskonnaliikmete eristumine Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus Küsimused: 1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta. 2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal. Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne. Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema? Vajadused. Pluralism Huvide paljusus.
lex fori`st, st Eesti õigusest, ei pruugi kvalifitseerimine teistes riikides alati toimuda lex fori kohaselt. Anglo-Ameerika õigusteoreetikud on välja pakkunud kvalifitseerimise nt lex causae alusel. Erinevates riikides võib samaseid asjaolusid kvalifitseerida erinevalt. Isiku kodakondsuse tuvastamisel on mis tahes teooriate kohaldamisest tehtud universaalne erand (REÕS § 11 lg 1). REÕS-i § 11: § 11. Füüsilise isiku kodakondsus (1) Füüsilise isiku kodakondsus määratakse selle riigi õiguse järgi, mille kodakondsuse üle otsustatakse. (2) Kui füüsilisel isikul on mitme riigi kodakondsus, kohaldatakse selle riigi kodakondsust, millega isik on kõige tugevamalt seotud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Kui käesolevat seadust tuleb kohaldada kodakondsuseta isikutele või isikutele, kelle kodakondsust ei ole võimalik kindlaks teha, või pagulastele, arvestatakse kodakondsuse asemel isiku elukohta.
Õiguskantsler saab kontrollida ka välislepingu kooskõla põhiseadusega. Formaalse kontrolli käigus kontrollitakse: kas akti on vastu võtnud pädev organ ja kas ta on järginud protseduuri reegleid kas akt on avaldatud kas akt on õigusselge Kontroll alati algab formaalse kontrolli tasandilt. Kui formaalse kontrolli käigus leitakse, et akt on formaalselt põhiseadusevastane, siis pole materiaalse kontrolli juurde tarvis enam asuda. Materiaalse kontrolli käigus kontrollitakse kas akti sisu on kooskõlas konstitutsiooniga. 20. Mida kujutab endast põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsuste ex tunc toime, mida ex nunc toime? Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluses tehtud otsuste nn ex tunc ja ex nunc väljendavad otsuste ajalist toimet: Ex tunc ajaline toime - tähendab, et põhiseaduslike põhimõtetega vastuolus olev norm kaotab kehtivuse algusest peale
- taotleja peab olema lojaane EV-le ja annab vastava vande! 3)eriliste teenete eest-kunsti, -teaduse ja spordi vallas. Ettepaneku peab tegema üks valitsuse liige e. minister. Aastas maks. 10 inimest) optsioon-valiku tegema kahe või enama riigi kodakondsuse vahel. (Eesti ajaloos pakkus selle välja Tartu rahu 1920) Eesti kodakondsuse kaotamine. 1)vabastamine-inimese oma enda avalduse alusel. Valitsus võib keelduda kolmel juhul: a)kui isikut ohustab kodakondsus b)kui inimesel on täitmata kohustused riigi ees. (maksud tasumatta, võlg) c)kui inimene teenib Eesti kaitsevägedes. Igasuguse keeldumise võib vaidlustada kohtus. 2)kodakondsuse ära võtmine. a)kui inimene on astunud välisriigi sõjaväe teenistusse ilma loata. b)tegeleb välisriigi luureteenistuses c)riigipööraja Kelleltki ei tohi võtta kodakondsust veendumuste pärast. Sünniga saadud kodakondsust ei tohi ära võtta. Eesti kodakondsus kaob, kui ollakse vastu võtnud mingi muu riigi kk
annaabi.ee 
