Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

I Maailmasõja algus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal lõppesid esimese maailmasõja lahingud ja kuidas seda rahu nimetati?
  • Millised 3 impeeriumi lagunesid?
  • Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega?
  • Miks teranes 1930a rahvusvaheline olukord?
  • Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930a võimule diktatuurid?
  • Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni rahukava?
  • Kes kuulusid suurde nelikusse ja milliseid riike nad esindasid?
  • Millised impeeriumid lakkasid I ms järel eksisteerimast?
  • Miks ei olnud Pariisi rahukonverentsil Venemaa esindajaid?
  • Millal algas esimene maailmasõda?
  • Mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni rahukava?
  • Miks USA ja Suurbritannia ei olnud nõus Prantsusmaa plaaniga saksamaad veelgi rohkem nõrgestada?
Millal algas esimene maailmasõda? 1914.28.juuni. Algas Franz Ferdinandi tapmisega Serbia poolt. Serbia tahtis endale saada Austria-Ungari maid. See aga nõudis Austria-Ungari nõrgestamist.
Millal lõppesid esimese maailmasõja lahingud ja kuidas seda rahu nimetati? Compiegne vaherahu 11.nov.1918. . I ms lõppes Pariisi rahukonv. 1919-1920 . Versaille rahu. Kõige raskem oli see Saksamaale, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Millised 3 impeeriumi lagunesid? Saksa,Vene , Austria-Ungari - uued: Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola, Rumeenia , Tsehhoslovakkia , Austria, Ungari, Jugoslaavia , Saksamaa. Rahvasteliit - Loodi selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Loodi Pariisi rahukonverentsil osalenute poolt. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal tahtel. Rahvasteliidu peakontor asus Sveitsi linnas Genfis. Alguses ei kuulunud sinna Saksamaa ja tema liitlased(sõjakaotajad – nad liitusid hiljem) . USA ei keeldus tunnistamast nende põhikirja, seega pidid nad hakkama saama ilma USA toetuseta. Diktatuur - mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. / tugevakäeline karm valitsemiskord .
Õpikust : Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi tasuma kõrgeid reparatsioone. Miks nim. Pariisi rahukonv. Loodud uut poliitilist korraldust ka Versaille diktaadiks?---- Reparatsioonkahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Miks teranes 1930.a. rahvusvaheline olukord? 1930.aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam oma rolli täita. Organisatsiooni osatähtsus kaotas oma mõjuvõimu ning hakati tegema katseid suure sõja ära hoidmiseks, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid? Sest, majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse ja jäid lootma , et diktatuur asja parandab. 1930.aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu igas Euroopa riigis. Riikidevahelisi tülisid aga üritati lahendada sõjaga mitte läbirääkimistega. Mis olnuks USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks ? Võitjateta rahu sõlmimine. Ta esitas rahukava 1918a. Jaanuaris, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni rahukava? Ei järgitud, sest teistele ei meeldinud mõte sõja lõpetamisest ilma võitjateta. Kes kuulusid suurde nelikusse ja milliseid riike nad esindasid? Itaalia, Prantsusmaa,Inglismaa, USA. Miks USA ja Suurbritannia ei olnud nõus Prantsusmaa plaaniga saksamaad veelgi rohkem nõrgestada? Sest nad ei soovinud Prantsusmaa liigset tugevnemist ega Saksamaa liigset nõrgestamist. Millised impeeriumid lakkasid I ms järel eksisteerimast? Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa. Miks ei olnud Pariisi rahukonverentsil Venemaa esindajaid? Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada enamlaste võimu Venemaal.
Millal algas esimene maailmasõda? 1914.28.juuni. Algas Franz Ferdinandi tapmisega Serbia poolt. Serbia tahtis endale saada Austria-Ungari maid. See aga nõudis Austria-Ungari nõrgestamist.Millal lõppesid esimese maailmasõja lahingud ja kuidas seda rahu nimetati? Compiegne vaherahu 11.nov.1918. . I ms lõppes Pariisi rahukonv. 1919-1920 . Versaille rahu. Kõige raskem oli see Saksamaale, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Millised 3 impeeriumi lagunesid? Saksa,Vene , Austria-Ungari - uued: Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Rumeenia,Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Saksamaa. Rahvasteliit - Loodi selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Loodi Pariisi rahukonverentsil osalenute poolt. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal tahtel. Rahvasteliidu peakontor asus Sveitsi linnas Genfis. Alguses ei kuulunud sinna Saksamaa ja tema liitlased(sõjakaotajad – nad liitusid hiljem) . USA ei keeldus tunnistamast nende põhikirja, seega pidid nad hakkama saama ilma USA toetuseta. Diktatuur - mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. / tugevakäeline karm valitsemiskord.Õpikust : Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi tasuma kõrgeid reparatsioone. Miks nim. Pariisi rahukonv. Loodud uut poliitilist korraldust ka Versaille diktaadiks?---- Reparatsioon – kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Miks teranes 1930.a. rahvusvaheline olukord? 1930.aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam oma rolli täita. Organisatsiooni osatähtsus kaotas oma mõjuvõimu ning hakati tegema katseid suure sõja ära hoidmiseks, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid? Sest, majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse ja jäid lootma, et diktatuur asja parandab. 1930.aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu igas Euroopa riigis. Riikidevahelisi tülisid aga üritati lahendada sõjaga mitte läbirääkimistega. Mis olnuks USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Võitjateta rahu sõlmimine. Ta esitas rahukava 1918a. Jaanuaris, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni rahukava? Ei järgitud, sest teistele ei meeldinud mõte sõja lõpetamisest ilma võitjateta. Kes kuulusid suurde nelikusse ja milliseid riike nad esindasid? Itaalia, Prantsusmaa,Inglismaa, USA. Miks USA ja Suurbritannia ei olnud nõus Prantsusmaa plaaniga saksamaad veelgi rohkem nõrgestada? Sest nad ei soovinud Prantsusmaa liigset tugevnemist ega Saksamaa liigset nõrgestamist. Millised impeeriumid lakkasid I ms järel eksisteerimast? Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa. Miks ei olnud Pariisi rahukonverentsil Venemaa esindajaid? Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada enamlaste võimu Venemaal.
I Maailmasõja algus #1 I Maailmasõja algus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristen Ploom Õppematerjali autor
Küsimused 1 MS kohta vastustega

Sarnased õppematerjalid

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920 -30-AASTAIL ja MAAILMAMAJANDUS 1920 -30-AASTAIL
2
odt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL ja MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL

Riikidevahelisi suhteid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga. Rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. 2.Rahvusvaheline olukord 1920.-30. aastail: kes ja milliste põhimõtete järgi otsustas uued riigipiirid Euroopas pärast I maailmasõda (k 10) Antandi suurriigid otsustasid ja nad ei arvestanud teiste Euroopa rahvaste soove, vaid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. millised uued riigid tekkisid Euroopas I maailmasõja lõpul ja pärast seda (lk 14) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi. milliste riikide territooriumid ja valitsemiskorraldus muutusid (lk 14-15) Austria-Ungari (lakkas olemast; Austria ­ väike vabariik, Ungari ­ kuningriik), Vene keisririik (Eesti, Läti, Leedu, Poola, ja Soome säilitasid iseseisvuse) mis on Rahvasteliit, miks see loodi, kuidas õigustas talle pandud lootusi (lk 10-11) Rahvasteliit ­

Ajalugu
Ajalugu 1-maailmasõda
5
doc

Ajalugu 1. maailmasõda

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut)

Ajalugu
9 klassi ühiskonnaõpetuse konspekt
5
doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut)

Ühiskond
Kordamisküsimused Pariisi rahukonverents-Berliini-Rooma telg
4
doc

Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-R ooma telg

Prantsusmaa ja Inglismaa ei teinud midagi, vaid lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmistega maandada. 14. Kuidas oleks võimalik olnud ära hoida Saksamaa (Hitleri) mõjuvõimu kasvu Euroopas? Kui Versailles'i lepe ei oleks olnud niivõrd laastav Saksamaale. Inglismaa ja Prantsusmaa teadsid, et Saksamaa tugevneb kiiresti, kuid ei teinud midagi. Kes maailma poliitikutest nägi kujunevat olukorda ette? Winston Churchill (oli II maailmasõja ajal Briti peaminister). Millest ta seda järeldas? 1930ndate aastate algul nõudis Saksamaa võrdsust relvastuses ja armeede ning laevastiku organiseerimisel. Need on ohtlikud nõudmised, sest kui Saksamaa saavutab naabritega (sh Prantsusmaaga) täieliku sõjalise võrdsuse ja on ise on sõjakas meeleolus, siis on varsti jälle Euroopas sõda. 15. Pead oskama alltoodud sündmusi õigesse järjekorda panna või sobiva aastaarvuga ühendada

Ajalugu
Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel
3
docx

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

11. november 1918 ­ Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 ­ Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 ­ Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon ­ kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslova

Ajalugu
Riik kahe maailma vahepeal
2
odt

Riik kahe maailma vahepeal

Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja mis riike nad esindasid? Georges Clemenceau(Prantsusmaa), Woodrow Wilson(USA), David Lloyd George(Suurbritannia) Mis oli USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks?

20. sajandi euroopa ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudki uued riigipiirid nii, et tulevikus oleks välistatud suure sõja puhkemine. Peaaegu kohe pärast rahulepingute sõlmimist selgus, et nii eri riikide kui ka seal elavate rahvaste vahel on tõsiseid vastuolusid ja tüliküsimusi. Niisugustes tingimustes oli suurtele jõupingutustele vaatamata üsna raske, kui mitte võimatu, saavutada Euroopas kauakestvat rahu. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Esimese maailmasõja koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise. Nii mõnigi riikidevaheline tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga. Rahu kindlustamiseks Euroopas sõlmiti ka mitmesuguseid lepinguid. Mõnda aega tundus, et rahulootused võivad isegi täituda. Kuid 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord Euroopas ja kogu maailmas järsult teravnema ning Aasias ja Euroopas tekkisid mitmed sõjakolded. 1929

Ajalugu
Ajalugu-9 klassi õpiku alguse peamiste asjade lühikokkuvõte
1
docx

Ajalugu, 9.klassi õpiku alguse peamiste asjade lühikokkuvõte

· Peamised tegijad pariisi rahukonverentsil : Clemenceau (PRANTSUSMAA), Wilson (USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 ­ Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON ­ kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT ­ Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinna kaotajariigid, kes

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun