Ajalugu Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919
süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (Vt.ka poliitilise kaardi muutumine): 1919.a. Ungariga Trianoni leping. 1919.a. Austriaga Saint-Germaini leping. 1919.a. Bulgaariaga Neuilly leping. 1920.a. Türgiga Sevresi leping. Peep Reimer 2 3. Rahvasteliidu loomine 1920 · Otsus Rahvasteliidu (RL) loomiseks ja organisatsiooni põhikiri võeti vastu Pariisi rahukonverentsil 1919.a., põhikiri jõustus 1920.a. · Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. · Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le (Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile):
Rahva erakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond. Konstantin Pätsi Maaliidust kasvas välja põhiliselt parempoolne erakond Põllumeestekogud, mis esindas jõukamate talunike huve. Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Neljandaks olulisemaks erakonnas oli Tööerakond. Juba 1921.a aastal astus Eesti Rahvasteliitu ja arendas seal elavat tegevust, mille peaeesmärk oli Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine. Eestist sai Rahvasteliidu lugupeetud liige ja tunnustatud vahendaja. Näiteks pani Rahvasteliidu komisjon Johan Laidoneri juhtimisel 1925. Aastal paika Türgi-Iraagi piiri. Idaturule orienteeritud tööstusel on Eestis suur tulevik. Eesti Pank jagas tööstusele heldelt laene ja näis, et Eesti kujunebki tööstusriigiks. Kuid siis sulges Venemaa oma turu ja tühistas lepingud, mispeale Eesti majandus sattus tõsistesse raskustesse. 1924
RAHVASTELIIT Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sisukord Sissejuhatus Rahvasteliidust üldiselt Rahvasteliidu tekkimine Rahvasteliidu liikmed Territooriaalvaidlused ja muud konfliktid Rahvasteliit ja Eesti Rahvasteliidu likvideerimine Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Rahvasteliidu. Tegin just sellise teemavaliku, sest Rahvasteliidust on sellel aastal väga palju juttu olnud ning põnev oleks sellest rohkem teada saada. Esialgu tean sellest ainult nii palju, et organisatsioon tehti sõja ennetamiseks ja tülide lahendamiseks läbirääkimistega, kuid tahaksin ka teada millest üldse selline idee alguse sai ja kuidas liit tekkis. Kindlasti ka seda, kuidas riikide omavaheline koostöö sujus ning miks see lõpuks lõpetada otsustati
Aastadel 1919-1946 Eksisteerinud rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu Eesmärgiks oli sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. Rahvasteliit eksisteeris 27 aastat. 44 riiki Keel ja embleem (1939-1941) Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja hispaania keel. 1939. aastal hakati Rahvasteliidu poolametliku embleemina kasutama kahte viisnurkset tähte sinise pentagooni sees. Struktuur Rahvaste palee Genfis, rahvasteliidu peakorter 1920-46 Rahvasteliidu põhikirjas ette nähtud keskorganid olid täiskogu, nõukogu ja alaline sekretariaat. Kaks tähtsamat allorganisatsiooni olid Alaline Rahvusvaheline Kohus ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon.
Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel Rahvasteliit Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil 1919 a. jaanuaris, RL põhikiri kinnitati 28. apr. 1919. Selle loomisele kirjutas alla 44 riiki, kõrvale jäi aga USA, kes ei ratifitseerinud Versailles rahulepingut samuti Saksamaa ja tema liitlased ning Nõukogude Liit. Rahvasteliit alustas tegevust 1920.a. jaanuaris Genfis. Rahvasteliidu juhtorganiteks olid Täiskogu ning Nõukogu. 1920.a. novembris toimus Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4- 6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei
Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti. Ta sai õiguse pidada vaid 100 tuhat kerge relvastusega Reichswehri sõdurit, mille relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelama üldise sõjaväekohustuse. Keelatud oli omada õhujõude. Mereväes - Reischsmarine - võis olla ainult 15 000 meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine. Rahvasteliit Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Woodroe Wilsonilt, kelle arvates pidi Rahvasteliit saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. Rahvasteliidu põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28. juunil 1919. aastal Versailles'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev Rahvasteliidu põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10. jaanuaril 1920 .aastal
kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal olla vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. See kõik nõrgestas Saksamaa sõjalist olukorda, neil ei olnud võimalik end korralikult kaitsta vastaste eest. Samuti kaotas Versailles' rahulepingu kohaselt Saksamaa kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku oma Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale; Põhja- Schleswig Taanile, Saarima jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse, mõned piirkonnad liideti Belgiaga, Posen (Poznán), osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu; Hultschin (Hlucín) anti Tsehhoslovakkiale, Memel (Klaipeda) Leedule ning Danzig (Gdask) muutus Rahvasteliidu kaitse all olevaks vabalinnaks. Saksamaa pidi loovutama oma territooriumist kaheksandiku ning mitu miljonit sakslast jäi elama väljapoole Weimari vabariigi piire. Võitjate kätte läksid ka endise Saksa keisririigi asumaad.
1.Vasta küsimustele. Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Ülemaailmne majanduskriis ja sõjakollete tekkimine. Mil moel mõjutas ülemaailmne majanduskriis riikide poliitilist arengut? Paljudes riikides kujunes diktaktuur. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? Ei suutnud ohjeldada agressoreid. 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis. 2.Järjesta järgmised sündmused toimumise järjekorras, alustades varasemast. Selgita lühidalt nende sündmuste tähendust. a) Compiegne'i vaherahu sõlmimine. b) Pariisi rahukonverents ( 1919-1920). c) Rahvasteliidu loomine. Rahvusvaheline organisatsioon maailmarahu hoidmiseks. 1920. d) Versailles' süsteemi loomine ehk rahu süsteem mis kujunes Pariisi rahukonverentsi ja hilisemate konverentsidega.
kaotused Versailles'i rahuleping 28. juunil 1919 · Saksa sõjaväe (palgaarmee) suuruseks kinnitati 100000 meest, kellest vaid 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati. · Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. · Saarimaa läks viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidu kontrolli alla. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks ning pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. Rahulepingud Saksamaa liitlastega · Saint-Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919. aastal · Neuilly leping Bulgaariaga 27. novembril 1919. aastal · Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920. aastal · Sevres'i rahuleping Türgiga 10. augustil 1920
Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Läänerinne: Saksamaa <-> Prantsusmaa, Suurbritannia Idarinne: Saksamaa <-> Venemaa Balkani rinne Austria-Ungari <-> Venemaa Sõja tagajärjed: POS 1. Suurte impeeriumide lagunemine (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari), uute riikide teke (nt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Austria, Ungari, Tsehhi) 2. Rahvasteliidu moodustamine (ÜRO eelkäija) 3. Teaduse ja tehnika areng 4. USA tõusmine maailma esiriigiks NEG 1. 10 miljonit hukkunut ,,kadunud sugupõlv" 2. Terve põlvkond vaimselt traumeeritud inimesi 3. Demokraatiakriis, inimeste eraellu tungimine 4. Majanduse allakäik 5. Saksamaale rängad kohustused 6. Äärmuslike liikumiste tugevnemine Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919 21.jaanuar 1920
Pariisi rahukonverents: 18. jaanuar 1918 Versailles'kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Möödus viis aastat ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Peeglisaal oli Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.) · Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni.
*Teha kokkuvõte I MS tulemustest *Määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus Otsustavad hääled kuulusid nn suurele nelikule UK'le, Prantsusmaale, USA'le ja Itaaliale. Rahulepingut Saksamaaga arutati pea pool aastat ning see allkirjastati Versailles' 28.06.1919. *Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku Euroopa aladest: ElsassLotring läks Prantsusmaale, PõhjaSchleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu valdusesse, mõned piirkonnad liideti Belgiaga, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola kosseisu, Hultschin anti Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule ning Danzigist sai vabalinn. *Saksa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. SM pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe vaid vabatahtlikest. Keelati allveelaevade omamine. Reini vasakkallas ning 50 km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla.
aastate algul ründasid jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osasse lõid nad jaapanist sõltuva Mandzukuo riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja. Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvasteliidust, kuid mitte Hiinast. Nende sündmustega algas Rahvasteliidu allakäik. Kogu maailm nägi, et see ühendus ei suuda oma liikmeid kaitsta. Jaapan kuulutati küll agressoriks, kuid mingeid tagajärgi see ründajale kaasa ei toonud. Ta võis rahumeeli jätkata oma vallutuskavade elluviimist. Jaapani eeskujule järgnesid hiljem ka teised sõjakad suuriigid Itaalia, Saksamaa ning Nõukogude Liit. Need riigid tegutsesid enam- vähem sarnase skeemi järgi: suurendasid pidevalt oma sõjalist jõudu, vallutasid
Pariisi rahukonverentsil (191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Tagajärjed ja mõju: 1. Versailles'i süsteemi loomine 2. Maade ümberjaotumine 3. Rahvasteliidu loomine 4. Hukkunute suur arv, sh tsiviilisikute surmad, tapmised, massimõrvad. 5. Kokku varisesid Saksamaa, Venemaa ja AustraUngari. 6. Algas USA esiletõus, sest Euroopa riigid võtsid sõja ajal laene ning nüüd pidid hakkama neid tagasi maksma. 7. Sõda purustas illusioonid ning pani kahtluse alla põhiväärtused ja moraalse aluse. 8. Riigid hakkasid sekkuma kodanike ellu. 9
1) Võitsid demokraatlikud riigid, demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda. 2) Impeeriumite lagunemine: Austria Ungari, Saksamaa, Venemaa, Türgi. 3) Tekkisid mitmed väikeriigid: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia. 4) Uute riikide loomisel ei arvestatud rahvuspiire. Näiteks Tsehhoslovaikka aladel elas umbes 3 miljonit sudeedisakslast ja ka Jugoslaavia koosnes mitmetest väikearahvastest. 5) Rahvasteliidu loomine (loodi 1920. aastal, peakorter asus Genfis, eesmärk oli kultuuriline-, majanduslik-ja poliitiline koostöö riikide vahel ning hoida ära ka sõdu, nõrkuseks oli see, et probleeme ei suudetud enam lahendada, kui sekkunud olid suurriigid). 6) Naiste poliitiliste õiguste suurenemine. 7) Versailles´ diktaat Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal 11. novembril kell 11:00, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne´i vaherahu
Aastaarvud: I maailmasõda: 1914-1918a Pariisi rahukonverents: 1919a Rahvasteliidu loomine: 1920a Suur majanduskriis: 1929-1933a I maailmasõja lõpp Millega lõppes: Sõjategevus lõppes pärast seda, kui Saksamaa ja Antandi riigid olid sõlminud 11. novembril 1918. aastal Compiegne`is vaherahu. Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi
Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Euroopa 1914 Euroopa 1919 SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL. SAATANLIKUD KOLMEKÜMNENDAD Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine (1919 rajatud). Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist punkti. Ameerika Ühendriigid ei astunud Senati vastuseisu tõttu Rahvasteliitu. Algul ei võetud Rahvasteliitu Esimese maailmasõja kaotanud riike. Nad pääsesid sinna hiljem. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks"
Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Euroopa 1914 Euroopa 1919 SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL. SAATANLIKUD KOLMEKÜMNENDAD Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine (1919 rajatud). Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist punkti. Ameerika Ühendriigid ei astunud Senati vastuseisu tõttu Rahvasteliitu. Algul ei võetud Rahvasteliitu Esimese maailmasõja kaotanud riike. Nad pääsesid sinna hiljem. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks"
1920 vaid tegid seda Soome ja Poola. Pariisis loodeti, et Vene valgete ja lääneriikide sõjalise sekkumisega variseb punane Venemaa kokku. Milline saab olema uus Venemaa, kas monarhia või vabariik, millistes piirides taastub Venemaa suurriik, see tuli ära oodata. Seega tuli kõigepealt lahendada “Vene küsimus”. Oma tööd tegid Pariisis mõjukad valgeemigrandid, kes rõhutasid ühtset ning jagamatut Venemaad. Pariisi rahukonverentsi üheks tähtsaks tulemuseks sai Rahvasteliidu kui esimese maailmaorganisatsiooni loomine. Eesti poliitikud lootsid Rahvasteliidult eeskätt julgeolekugarantiid, sest liikmesriike tuli kaitsta välisagressiooni eest. Rahvasteliitu vastu võtmist peeti sel ajal de jure tunnustuse erivormiks. Rahvasteliidu töö algas Genfis 1920. aasta sügisel. Eesti delegatsiooni juhtis seal kindral Johan Laidoner. 16. detsembril 1920 lükkas Rahvasteliidu Täiskogu häältega 5:27 tagasi Eesti taotluse saada Rahvasteliidu liikmeks
4. Esimese maailmasõja lõpetas ……………………………… vaherahu, mis sõlmiti …………………….. (kuup., aasta.) , mille põhiklausliks oli Saksa vägede viivitamatu …….………………..………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………….. 5. Selgita mõiste “Rahvasteliidu mandaatsüsteem”? (Too näiteid süsteemi rakendamisest) ……………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………
Mängis rahukonverentsil teisejärgulist rolli. Ta ei rääkinud inglise keelt ja jäi seetõttu sageli diskussioonides kõrvale (vasakult esimene). Pariisi rahukonverents. Olulisemad küsimused, põhimõtted · Valmistati ette rahulepingute põhimõtted Saksamaa ja tema liitlastega · Sõlmiti rahuleping Saksamaaga (Versailles´i rahuleping) · Rahvasteliidu loomine · Uute rahvusriikide Austria-Ungari järglasriikide tunnustamine (Ungari, Tsehhoslovakkia). Poola tunnustamine. · Vene valgekaartlike jõudude toetamine interventsiooniga enamlaste kukutamiseks · Baltimaid käsitleti kui mittebolsevistliku Venemaa osi ei tunnustatud (Rahvasteliit ja enamus riike tegi seda alles 1921) · Konverentsil loodud poliitilist korraldust hakati nimetada Versailles`i süsteemiks (ka Versailles`i diktaat)
ka endised võitja-riikide ning võidetute vahekorrad. Saksamaa vabastati lõplikult reparatsioonide maksmisest ning teised riigid tunnistasid Saksamaa õigust taastada oma sõjaline jõud. Majanduskriisi ajal teravnes olukord Kaug- Idas, sest Jaapan üritas ülemvõimu saavutada ning saada kogu Aasia valitsejaks. Selle peale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks, mispeale viimane välja astus. 1930. aastatel hakkas vähenema Rahvasteliidu tähtsus, sest organisatsioon ei suutnud oma liikmeid kaitsta. Itaalia lahkus Rahvasteliidust, kuna viimane ei tunnistanud Etioopiat Itaalia osana ning kuulutas Itaalia agressoriks. 1933. a. algul tuli Saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Hitleri juhtimisel, kes kuulutas oma esmaseks ülesandeks muuta Versaille's rahu tingimusi Saksa kasuks. Saksamaa asus Rahvasteliidust välja ning asus oma sõjaväge suurendama. Inglise-
Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Välispoliitika- Eesti Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid eesti poliitikud esile 2 võimalikku ohuallikat-Vene ja saksamaa. Saksa oht jäi 1920 küll pigem teoreetiliseks, sest Esimeses
märtsil 1918. a. Pariisi rahukonverentsi otsused olid, et kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased, sest Versailles´ rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Rahvasteliidu osatähtsus rahvusvahelises poliitikas oli see, et Esimese maailma koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise. Nii mõnigi riikidevaheline tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga (need olid enamasti sellised, kus osalesid väikeriigid). 1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid
arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22. september 1921 Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934) MAJANDUSKRIIS 1930. aastatel langes toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Talurahva sissetulekud vähenesid, piirati tootist, talud pankrottistusid, sissevedu ületas väljaveo. Tööpuudus korraldadi hädaabitöid. 27. juuni 1933 devalveeriti Eesti kroon. POLIITILINE KRIIS Tegutsema jäid kolm suurt fraktsiooni Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. Analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (1919 Ungariga Trianoni leping, Austriaga Saint-Germaini leping, Bulgaariaga Neuilly leping, 1920 Türgiga Sevresi leping). 1.3. Rahvasteliidu loomine: Otsus Rahvasteliidu loomiseks ja organisatsiooni põhikiri võeti vastu Pariisi rahukonverentsil 1919 ja põhikiri jõustus 1920. Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le: Rahvasteliidu
agressorriik, Nõukogude Liit) 2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931; NSVL kallaletung Soome vastu 1939 jne.) 3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes suhtusid sageli nendesse kohustustesse vastumeelselt. Rahvasteliidu kaks tähtsaimat liiget, Suurbritannia ja Prantsusmaa, ei tahtnud eriti sanktsioone rakendada ja veel vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest. 2. 1. M olotov-Ribbentropi pakt (23.august 1939) - mittekallaletungileping, kus lubati üksteist mitte rünnata. See kindlustas Hitleri seljataguse ning välistas kahel rindel sõdimise. Tänu sellele sai Hitler Poolat rünnata. Saksamaa ja NSVL jagasid omavahel
sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välistatud uue sõja tekkimine. Rahvasteliidu peakorter asus Sveitsi linnas Genfis. Algul ei võetud sinna Saksamaad ja ta liitlasi. Usa ei saanudgi kunagi liikmeks. Uued sõja põhjused: Sakslasi vihastas versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud saksamaad suuriigina tunnustada. Esimeses maailmasõjas antandi poolel sõdinud jaapan ja itallia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalesmise eest piisavalt asumais. Otsutati need jõuga haarata.
Teine maailmasõja puhkemine – kas paratamatus? Demokraatia- ja majanduskriis ning inimeste kurnatus iseloomustab kõige aremini olukorda, mis valitses peale esimest maailmasõda. Maailm oli jällegi uue sõja puhkemise äärel. Väljapääsu nähti Rahvasteliidu loomises, kuid seegi plaan kukkus läbi. Inimesed pidid leppima teadmisega, et algamas on järjekordne sõda. Teine maailmasõda, mis oli läbi aegade üks laastavamaid sõdu, mis algas 1939. aastal ning lõppes 1945. aastal. Peale esimese maailmasõja lõppu olid inimesed pettunud Versaille’ süsteemis ning valitsevas demokraatlikus riigikorralduses. Inimesed ei olnud harjunud, et nende ees ei seisa enam tugevat ning kindlakäelist riigijuhti. Raske oli harjuda teadmisega, et
Rahvasteliit (RL) (tänapäeva ÜRO eelkäija) loodi Pariisi rahukonverentsi otsustega Rahvasteliidu ülesanne oli ära hoida sõdu ja lahendada rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt. 2 organisatsiooni *täiskogu kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks
riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvusvahelise majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine. Organisatsiooni nimeks sai Rahvasteliit, kuhu visid kuuluda kik maailma riigid omal vabal tahtel. Organisatsiooni peakorter asus Shveitsi linnas Genfis. Algul ei vetud Rahvasteliitu Esimeses maailmasjas kaotanud riike. Saksamaa ja selle endised liitlased pääsesid sinna hiljem (Saksamaa 1926.aastal, astus välja 1933.aastal). Ka Nukogude Venemaast ei saanud esialgu Rahvasteliidu liiget. NSVL liitus ühendusega alles 1934.aastal. 1935.aastal lahkus Itaalia. 1933.aastal lahkus Jaapan. Üks vimsamaid riike - USA - jäi aga täielikult organisatsioonist välja, kuna USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu phikirja, mis sisaldas Versailles' rahulepingut. Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart.
alguses mingeid taastusmärke. Mitmes riigis oli tootmine korrapäratu ja valitses kontrollimatu inflatsioon, rahvusvahelises kaubanduses kehtisid edasi sõjaaegsed piirangud. Toiduainete ja toorainete ning esmatarbekaupade nappus oli Euroopas tavaline. Suurest soovist olukorda parandada kutsus Rahvastelit 1920 aastal kokku Brüsselis rahvusvahelise finantskonverentsi, et kavandada abinõud Euroopa majanduse taastamiseks. Konverentsist võtsid osa 39 riiki, sealosas ka Rahvasteliidu mitteliikmesmaad Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Konverentsil rõhutati sõjaeelse liberaalse kaubanduse taastamine. Rahvasteliit pakkus finantsüsteemide rekonstrueerimiseks eri riikide abiprogramme, mis hõlmasid nii tehnilist abi konsultatsioonide näol kui ka laene. Samas tegi ka Rahvasteliidu Majandusekomitee tihedat kostööd ka Rahvusvahelise Kaubanduskojaga ja tulemuseks oli 1923 aastal
1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud rahvasteliitu( USA üldse mitte, osa lühikest aega- Saksamaa, NSV liit, Jaapan
lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Peale I Maailmasõda lagunes 4 impeeriumi: Saksamaa - kaotas kolooniad Türgi - Türgi asemel kujunes Türgi vabariik, ülejäänud aladest said Rahvasteliidu mandaatterritooriumid, lõunapoolsetel aladel kujunes Saudi Araabia kuningriik Venemaa - Venemaast eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Leedu territoorium oli praegusest väiksem ja Vilnius oli Poola koosseisus, ajutine pealinn Kaunas. Austria-Ungari asemel kujunes 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Vabariigid; Austria lõunapoolsetest valdustest ja Serbiast moodustati Jugoslaavia kuningriik, osa
Nõustus ,kuna Saksamaa soovis Venemaaga suhteid parandada ja siis hiljem Vallutada . 7. Kas NSV Liidu agressiivne tegevus Ida-Euroopas oleks olnud võimalik juhul, kui MRP ei oleks sõlmitud? Põhjenda oma seisukohta: V: EI, kuna Venemaad oleks ähvardanud see ,et Saksamaa tungib talle kallale ja ,kuna MRP oli sõlmitud siis polnud Venmaal suuremat ohtu karta. Töö allikaga 2. 1939. aastal, kui NSV Liit alustas Soome Vabariigi vastu sõda, pöördus Soome valitsus Rahvasteliidu poole nõudega kuulutada NSV Liidu kallaletung Soomele agressiooniks. Rahvasteliidu järelepärimisele vastas NSV Liit telegrammiga, milles õigustati oma tegevust. Tutvu allikmaterjaliga, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele. ,,Nõukogude Liit pole Soomega sõjaseisukorras ega ähvarda sõjaga Soome rahvast. Seetõttu on viitamine Rahvasteliidu põhikirja art 11 väär. Nõukogude Liit on sõbralikes suhetes Soome Demokraatliku
süsteemi. Prantsuse revolutsioon ning Napoleoni sõjad ajendasid Euroopat vastureaktsioonina välja töötama mitmeid erinevaid rahvusvahelisi lepinguid. Nimekad juristid nagu C. Wolf, E. de Vattel, G. F. Von Martens jt andsid rahvusvahelise õiguse mõtestamisele olulise panuse. Antud perioodi lõpu iseloomulikuks tunnuseks võib pidada rahvusvaheliste konverentside hoogustumist, mille tulemusena võeti vastu mitmeid sõjaõiguse riikidevahelisi kokkuleppeid. 1.2 2.3. Rahvasteliidu loomisest kuni Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945) Rahvusvahelise õiguse arengut on oluliselt mõjutanud Esimene maailmasõda. 1919. aastal otsustasid võitjad luua esimese rahvusvahelise organisatsiooni, Rahvasteliidu, mille põhieesmärgiks oli rahvusvahelise õiguse institutsionaliseerimine ja kaitsmine. „Millised ka polnud selle puudused - ja neid oli palju, eelkõige seepärast, et Ühendriigid otsustasid
- 3.märts 1918 Bresti rahu - V. väljus sõjast Versailles' rahu Rahvasteliidu loomine 1920 - 1918-1920 kodusõda - 1919 Komintern - maailmarevolutsiooni idee 1921-1929 - Kroonlinna mäss 1921 1921 1927 NEP kultuur peab teenima valitsevat parteid ja olema propaganda tööriistaks. Eriline - NSVL moodustamine 1922 dets
2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp helilooja (hiiob) Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Jah ,Eestist Rahvasteliidu liige, Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega, Maareform. 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. Välispoliitika peamised ülesanded. 26. Jaanuarile 1921 tunnustas Atlandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike korraga
kuulutas ennast Yohanise järel keisriks. Tema ajal oli märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Maksusüsteemi-, armee- ja rahareformid. Sõlmiti leping Itaaliaga, sest nende mõju kasvas. Itaalased hakkasid mõjuvõimu laiendama. Etioopia tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse. 1930. aastail oli viiendik Etioopia rahvastikust orjad. Orjuse kaotamiseks tegi Rahvasteliidu komisjon keisrile järgmised ettepanekud: 1. kõik orjade lapsed, kes sünnivad ilmale, tuleb tunnustada vabadeks kodanikkudeks; 2. orjad, kellega on halvasti ümber käidud, tuleb vabaks lasta; 3. orjadele antagu kodanlikud õigused; 4. orjadepidajad ei tohi müüa oma orje; 5. orje peab registreeritama ja 6. orjadele jäetagu õigus end lahti osta.
Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Kaotatud territooriumitel moodustasid sakslased umbes 54,3% rahvastikust ning see tõi kaasa etnilised probleemid. Alsace Lorraine läks rahulepingu tingimuste kohaselt tagasi Prantsusmaale, Taanile pidi Saksamaa loovutama Põhja-Scheswigi, Poolale Pommeri ja osa Sileesiast, Leedule Klaipeda ning Tsehhoslovakkiale Sudeedimaa. Saksamaa pidi loobuma oma asumaadest, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Kolmas karistuse punkt oli sõjaline piirang. Saksamaa ei võinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, tanke, lahingulennukeid ega raskeid kahureid, samuti kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa armees võis olla kuni 10 000 meest ning vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Võitjariigid said õiguse okupeerida Reini jõe vasaku kalda, mis jäi nende käsutusse kuni 15 aastaks.Reini jõe vasakul kaldal ei tohtinud olla sõjaväelisi üksusi ega
püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson asutada Rahvasteliitu, rahvusvahelist organisatsiooni, mille eesmärgiks saaks sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvasteliidu temaatika muutuski Suurbritanniale ja Prantsusmaale oluliseks kauplemise objektiks. Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt olulisi järelandmisi Saksamaa ja teiste kaotajariikidega sõlmitavate rahulepingute tingimuste osas nii, et need olid lõpuks kaotajate suhtes äärmiselt ebaõiglased ning ülekohtused. Balti riikide delegatsioonid osalesid Pariisi rahukonverentsil mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist.
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele, sest sellega tühistati Saksa laevastikku seni piiranud piirandus, ning millega andis Indlismaa luba ehitada Saksamaal omale pealaevastikku, mida nad said ära kasutada Teises
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele, sest sellega tühistati Saksa laevastikku seni piiranud piirandus, ning millega andis Indlismaa luba ehitada Saksamaal omale pealaevastikku, mida nad said ära kasutada Teises
(Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana
1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli teostada maailmas kommunistlik revolutsioon, mitmed relvastatud väljaastumised pidid saama revolutsiooni päästikuiks); Tekkis Weimari vabariik (Saksamaal välja kuulutatud vabariik 1919-1934).
Viis, kuidas piirid paika pandi, kaotajatega midagi arutlemata, oli ebaõiglane kaotajariikide (eriti Saksamaa ja Austria) suhtes. Selline territooriumi jagamine andis edaspidi õigustusi näiteks Saksamaale, ütlemaks, et neile oldi liiga tehtud ja hiljem oma maid tagasi nõuda. Küll oli see aga õiglane väikeste riikide suhtes, kuna selline jagamine vähendas suurriikide mõjuvõimu ning rahvusriikide teke ühendas väikeseid rahvaid, andes neile kindlus- ja ühtsustunde. Rahvasteliidu eesmärgid olid üllad- luua paremaid riikidevahelisi suhteid ning leida üksmeel ja kompromiss probleemide lahendamisel. Selles suhtes võib Rahvasteliidu teket lugeda üheks õiglaseks asjaks Versailles' süsteemis. Muidugi mitte kõigi jaoks, sest kaotajaid Rahvasteliitu vastu ei võetud. Liidu maine kisuti juba eos alla, kui Ameerika Ühendriigid ütlesid ära liiduga liitumisest.Wilsoni "14 punktis" on välja toodud ka seisukohti, mis kõikide riikide suhtes õiglased olid. Näiteks
Suurimaks ohuallikaks peeti. Venemaad mõnigast ohtu nähti ka Saksamaas. 1920. aastate algupoolel otsustati moodustada Balti liit. Balti liit tähendas viie Balti riigi tihedat sõjalis-politilis koostööd ja oli mõeldud Venemaa vastu. Paraku ebaõnnestus liidu loomine. 1923. Aastal sõlmiti Eesti Läti kaitseliiduleping. 1920. Aastate II poolel ja 1930. Aastate algul normaliseeriti suhted Nõukogude Liiduga. 1921. aastal asutus Eesti Rahvasteliitu. Eesti püüdis osaleda rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. Eesti diplomaadid lõid aktiivselt kaasa Rahvasteliidu töös. 1930. Aastatel muutus rahvusvaheline olukord. 1934. Aastal tõusis päevakorda sõlmida Eesti-Vene vastastikuse abistamise leping. 1930. Aastatel tihenesid kontaktid Sakasamaaga. 1939. Aastal sõlmiti Eesti- Saksa mittekallaletungileping, mida käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele. Eesti ei tahtnud liituda ei Venemaa ega Saksamaaga ja
Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Seoses sõjaga avardus tavaliste inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. 5. Impeeriumide lagunemine: Venemaa impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Austria-Ungari lagunes: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Saksamaa: Ida Saksa osa läks Poolale. Danzig ja Memel kuulutati vabalinnaks. Elsas ja Lotring läksid Prantsusmaale. Saarimaa läks rahvasteliidu kontrolli alla. 6. Piiride muutused Euroopas, ka kaardil: 7. Nelikliidu lüüasaamise põhjused: 1) Antandi inim- ja majanduslikud ressursid ületasid Saksa ja tema liitlaste omi. 2) Sõda venis ja Saksa pidi sõdima kahel rindel. 3) Saksa väejuhatus ei hinnanud kainelt oma ja vastase jõude. 4) Revolutsioonide laine Euroopas laostas armeed ja tagalat. 8. Miks oli I maalimasõda uut tüüpi sõda. 1) I maailmasõda oli uut tüüpi sõda, sest vastamisi olid miljonilised armeed.
Thomas Woodrow Wilson (28.12.1856-03.02.1924) Liisi & Marianne Ameerika Ühendriikide president aastateil 1913- 1921 8.jaanuaril 1918 pidas kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks Kõne ja programm oli suunatud Saksamaa vastu Wilson toetas Poola riigi taastamist Austria-Ungari rahvastele nõudis ta ainult autonoomiat Lubas toetada Aasia rahvaste autonoomiat Ottomani impeeriumis Venemaa suhtes oli Wilson kindel: Saksamaa peab evakueeruma enda poolt okupeeritud maa-aladelt ja taastama Venemaa piirid ( va Poola ) Tuli taastada keskvõimude poolt vallutatud väikesed riigid nagu Belgia, Serbia ja Rumeenia
annaabi.ee 
