Lepingud peale Esimest maailmasõda - kokkuvõte (0)

Pariisi rahukonverents: 18. jaanuar 1918
Versailles ’kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles 'i lossi Peeglisaalis. Möödus viis aastat ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Peeglisaal oli Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev.
Rahulepingu esimese osa (26 artiklit , mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt:

• Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile , Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida- Preisimaa . 53,4% eraldatud aladel olid sakslased .)
  

• Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni.
  
• Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu mandaadi alusel Suurbritannia , Prantsusmaa, Jaapani, Portugali, Belgia ja Briti dominioonide haldusesse.
  
• Saksamaa tunnustas Austria, Luksemburgi, Poola ja Tšhehoslovakkia iseseisvust.
  
• Saksa sõjaväe (vabatahtlikest formeeritav palgaarmee ) suuruseks kinnitati 100 000 meest, 4000 tohtisid olla ohvitserid .
  
• Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati, kindralstaap saadeti laiali.
  
• Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk piiratud.
  
• Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Reini vasakkalda okupeerimine liitlaste vägede poolt 5-15. aastaks.
  
• Saarimaa 15 aastaks RL kontrolli alla. Seejärel referendum ühinemise suhtes. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks.
  
• Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks, pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. Maksude suurus jäi sätestamata.
  

(Võitjariikidest ei ühinenud Versailles'i rahulepinguga USA - pidas seda huvidele mittevastavaks. 25. augustil 1921. a. sõlmis Saksamaaga separaatrahulepingu. Separaatlepingud ka Saksamaa liitlastega.Protestiks selle vastu, et Hiinas Saksamaale kuulunud kolooniaid ei tagastatud Hiinale, vaid anti Jaapanile, keeldus ka Hiina valitsus Versailles'i lepingule alla kirjutamast.)
Trianoni sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt:

• Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale ( Horvaatia ) ja Rumeeniale (Transilvaania). 72% maad, 64% elanikkonda, 31% ungarlastest
  

• Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati.
  
• Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse.
  

Saint-Germaini sõlmiti Austriaga 10.septembril 1919. aastal. Lepingu kohaselt:

• Austria tunnustas Tšehoslovakkia, Poola, Ungari ja Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigi iseseisvust.
  
• Loovutas alasid Itaaliale ja Ungarile.
  
• Keelati Austria ühinemine Saksamaaga.
  
• Austria armee suuruseks tohtis olla 30000 meest.
  
• Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati.
  
• Austria-Ungari keisririigile kuulunud sõjalaevastik jagati Antanti riikide vahel.
  
• Austriat kohustati maksma reparatsioonimakse.
  

Sèvres’i rahulepingud 1920. aasta 10. augustil Pariisi äärelinnas Sèvres’is Türgiga. Türgi uued piirid,lagunevast Osmani impeeriumist eraldunud uute riikide rahulikule eksistents uues maailmas.