KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus
Kordamisküsimused 12. klassile I osa 1)Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2)Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3)Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5)Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6)Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus?
* Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti - tekst, meloodia ja ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest)
teks, vanemal esines algriim, uuemal lõppriim. Mida aeg edasi, seda kindlamaks muutus ka vorm: enam ei olnud laul pikk joru,vaid eristas refrään.Temaatika oli vanasti igapäevane elu,luldi kõigest mis puudutas inimese toimetusi, ühiskonna probleeme jne.Hiljem lauldi inimese tunnetest(armastus,kurbus,igatsus) Vanema rahvalaulu liigid olid kahendilaulud,itkud ja jutustavad laulud. Uuemal ajal lauldi rohkem tantsulaule,külalaule ning tekkis uus-vaimulik rahvalaul. Funktsioon eesti rahvalaulus on vastavalt ajale erinev. Näiteks vanemas rahvalaulus ilmneb lihtsus e. helletused ja hüüded, mida kasutati kutsumise või ohu korral. Palju lauldi itkusid e. nutulaule. Sama oli ka pillidega-varem kasutati ühehäälseid lihtsaid käepäraseid pille, takti löömiseks, hiljem aga laulude saateks.Need pillid, mis teevad ise häält (parmupill,käristi) olid idiofonid.Eestlased tegid pille kõikvõimalikest nahkadest-membranafonid(trummid,põsepill)
Töölauludest Kuidas nimetatakse vanemat rahvalaulu? Pulmalauludest Millistel rahvastel esineb veel sellist rahvalaulu? “Jumalikest” rahvapillidest (nimed, ehitus, Kuidas kutsuti regilaulu ettekandjaid? mänguvõtted, kõla, levik) Iseloomusta muusika ja teksti vahekorda eesti rahvalaulus. “Põrgulikest” rahvapillidest (nimed, ehitus, Kirjelda vanema rahvalaulu ettekandeviisi. mänguvõtted, kõla, levik) Iseloomusta vanemast ajajärgust pärit regilaulude viise. I üldlaulupeo korraldusest (kes, millal, kuidas, Missugune on rütm regilaulus? probleemid jne) Mis on refrään?
· rahvalaul regivärsiline (vanem), riimiline (uuem) Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel parallelismirühmad · algriim assonants täishääliku kordamine põhirõhulises silbis alliteratsioon kaashääliku kordamine sõna alguses (mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb mõnes jalas kasutada teist värsimõõtu rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine
Rimski-Korsakovil saada Peterburi Konservatooriumi professoriks. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale. Suureks eeskujuks neile oli Mihhail Glinka looming, eriti tema ooper "Ruslan ja Ludmilla". Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Vene Rahvamuusika Erinevalt meie teistest lähinaabritest esineb vene rahvalaulus mitmehäälsust. Vene rahvalaulu lauldi ilma saateta. Sangarilaul ehk bõliina jutustas venelaste võitlusest võõraste vastu. Tuntumad vene rahvapillid on: gusli, balalaika, domra, bajaan ja 7 keelega kitarr. Löökpillidena kasutatakse puulusikaid. Vene rahvatantsud on hoogsad ja nendest tuntumad on hopakk, trepakk ja kasatsokk. Romanss Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul.
VENE MUUSIKA AJALUGU vanaaeg (ürgkogukondlik aeg 10 saj.) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani".
Keskaeg. 12.-16. saj. Vaata õpikust materjal + pildid lk . 10 - 40 Keskaja muusika on välja kasvanud Vana-Kreeka muusikast. Ta on kirikumuusika, milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne
Laulemaie, luulemaie on algriimi. Siis jääb küla kuulamaie, Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie, Kui mina lahkelt laulan palju. b) Uhti,uhti uhkesti Tegemist on uuem rahvalauluga, kuna Viisk läks Tartust Viljandi kasutatud on lõppriimi. Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Hüva nõu nüüd kallis tõest! 9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM. 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul *Puhkpillid: Pajupill, savipiilu, roopill, putkepill, torupill, karjapasun(piibar), sokusarv *löökpillid: Trumm, kammipill, põsepill 10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada. 11
Vanaaeg Rahvamuusika teke ja areng Vanemad rahvalaulud tekkisid üldüldkogukondlikul ajal. Tegevusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Oli usk loodusjõududesse, oli paganlik usk. Vanimad laulud on töö- ja tavalaulud. Meloodia läks allapoole, hüppeid oli vähe. Rütm oli iseseisev ja viisist sõltumatu. Nende meloodia oli igav ja ühekülgne. Esineb 2/4 ja ¾ taktimõõdu vaheldumist. Neil leidub 5, 7 ja 11 osalist taktimõõtu. Kasutati vanu ja täiesti tundmatuid laade. Rahvalaulus on neil arenenud mitmehäälsus. Ka nende rahvalaulu säilitati suulisel teel. . Keskaeg On kaks erinevat suunda1)rahvamuusika, 2)kirikumuusika Rahvamuusika teke ja areng Eriti hakkas levima bõliina jutustus kangelase sõjaretkedest, mida esitati gusli saatel. Räägiti sõjaretkedest. Bõliinades on tekst tähtsam ja meloodia on lühike, pidevalt korduv. Lüürilised laulud Lüürilised laulud levisid 16.-17.sajandil. Olid nukrad ja murelikud laulud. Kodumaa igatsus soldati
Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 1. Rahvalaulude jagunemine: Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti tekst, meloodia ja ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest)
Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu. PERSONIFITSEERIMINE ehk isikustamine - metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1) tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele. LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel. Fantaasiakirjanduse arengust Eestis (fukit) 1920-30 Juhan Jaik - suurem osa loomingust seotud fantastiliste 50. aastatel tekkis eesti lastekirjanduses ulmekirjandus
etteantud essee teema kõigepealt seda vana lastelaulu, mis annab aimu pikaaegsetest traditsioonilistest mõtteviisidest lapse arengu hindamisel. Võiks ju siin kohe vastanduda, tuues esile tänapäevase lapsest lähtuva hindamisprotsessi, mis väldib sildistamist ja veelgi hullem, tutistamist, kuid siiski ei saa ma vanema generatsiooni kasvatusmeetodeid täiesti hukka mõista. Pangem tähele – lapse arengu hindamisele on siin rahvalaulus mänguliselt lähenetud, peaaegu nagu arengumäng: hindajaks on soliidne kriimusilmne kass, kes istub (saabastega kass?) kännu otsas ja teeb tublidele (katekismuse lugejatele?) isegi pehme käpaga pai! Kõigepealt vaatlen, mis võiks õigupoolest oma olemuselt olla lapse arengu hindamine. Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses eas, imikueas ja lapsepõlves. (Smith
Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised. Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse. Nüüd saadi mõjutusi kirjandusest, naaberrahvaste muusikast. Tekst jaguneb nelja realisteks
õidsitulda tundamaie. Riimiline rahvalaul 18. sajandil kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. Seda eristab regivärsist lõppriim. Uuem rahvalaul ehk riimiline rahvalaul erineb vanast mitmeti, siin valitseb eepiline sisu ja meeste temaatika. Suureneb meeste osatähtsus, pahameel mõisnike vastu, usuvahetus, revolutsioon, sõjad jne. Naiste repertuaar kaldub armuromantikasse, tugevat mõju avaldas saksa kirjandus. Uuemas rahvalaulus koonduvad värsiread salmidesse. Koos sellega asendub regilaulule omane algriim lõppriimiga. Üldised olid riimilise rahvalaulu teemad järgmised: · Talupoeg ja mõisnik, räägib talupoja ja mõisniku suhetest omavahel. · Küla diferentseerumine, koormamine raske tööga ja halb toitlustamine annab sellele rühmale laulu ainet. · Kirikukirjanduse-vastane satiir, Aadu Hint on seda kasutanud. See jutustab palvetest, kirikuteenistusest, jutlustest.
Personifitseerimine ehk isikustamine - kõnekujund, metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide
häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Algriim on riimi lihtsaim vorm ,mis on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule.(nägin karu kaera sessa/ põtra põlluvilja seessa) Enamasti peetakse riimist kõneldes silmas lõppriimi, mis hakkas levima 17 sajandil kirikulaulu kaudu nii rahvalaulus kui kunstluules 19saj II poolel. Ühest sõnast moodustunud riim on lihtriim , 2 või enamst sõnast liitriim Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on
Massikultuuri teke Abstraktsed väärtused (õnn) Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine (üksiksündmused, mitte protsess) Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik Suur liikuvus (ülemaailmne, internett) ja kiire elutempo Väiksem kokkupuude vanema põlvkonnaga Uued väärtushinnangud 6. Rahvalaulu kujundisüsteem. Rahvalaul on rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides. Omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus. Rahvalaulus on kolm kompnenti: tekst, meloodia, ettekandmislaad. Laul väljendas laulja mõtteid ning võis olla ka töö ja pidude saatja. Mõiste ,,Rahvalaul" võttis kasutusele Kreutzwald. Eesti rahvalaul jahuneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL (19 saj) Regilaulu-eelsed vormid Regilaul siirdevormili ne Lõppriimiline Algriim Parallelism(mõtet kordav teisendus) vormelikeel algriim parallelism vormelikeel värsimõõt! (enamasti
tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ning esitati pillisaadetel, lisaks on uuemal rahvalaulul lõppriim ja salmid. Uuema rahvalauluga hakkasid tegelema ka mehed, mistõttu muutus sisu laieldasemaks ja vanamoodne keel asendus uuemaga. Laulude viisid muutusid pikemaks ja keerulisemaks, rütmipilt mitmekesistus.
Al Saebelmann-Kunileid 1845-75 "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (Koidula tekstidele). Eesti heliloomingu rajaja. II üldlaulupidu Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid. (Juhid Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus, Hermann) III üldlaulupidu Tallinnas 1880 oli vähem osavõtjaid Lõuna Eestist 14-st laulust juba 7 eesti laulu. Osavõtjad veel ainult mehed. I päev proov II päev kontsert III võistulaulmised (ka segakoore). Vanem rahvalaul Rahvalaulus on esikohal sõnad, seejärel viis. Regilaulu aluseks on mõttekordus, algriim ja värss (8-silbiline, igale silbile vastab üks noot). Põhiliselt lauldi esilaulja ja koori vaheldumise põhimõttel. Viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on tavaliselt 1-2 sõnalised (nt. kaske-kaske). Eesti rahvalaul on tavaliselt ühehäälne, välja arvatud Setu rahvalaulud. Liigid: · Töölaul
ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Herder nägi rahvalaulus spontaanset luuleandi, mis on sündinud elava mulje, tundmuse silmapilgust. Harimata, lihtsas inimesed on säilinud poeesia algupärane jõud Neid inimesi ühendab lihtne, aga suur, nõiduslik pidulik laad Tahab vanade rahvaste juures näidata loodust Puuduliku loogilise sidususe asemel kehtib rahvalaulud looduse seadus selle spontaansuses ja elamuslikkuses Herder tõi eesti rahvalaulu maailmakirjandusse, esitas seda kui tõsiseltvõetavat kultuurilist pärandit. 14. Nimeta L
passioon”, “Litaania” jne. Tähtsus eesti muusikale: Tänaseks on Arvo Pärt üks kõige enam esitatav elus helilooja maailmas, tänu temale (ja mõndade teiste heliloojate) on jõudnud eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad ning uus stiil tintinnabuli. Mõisted : Skandeerimine- silphaaval hääldamine või rütmis hüüdmine, värsimõõdus rõhke arvestades lugema või laulma/ võte eesti vanemas rahvalaulus, kus värsi ja muusika rütm ei lange kokku Refräänisõnad- sõnad, mis koosnevad luules muusikas reast või ridadest ning mida korratakse samal kujul mitu korda/ värsirea lõppu lauldavad sõnad nagu kaske või marti, mis väljendasid laululiiki või vastavat toimingut Cimze seminar- läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar Valgas Tintinnabuli- Arvo Pärdi 1976
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga:
mõõdutundetusest, kas pole seal kusagil vaikset rõõmu ja rahulist eluõnne? Pole kahtlust, et iga aeg jätab pärimusse rohkem jälgi oma kannatustest kui õnnest. Ajalooks saavad õnnetused ja katastroofid. Instinktiivne veendumus ütleb meile, et inimesele osaks määratud eluõnne, kogu lõbususe ja rõõmsa rahu summa, ei saa eri ajajärkudel väga palju erineda. Ja hiliskeskaegse õnne sära polegi täiesti möödas, see elab veel rahvalaulus, muusikas, maastike tasastes avarustes ja portreede tõsistes nägudes. (lk 36) Igatsus ilusama elu järele nägi igal ajal enda ees kolme teed, mis viitavad kauge sihi poole. Esimene- maailma mahasalgamise tee viis otsejoones maailmast välja. (41-42) Teine tee viis maailma parandamisele ja täiustamisele. (42) Kogu hilisema keskaja aristokraatlik elu- mõeldagu Prantsusmaale ja Burgundiale või Firenzele- on katse unistust mängida. Ikka ühtsama unistust muistsetest kangelastest ja
Ehkki tõlgendustega tuleb olla ettevaatlik, tundub, et neist kumab läbi sama sugude ebavõrdsust, mis teada mujalt Euroopast. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. ,,Tooma laulus" tahab mees naisest lahti saada ja käsib minna mäelta mahla tooma, kuhu on ise kase alla haua kaevanud ja okstega katnud. Naine saab teda ootavast saatusest teada ja käib vanemailt küsimas, mis ta tegema peaks. Mõlemad vastavad Mine, mine, miniake, / mine mehe meelta mööda, /käi kaasa käsku mööda! Rahvalaulus ,,Mehetapja Mai" tapab naine oma mehe. Laulu sisuks on Maie põgenemine, kus ta palub abi kaselt, haavalt, kuuselt, lepalt, kaevult ja merelt. Keegi pole nõus teda aitama, ja nii Mai läks angerjaks mereje. Lauludes väljendub ka poja kui väärtusliku tööjõu eelistamine tütrele. Tarvastu rahva laulus ,,Tütar vette" läheb ema vastsündinud tütart uputama, sest esa käsk viia vesile, / veli laske laine'esse, kuna tütrest polnud maja pidamises kasu loota. Keskaegne
värsimõõdu seisukohalt. neli värsijalga, millest igaüks sisaldab esimesena tugeva ja teisena nõrga positsiooni; viimaseid nimetatakse ka värsijala tõusuks ja languseks. Mis on see, mis võimaldab üht värsirea positsiooni hinnata tugeva ning teist nõrgana? Skeemil esitatud ülemise värsirea puhul (kus need kuked sõivad kulda) on niisuguseks teguriks ilmselt sõnade esimesele silbile langev pearõhk. regivärsilises rahvalaulus võivad värsirea tugevad ja nõrgad positsioonid olla teineteisele vastandatud nii rõhu kui ka silbipikkuse alusel. Rõhu ja silbipikkuse vahekorda regivärsilise rahvalaulu struktuuris on folkloristikas püütud väljendada nn kvantiteedi- reeglite abil. Lühikese kokkuvõttena eesti vanema rahvalaulu ajalisest ehk temporaalsest struktuurist, kus vältuste omavahelistel suhetel on tähtis roll nii keele, muusika kui ka värsimõõdu puhul, võiks
.. elutempo Väiksem kokkupuude vanema põlvkonnaga Uued väärtushinnangud 6. Rahvalaulu kujundisüsteem. 11 Rahvalaul on rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides. Omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus. Rahvalaulus on kolm kompnenti: tekst, meloodia, ettekandmislaad. Laul väljendas laulja mõtteid ning võis olla ka töö ja pidude saatja. Mõiste ,,Rahvalaul" võttis kasutusele Kreutzwald. Eesti rahvalaul jahuneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL (19 saj) Regilaulueelsed vormid Regilaul siirdevormiline Lõppriimiline
peale eestlaste esineb ka soomlastel, karjalastel, vadjalastel, isuritel. Liivlastel ja vepslastel pole. Regivärsilise rahvalaulu puhul tekst tähtsam kui muusika. Keskne koht regilaulu helide ja nendevaheliste suhete kujundajana kõrvuti helikõrgusega on kestusel e.vältusel. Esma vältelised õnad on vaadeldavad lühikese rõhulise ja pika rõhutu silbi järgnevusena, teise-ja kolmandavältelised aga pika rõhullise ja lühikese rõhutu silbi järgnevusena. Regivärsilises rahvalaulus võivad värsirea tugevad ja nõrgad positsioonid olla teineteise vastandatud nii rõhu kui ka silbipikkuse alusel. Rõhk ja kestus vanema rahvalaulu värsiridades on ridade struktuuri korrastamisel e.värsirütmi kujundamisel kasutusel teineteisega paralleelselt:kord tekib tugeva ja nõrga positsiooni vastandus rühu, kord silbi pikkuse alusel. Kvantiteedireeglid:1)värsirea nõrkadesse positsioonidesse ei tohiks sattuda pikad pearõhulised silbid e
rahvaluulekogu (Herder 1778/79) jaoks 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu koos saksakeelsete tõlgetega. Harimata, lihtsas inimeses uskus Herder olevat säilinud poeesia algupärast jõudu, mõtlemise, tundmise ja tegutsemise terviklikkust, „keelelaulva ajastu” kõla, meloodiat ja rütmi, ehtsat loomulikku laadi, mida pole rikkunud kunst ega mood. Puuduliku loogilise sidususe, süntaktilise korrapära, kunstipärasuse asemel kehtib rahvalaulus „looduse” seadus selle spontaansuses, esmamuljelisuses, elamuslikkuses nt „Pärisorja kaebelaul“, ei lubatud lühendada. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Eesti mütoloogia konstrueerimisele pani aluse k. J. Petersoni tõlge Christfried Gananderi „Mythologia Fennicast”, mis ilmus 1821 tõlkijapoolsete võrdlevate kommentaaridega eesti usundist (Peterson 1822)
Seda on tõestanud uuem ajalooline uuring. Kuid ristirüütlid halvasid meie rahvusliku arengu. Eesti rahvas oli määratud hävimisele, — kui teda poleks päästnud Tannenbergi lahing (1410). Ometigi tuli leppida täie- liku varjusurmaga. Linn võeti võitjate poolt üle, eestlane sulatati võõraks rahvuseks. Maa aadel tapeti enamikus maha, — jäi vaid eesti talupoeg, kes pikapeale orjastati. Nii vegeteerus eestlus talupojas sajandeid, avaldades end keeles, rahvaluules ja rahvalaulus, primitiivses rahvakunstis, põlluharimisega seotud rahvateaduses ning vahetevahel vastuhakkamistes. Linna on küll valgunud sajandite kestel eestlasi maalt, maa-orjuse pagulasi. Vähemnõudlik on leidnud siin kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks väikegildidesse ja teenijas-tööliskonda, omandades jõudumööda võõrast tsivilisat- siooni. Nõudlikum aga, kes oleks võimeilt kõlvanud teiste juhiks, kas ei leidnud
Sukeldumine vee põhja (sealt n-ö maa toomine) Merest hakkas maa kasvama 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul; tants; tantsulaul; laul Soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka Kalevalamittainen laulu) Isuri: lörpötykset Erinevus: Eesti regilaulus ühes reas 8 silpi, Isuri ja Karjala lauludes konkreetne silbisüsteem puudub; Eesti rahvalaulus kordab pääääris palju ridu ja sõnu, teistes mitte eriti Ilmalind leiab pesapaiga, muneb monad ja tuuleiil veeretab need mere ning neist sünnivad (taevas ja maa) päike, kuu ning tähed hiljem on vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala lauludes valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuva põlve, ingeri redaktsioonis mätta, saare või laeva. 26. Kuidas suhestub [Ü
üheainsa kommunikatiivse stseeni (nn. skeemi) piires ja fokuseerib parima "sisendpunkti" räägitavasse. Tavatsetakse öelda, et metonüümia asendab mõisteid nende külgnevuse alusel (mõnes stseenis, skeemis): soni (= sonimütsi kandev inimene); song (= patsient, kel on song); tsello (= inimene, kes mängib orkestris tsellot); mustad (= neegrid); punane taga (= veri taga); sininina (= sinise ninaga inimene); kevadekuulutaja (= lõoke); imetaja (= ema, poeetiline sünonüüm rahvalaulus); on kalmistul ~ haiglas ~ vannitoas (= surnud ~ haige ~ ...). Vanasõnas võib metafoor katta kagu teksti ja moodustada nn. lausemetafoori (Haukuja koer ei hammusta) või ainult osa tekstist, harilikult predikatiivse osa; kui taoline osametafoor on sõnaliigilt 6 substantiiv, kõneldakse nominaalmetafoorist (Silm on kuningas), kui aga verb või adjektiiv, siis predikatiivmetafoorist (Õnnetus õpetab; Kevadel vesi tark, sügisel loll).
läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ülemaailmseks ühisjooneks peetakse loomisele eelnevat kaost, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast. Selle järel sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees. Soome loomislaulu leitakse olevat seos india looga, kus samuti muna ülalosast saab taevas ja alapoolest maa. Aga india müüdis sünnib rebust õhk ja meri, soome rahvalaulus kuu ja päike. Muna kui varjatud elujõu, viljakuse ja ehk ka ülestõusmise sümbol võib olla universaalne aga usk selle kosmogoonilisse funktsiooni pole olnud üldtuntud. Ainult mõnedes piirkonnades ulatub see kujutelm väga kaugele minevikku. Läänemeresoomlased on oma loomisloo õppinud indoeurooplastest naabritelt. Loomismuistendites on kohtame usku muna kosmogoonilisse usku. Muna tekkimisel on versioonid erinevad. Mõneti toob veelind munad, mõneti sünnib muna
* lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul Ballaadlikku iseloomu on tunda ka juba paljude regilaulude (eriti nn. “perekonnaballaadide”) puhul, kuigi neis puuduvad stroofid ja lõppriim - üks ballaadi põhilisi vormitunnuseid. Seega asus ballaad meil “täiel määral” läbi lööma siirdevormilises rahvalaulus, aastasadu hiljem läänepoolsest Euroopast, kus tänapäeval pole aga säilinud mingeid jälgi kunagistest kohalikest vanematest rahvalauludest (nagu meil on regilaulud). Uuemad rahvalaulud - iseloomulik parallelismi ja alliteratsiooni puudumine või kui, siis juhuslikult. Värsid ei koondu enam parallelismirühmadeks, vaid lõppriimi alusel stroofideks. Suurem on meloodiate varieeruvus, sõnavara ja selle kasutus on ajakohasem. Laadilt tihti äärmiselt sentimentaalsed,
* lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul Ballaadlikku iseloomu on tunda ka juba paljude regilaulude (eriti nn. "perekonnaballaadide") puhul, kuigi neis puuduvad stroofid ja lõppriim - üks ballaadi põhilisi vormitunnuseid. Seega asus ballaad meil "täiel määral" läbi lööma siirdevormilises rahvalaulus, aastasadu hiljem läänepoolsest Euroopast, kus tänapäeval pole aga säilinud mingeid jälgi kunagistest kohalikest vanematest rahvalauludest (nagu meil on regilaulud). Uuemad rahvalaulud - iseloomulik parallelismi ja alliteratsiooni puudumine või kui, siis juhuslikult. Värsid ei koondu enam parallelismirühmadeks, vaid lõppriimi alusel stroofideks. Suurem on meloodiate varieeruvus, sõnavara ja selle kasutus on ajakohasem
kunagi. 12. Hando Runneli luule. Esikkogu ,,Maa lapsed" (1965) ja ka teine kogu on ettevalmistusperiood. Tuntuks saab 1960ndate lõpul kirjutatud tekstides ja 1970ndate alguses: ,,Avalikud laulud" (1970) ja ,, Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972). Regilaulud. Silbilisrõhuline luule. 1970ndate luules klassikaline vorm. Klassikaline esteetika sujuvalt ka laienes. 1. Uuema rahvalaulu esteetika (koori- ja rahvalaulus nr 1 ka lorilaulu sissetung luulesse). 2. Varjatud ja poolvarjatud viisil poliitiline ja rahvusliku hoiakutega autor (Poliitilisus on tugevalt näha 1960ndates lõpust kuni uuemate aegadeni). Runneli luule 1970-1980ndatel on sportlik jõukatsumine tsensuuriga (1970ndate alguseks on välja töötanud rea nõkse, kuidas poliitilist sõnumit edastada nii, et see tekst ilmuda saaks: ,,Avalikud laulud" (1970) ja ,,Punaste õhtute purpur" (1982)
annaabi.ee 
