Rahvaluule - spikker (1)

Folkloor e. rahvaluule ,rahvapärimus moodustabki Eesti rahvamuusika . Inimesed moodustasid rühmi, kellel olid kultuuriliselt sarnased tunnused, näiteks rahvus, elukutse ,elukoht.Nende mõttemaailma ja eluviisi osaks oli järjepidev vaimne kultuur e. pärimus.Pärimuse alla kuuluvad vanad teadmised, uskumused,kombed ja nende väljendumine vaimses loomingus, n: muusika ,jutud. Rahvaluule kandub edasi suhtlemise teel. Niimoodi leviski vana rahvamuusika suhtlemise teel, hiljem aga kirjalikult..Tänapäeval on neid võimalusi rohkemgi.
Kõigepealt tekkis vanem rahvamuusika-18.saj. ja hääbus umbes 19. saj. paiku, hernhuutlaste tulekuga eestisse..Vanemat rahvalaulu iseloomustab lihtsus ning ebatäpsus.Viis oli väikese ulatusega ja rahuliku rütmiga,intoneerimine ebatäpne e. lauldi rääkimisega samal kõrgusel.Uuemat rahvalaulu viis oli aga laiema ulatusega, esines palju hüppeid ning intoneerimine oli täpsem. Kahte rahvalaulu eristab ka teks, vanemal esines algriim, uuemal lõppriim. Mida aeg edasi, seda kindlamaks muutus ka vorm: enam ei olnud laul pikk joru,vaid eristas refrään. Temaatika oli vanasti igapäevane elu,luldi kõigest mis puudutas inimese toimetusi, ühiskonna probleeme jne.Hiljem lauldi inimese tunnetest(armastus,kurbus, igatsus )
Vanema rahvalaulu liigid olid kahendilaulud, itkud ja jutustavad laulud. Uuemal ajal lauldi rohkem tantsulaule,külalaule ning tekkis uus-vaimulik rahvalaul.
Funktsioon eesti rahvalaulus on vastavalt ajale erinev. Näiteks vanemas rahvalaulus ilmneb lihtsus e. helletused ja hüüded, mida kasutati kutsumise või ohu korral. Palju lauldi itkusid e. nutulaule. Sama oli ka pillidega-varem kasutati ühehäälseid lihtsaid käepäraseid pille, takti löömiseks, hiljem aga laulude saateks.Need pillid , mis teevad ise häält ( parmupill ,käristi) olid idiofonid.Eestlased tegid pille kõikvõimalikest nahkadest-membranafonid(trummid,põsepill)
Keerulisema ehitusega olid aerofonid(lõõtspill,sopill).
Pillid ja muusika said alguse eestlaste uskumustest, et muusikal on maagiline ja raviv toime. Näiteks mängiti surijale kannelit, et pikendada eluiga. Algul mängiti muusikat tantsu saateks, hiljem aga laulude saateks.
Arvan, et Eesti rahvamuusika tundmaõppimine on peamiselt oluline ajaloolastele, kuigi ka mulle. Rahvamuusika kaudu saab teada vanade eestlaste kombeid,uskumusi ja käitumist.
Rahvamuusika aitas vanadel eestlastel vahetada muusika kaudu infot. Eesti rahvamuusika tundma õppimine tegi mind Eesti muusika valdkonnas tunduvalt targemaks, kui ma seda ennem olin