Ilmaliku muusika areng (0)

Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud , kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: „ Vadja pulmalaulud“, „Ingerlased“, „Ingeri eepos “, „Ingelaste õhtud“
Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõmbunud. Ta elas aastaid mungakloostris. 1980 läks elama Berliini Saksamaale, seal elab ta tänini. Lohusalus on heliloojate suvila (Helisalu). Ta on loonud vokaalsümfooniaid (oratooriumid, missad), sümfoonilisi teoseid, koorilaule ja kammermuusikat. Ta on kirjutanud kollaaži teemal „ Bach “.
Urmas Sisask (1960) Ta on pärit Harjumaalt Keila lähedalt, suurest 5-lapselisest perest. Tema õde on Siiri Sisask. Urmas Sisask läks õppima Tallinna konservatooriumisse. Kui ta lõpetas konservatooriumi, polnud tal tööd ning ta suunati Jänedale tööle. Ta sai oma käsutusse Jäneda mõisa tähetorni. Ta on kirjutanud „ Linnutee galaktika“, 29 osa „tähistaeva tsükkel“, „Nääri oratoorium “, laste ooper „Kuri kuningatütar“. Ta on kirjutanud ka väga palju laulupeolaule.
Vene muusika võime jagada kolme suurde perioodi. . I vanaaeg (algab üldkogukondlikust ajast kuni 10.saj.-ni), II keskaeg (10saj-17.saj 1.pool), III uusaeg (17.saj – tänapäevani) Vanaaeg Rahvamuusika teke ja areng Vanemad rahvalaulud tekkisid üldüldkogukondlikul ajal. Tegevusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Oli usk loodusjõududesse, oli paganlik usk. Vanimad laulud on töö- ja tavalaulud. Meloodia läks allapoole, hüppeid oli vähe. Rütm oli iseseisev ja viisist sõltumatu. Nende meloodia oli igav ja ühekülgne. Esineb 2/4 ja ¾ taktimõõdu vaheldumist. Neil leidub 5, 7 ja 11 osalist taktimõõtu. Kasutati vanu ja täiesti tundmatuid laade . Rahvalaulus on neil arenenud mitmehäälsus. Ka nende rahvalaulu säilitati suulisel teel. . Keskaeg On kaks erinevat suunda1)rahvamuusika, 2) kirikumuusika Rahvamuusika teke ja areng Eriti hakkas levima bõliina – jutustus kangelase sõjaretkedest, mida esitati gusli saatel. Räägiti sõjaretkedest. Bõliinades on tekst tähtsam ja meloodia on lühike, pidevalt korduv. Lüürilised laulud Lüürilised laulud levisid 16.-17.sajandil. Olid nukrad ja murelikud laulud. Kodumaa igatsus soldati. Lüürilisel laulul on eeslaulja, kes laulab aeglaselt ja voolavalt . Viisid on suure ulatusega. Kui eeslauljale lisandub koor, muutub laul mitmehäälseks. On pool polüfooniline ja pool homofooniline laul. Rändmuusikud ehk skomorohhid Rändmuusikud tegutsesid 11.-17.sajandil. Nad on poolklounid, kes rändasid külast külla. Nad tantsisid, veiderdasid, tegid akrobaatikat. Nad käisid Kiievi vene vürstiriigis, Moskvas, Novgorodis. Venemaa vabanes magadi itkest 15.sajandil. Rahvapillid Mängiti lihtsa ehitusega keelpille, puhkpille ja löökpille (gusli, gudok, domra, balalaika, puhkpillidest viled ja sarved , algelise löökpillid). Kirikumuusika teke ja areng 988.aastal 10.sajandil võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu. Tuli bütsandsimuusika – see mõjutas ka kitarrimuusikat. Vene kirikulauljad oli 11.-17.sajandil professionaalse.5 sajandit lauldi ühehäälselt. Laulsid ainult mehed. Pillimuusikat vene kirikus ei kasutatud. 16.saj kujunes välja mitmehäälsus. Eeskuju võeti vene rahvalauludest, mis oli pool polüfooniline. Uusaeg Uueaja alguses keelati ära rändmuusikute tegevus ning sellel ajal skomorihhe polnudki. Mitmehäälsus . Uue aja algul oli kirikulaul kolmehäälne. Peahääleks oli bariton . Keskmine mehe hääl. 17.sajandil tekkis uus stiil – see oli partiiline laul. Tipptulemuseks kujunes koorikontsert . Mõnikord oli 48 häält. Ehitus oli klassikaline. 18.sajandist alates ei laulnud ainult mehed. Koorikontserte esitasid segakoorid . Kuulame: 16.-18.sajandi vene kammerkoor esitab „ Halleluuja “.Rahvapilliorkester.
Ilmaliku muusika areng Kirikumuusika ja ilmalik muusika mõjutasid üksteist. Kiri kontsertide eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserde. PeeterI meeldis väga koorimuusika . Meloodia oli meeldejääv. Laulud rääkisid maailmade ja linnade vallutamisest. Linna laul ja romanss Need tekkisid 17.sajandi linnades. Hakkas levima rikkamates kodudes ja väikemõisates. Lauldi laule – need olid salmilaulud. Saadeti kilaveri, harfi , viiuli, kitarriga . Need laulud olid intonatsioonilised, levisid põlvest põlve suuliselt, olid rahvalaulude sarnased. Neid romansse lauldakse ka tänapäeval, need on meeldejäävad. Telliti koju Prantsusmaalt guvernandid. Guvernandid olid lastekasvatajad. Vene rikkad mõisnikud tegid kpduooperit. Nad saatsid oma pärisorjad venemaale laulma õppima ja pillimängu. õppima. Vene külades lauldi palju tšastuškasid – naljalaule. Kuulame: „Kuni pihlapuuni“, tantsulaul (kõigil olid naljapillid), „Sepikojas“.