peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda. Muusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt. Rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Pärimusrühma liikmetel on varasemate kogemuste põhjal tekkinud ettekujutus sellest, missugune peaks olema mingi olukorra juurde kuuluv muusika. Rahvalaulik või pillimees loob oma mälu, isikupärase loomisvõime ja kuulajate ootuste põhjal muusika iga kord uuesti. Sealjuures on tal teatav vabadus seda muuta ja ümber luua ehk varieerida. Muutmise tõttu ei kõla pillilood ega laulud rahvamuusikas ühesugustena, vaid nendest tekivad erinevad variandid. Usutav on, et väga tähtsaid teadmisi või maagilise sisuga tekste on püütud põlvest põlve edasi anda muutumatul kujul. Seepärast peetakse rituaalidega seotud muusikat suhteliselt püsivaks
Zanrid tekivad kokkulepete tulemusena. Vorm, kompositsioon ( nt värsiread ), maht ( nt novell < romaan ), narratiivsus/mittenarratiivsus, modaalsus ( sõnaraamat, komöödia jne ), temaatiline sisu jne 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Luule mõiste tähistab kõiki värss- e seotud kõnes teoseid. Luule võib olla eepiline( kirjeldav ) ja lüüriline ( tundeline ). Luule mängib määravat rolli lüüriline alge. Sonett, haiku, poeem, ballaad, värssdraama, värssromaa, eepos. Lüürika - on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Ood, hümn, eleegia. Tuntumad zanrid (1) ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine
Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiumaa näiteid eri laulutüüpide kohta lk 27-28 LISA 3Pilte 2 SISSEJUHATUS Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik
Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul : tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks (joosta : soost ta). ristriim vt riim. rõhk foneetiliselt esiletoodud silp sõnas või sõna lauses. Värsis määrab rõhk värsimõõdu ja rütmi. rõhuline värsisüsteem ka aktsentueeriv, tooniline värsisüsteem . Rõhuline värsisüsteem põhineb loomulike sõnarõhkude ühesugusel esinemisel värsis, arvestamata silpide arvu. Rõhuline värsisüsteem hakkas eesti luules kodunema 19 sajandi lõpus
Ridu, kus mitmesilbiline sõna algab rõhutust kohast, nimetatakse murtud värssideks. Kesk mi - / sed ko / ju tu / le vad Tüüpiline regilaul on ühehäälne (nt Setumaal on levinenud eelkõige mitmehäälne laulmine). Regiviisi toon, hääl, laulust saadav mõnu on tagasihoidlik ning järgib alati kõne ja värsi rütmi. Samuti vastab tüüpilises regiviisis silbile üks heli, seega koosneb viisirida kaheksast võrdse kestusega noodist. Regilaule esitati tavaliselt eeslaulja (laulik) ja kooriga, kus kõigepealt laulis eeslaulja üksinda värsirea ja koor ühines eeslauljaga tavaliselt rea lõpus ja kordas tekstirida. Esineb ka laululiike, mida esitas rühm ilma eeslauljata (mardi- ja kadrialulud) ja üksikisik (karajselaulud, hällilaulud, loitsulaadsed laulud). Enamasti lauldi kõnelemisega samal häälekõrgusel või veidi kõrgemalt. Sobiva kõrguse või valida oma häälejärgi. Kuigi Eestis oli ülekaalus naiste laul, oli ka meestel
*pulmalauludes on kirjalik olukord, kus üks situatsioon muutub teiseks (tüdrukust saab naine). kõiki piirsituatsioone hakkavad tähistama VORMELID !*regilaulu oluline tunnus: kindel värsimõõt, mis ei pruugi olla iseloomulik arhailisematele(regilaulueelsele) ei pruugi omane olla. *Regilaul jaguneb: 1) lüroeepilised - sisaldavad mingit süzeed 2)eepilised: sisaldavad mingit meeleolu - a)töölaulud: võitegemise kokkulöömise laulud) b)tavandilaulud: tähtpäevad pulmalaulud. laulik on tähtsal kohal *lüroeepilised laulud: 1. müütilise sisuga laulud -laulik "näeb", mis toimub. 2. legendilaadsed 3. kosja-ja abieluteemalised laulud 4. laulud igapäevaelust ja tööst VT KODULEHEKÜLGE ( suur osa rahvaluulest pühendatud regilaulule ja Kalevipojale. 19 sajandi lõpus peeti regilaulu sõnu ilusaks, meloodia sinna aga ei puutunud. enne Hurta on rl hulk suurem kui pärast) * 19 sajandil regilaulu väärtus muutus: a) 80.a olid lõppriimilised laulud populaarsed b)90
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt.
) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika žanrid: nt
) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, zanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks zanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli `minavorm' Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika zanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto,
Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja
Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib voole ja stiile; samas ei pruugi kronoloogiliselt võib ka teemade kaupa, ainult naiskirjanikke vms · Kirjanduskriitika tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel Abiteadused: bibliograafia, tekstoloogia e tekstikriitikam lähiteadused filosoofia,
igapäevaelu kogemust - suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule - omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud. Keele loov paindlikkus - keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne vahel. 9. Luule e poeesia valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Värss e vagu, rida. Siire süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus. Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta
modifitseerivad (teisenema, muutma), neile vastu hakkavad jne. Valitseb ka zanrite paljusus. Üldiselt areneb zanr lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, nt romaani eelkäijad kiri, päevik reisikirjeldus, memuaar. 7.2. Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Kirjanduse põhizanrid pärinevad juba antiikkultuurist: lüürika, eepika ja dramaatika. Lüürika: Lüürika liigid ehk vormid on luuletused, nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19.sajandini peeti vähem oluliseks zanriks, tähtsus suurenes romantismiperioodil. On tugevalt seotud luuletaja kogemuse vahendamisega, sisemaailma elamustega, tunnetega ning sageli ,,minavormis". Üldiselt on väga subjektiivne ning isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast
Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve? • Kirjandust peab uurima, et saada täiuslikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. • Kirjanduskriitika otstarve on kirjanduse üle arutada, kritiseerida, anda hinnang, kuid ka teose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus). Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. • Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused, subjektiivne, isiklik. • Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium, libreto, stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon.
Jutustus -- + -- Kõneviis Seotud kõne Sidumata kõne Dialoogiline Väljendusviis Lüüriline Eepiline Dramaatiline 4. Iseloomust vcxage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Luule- värss ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses. Proosa- igasugused kirjanduslikud tekstid, millel puudub rütm, kuuluvad siis: anekdoodid, muinasjutud, muistendid, kroonikad, näidendid, stsenaariumid. Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes draama välja 18-
Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt
· sagedasti (kuigi mitte alati) sagedasti (kuigi mitte alati) sagedasti (kuid mitte alati) seotud kõnes sidumata kõnes dialoogilise ülesehitusega LUULE PROOSA DRAAMA Olulisemad liigitusalused - teksti graafiline paigutus (teksti liigendamine värssideks või repliikideks või süstemaatilise liigenduse puudumine) - kirjaniku (kirjastaja, kriitiku vmt) määratlus - täiendavad välisvormi tunnused (riim, rütm vms) - täiendavad sisevormi tunnused (narratiivsus / mittenarratiivsus, lüürilisus, eepilisus, dramaatilisus vms) Zanriteooria (Mihhail Bahtin jt) - kõnezanrid ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon - zanride etteantus (zanr kui kultuurimälu säilitaja) - zanride hierarhilisus Mis alusel kujunevad ilukirjanduslikud zanrid · vorm · kompositsioon · maht · narratiivsus / mittenarratiivsus
Kordused annavad hingetõmbepause. Kalevalamõõdulised runod ei jaotu stroofidesse ja nende värsse ei riimita. Loomupärane alliteratsiooni kasutamine. Alles 17-18. sajandil hakkas euroopaalikke traditsioone järgiv lõppriimilis-stroofiline luule kalevalamõõtu Lääne-Soomes ja hiljem ka idapoolsetel aladel kõrvale tõrjuma. 18.saj pärinevate teadete järgi esinesid meeslaulikud paariti, mõnikord kandle saatel. Igat värssi lauldi 2 korda. Eeslaulja esitas värsi, järellaulja liitus temaga värsi lõpus ja kordas seda üksi. Eeslaulja omakorda liitus järellauljaga korratud värsi lõpus ja hakkas üksi laulma uut värssi jne. Runosid lauldi ühenduses päevaste töödega : käsikivil jahvatades, lüpstes, karjas käies jne. Küla pidulikud olukorrad sisaldasid rohkesti laulutraditsiooni: matused itke, pulmad nii itke kui ka kalevalamõõdulisi runosid, karupeied kalevalamõõdulist pärimust.
Peitenimed. Vabahing inimhing, hingeloom, unenäohing, hingushing, siirdhing, ümbersündiv hing, vaim, haldjas Sellega seotud atmosfäärinähtused (tuul ka komeedid), usk libahuntidesse jms. Kujutelmad ja uskumused reinkarnatsiooni. Mentaliteedilugu rahvalauludes Regivärsilised rahvalaulud Tunnused: · Paralelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants) · Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss · Palju arhailisi vorme on morfoloogias · Sõnavarvas iganenud sõnu, nende hulgas historisme (kadunud esemeid või sotsiaalseid suhteid märkiviad sõnu) · Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad olla omad meloodiad) · Tunnuslik aga ka hoopis erinev esteetika maailmanägemus,arengulugu, mis jääb ettepoole kohalikust "hilisrenessansist" 18.-19. sajandil
Peitenimed. Vabahing – inimhing, hingeloom, unenäohing, hingushing, siirdhing, ümbersündiv hing, vaim, haldjas Sellega seotud atmosfäärinähtused (tuul ka komeedid), usk libahuntidesse jms. Kujutelmad ja uskumused reinkarnatsiooni. Mentaliteedilugu rahvalauludes Regivärsilised rahvalaulud Tunnused: Paralelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants) Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss Palju arhailisi vorme on morfoloogias Sõnavarvas iganenud sõnu, nende hulgas historisme (kadunud esemeid või sotsiaalseid suhteid märkiviad sõnu) Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad olla omad meloodiad) Tunnuslik aga ka hoopis erinev esteetika maailmanägemus,arengulugu, mis jääb ettepoole kohalikust “hilisrenessansist” 18.-19. sajandil
Mõistatused Rahvalaul : vana e. Regivärsiline rahvalaul- Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse. Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule.Regilaul ei jagune stroofideks, tema värsiridu seob mõtteriim ehk parallelism - ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8- silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e. Riimiline rahvalaul- Riimiline rahvalaul hakkab kujunema 18. sajandil. Riimilise rahvalaulu olulisemaks tunnuseks on lõppriim. Värsid ei koondu enam paralleelrühmadesse,
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude,
Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Zanr kategoriseerib kirjandust (ka teisi kunstiliike), määrab teatud tunnuste-sarnasuste põhjal, mis kategooriasse teatud teos kuulub. Antiikkultuurist pärit põhižanrid: 1) lüürika(sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka) Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee 2) eepika (proosa). Nii proosa kui värsivorm Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee,
Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. ekspressionism- Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos
kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Zanr - on kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stiililiste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? - on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Ajalooliselt zanripuhtus, tänapäeval zanridünaamika Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused, subjektiivne, isiklik. Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium(ühe-vaatuseline koomiline lavateos), libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur (peatekst,
Kõik olemasolevad teisendid põlvnevad samast tekstist, mis on arhetüüp. Tekstide võrdlemine võimaldab iga teksti arhetüübini taandada. Teisend = variant laul = tüüp (kõik laulud pärit ühest tekstist, mida ei saa taastada). NSVL ajal olid kõik tekstid tüpoloogiliselt kategoriseeritud. 4) Variant kõik üleskirjutused lugudest. Tüübi realiseering. Iga konkreetne rahvaluule esitlus. 5) Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja
taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Lõppriim- lõpuhäälikute kordus värsis. Lüürika- üks kolmest kirjanduse põhiliigist, mida iseloomustavad elamuslikkus ja tunded, lüürika on enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik. Lüürikazanrid on: ood, hümn, eleegia, sonett, kantsoon, sekstiin, ballaad. Memuaarid- Teosed, kus autor jutustab enda või lähedaste elust. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega Oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson) Miljöö - teose aeg-ruum
akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks:
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele
* eepikas sündmused jutustaja pilgu läbi, lüürikas minakõneleja * eepos narratiiv lüürika - situatsioon NB!Kreeka lüürika ei järgnenud eepikale orgaanilise arengu tulemusena Viited laulukultuurile juba Homerose eepostes Laulukultuur on väga arhailise päritoluga, osa värsimõõte ja laulutüüpe pärit muistsest ajast (lõikuselaul, pulmalaul, nutulaul... 16. Kes olid aoidid ja rapsoodid? aoid kui laulik, laulude looja (kr aoidos), vrd rapsood kui laulude ettekandja (kr rhapsdos) 17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? See on Heksameeter Daktülid ( U U), asendus: spondeus ( ) Viimases jalas kaks silpi ( X) _ _ _ _ UU /UU/|U|U/UU/UU/X 1 2 3 4 5 6 //Mõõku ma laulan ja meest, toda saatuse aetut...// 18
Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 16 1969
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (195
Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised. Akvitaania Eleonore , Marie de Champange, Beatrice de Dia Teemad: Armastus Alkohol Sõjad Vaimulikud ( Neitsi Maarja)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
