2 Seminaritöö 1 täitmist ignoreeritakse. Ametiaja lõpus on taas märgata usalduse tõusu, kui üritatakse võimalikult palju otsuseid ellu viia ja uute valimislubadustega rahvast peibutada. 4. Eero Liivik ”Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008” 4.1. EV põhiseaduse kohaselt piirdub rahva riigivõimu teostamise võimalus vaid Riigikogu valimise ja rahvahääletusega, millest viimase korraldamise otsustab ainult parlament. Kuigi otsedemokraatia rakendamise vajadus on aastate jooksul korduvalt tõusetunud ning rahvas soovib kasutada vetoõigust valitsuse otsuste suhtes, ei soovi parlament riskida referendumi
· Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu seadusandliku võimu teostaja 100 liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded Esimese põhiseaduse puudused Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: · Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva · Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hakkas domineerima valitsuse üle · Riigivanem ei saanud etendada tasakaalustavat rolli kahe võimu vahel · Riigikogu üle puudus rahva ja riigipea kontroll Teine põhiseadus · 1931 valmis uue põhiseaduse eelnõu · 1932 a. augustis pandi see rahvahääletusele · Eelnõu sai kritiseerimise osaliseks nii vapside kui ka sotside poolt eelnõu
1. Eesti Vabariigi põhiseadused (1920, 1934 ja 1938) 1920 · Võeti vastu 15.06.1920 · Riigikord parlamentaarne demokraatia · Kõrgeim võimukandja rahvas · Võim viidi rahva poolt ellu valimiste rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu · Seadusandlik võim riigikogu (ühekojaline, 100 liiget, valiti 3 aastaks) · Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks
Samas kui konsolideerunud lääne demokraatiates suurem sissetulek vähendab poliitilist usaldust. 3) Mõnevõrra üllatuslikult tuli mulle asjaolu, et Eesti on parlamendi usaldustaseme poolest Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 11 kohal ja keskmisest Euroopa Liidu keskmisest näidust on usaldus 8 % võrra kõrgem. See on päris kõrge näitaja. Eero Liivik, Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008, RiTo nr 26, 2012 1) Artiklis on välja toodud, et Eesti on Balti riikide võrdluses kõige vähem aktiivne otsedemokraatia kasutaja. Kui Läti ja Leedu põhiseadustes on olemas neli referendumitüüpi, siis Eestis saab rahvahääletust otsustada ainult parlament. See on mõtlemise koht. 2) Autor ütleb artiklis, et uuringud on näidanud, et inimeste teadlikkus ja arusaamine on
Kodutöö Ühiskonnaõpetuses 1.Iseloomusta Eesti näite põhjal otsest ja esindusdemokraatiat, osalus- ja elitaardemokraatiat. Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise : kas rahvakoosolekul (kärjad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse kaudu. Esindusdemokraatia peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2. Milliseid funktsioone/ ülesandeid täidavad valimised demokraatlikus riigis?
Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel 1988-1990. 1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mille eesmärgiks oli Eesti vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti Vabariigi Ülemnõukogus tehti otsustavaid otsuseid Eesti taasiseseisvumise suhtes ning 20. augustil 1991. aastal kell 23:03 kinnitatigi 69 poolthäälega otsus Eesti riigi taasiseseisvumisest. Aastatel 1992-2004 valiti Tarand kõikidesse riigikogu koosseisudesse, täites
2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Austati Isamaaliit 8. detsember 1935 valmistati ette relvastatud riigipöördeks Vabadussõjalaste poolt, kuid enne vahetult enne seda vahistati vabadussõjalased. PÕHISEADUSE MUUTMINE 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, koostas uue põhiseaduse. Riigipeaks president, Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi, kaotades rahvaalgatuse ja piirates rahvahääletust ja valimisõigust. Rahva ja valitsuse kaugenemine. 24. aprill 1938 Riigikogu kinnitas Eesti presidendiks Konstantin Pätsi VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliidu jõuetus, häirekellaks 1935, aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping. Venemaa aktiviseerumine. Saksamaa ja Venemaa vastuolud.
8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. See kukkus läbi, sest kõik juhtivad vabadussõdalased arreteeriti vahetult enne plaanitut. rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. Tegelikult mõisteti aga enamik vabadussõjalastest vangi. Järelikult oli diktaktuur saavutanud kontrolli igasuguse poliitilise ja avaliku tegevuse suhtes. 1937 koostati uus põhiseadus, mis tõi samuti ühiskonda suuri muutusi. Näiteks kaotati rahvaalgatuse võimalus ja streigid, valimisiga tõsteti 22 eluaastale. Riigikogu muutus kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu, valitsuse määras ametisse president. Eesti riigipeaks sai laialdaste õigustega president, kelleks sai Päts. Peaministrina moodustas valitsuse Kaarel Eenpalu. Nõnda hakati olukorda riigis nim "juhitavaks demokraatiaks", st formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad
Parlamendil polnud sõnaõigust ning opositsioon kaotati. Ei lubatud ka pidada kossolekuid ega miitinguid. Arreteeriti paljud vabadussõjalased ning lõpuks 1935.aastal asendus Eesti Vabariigis demokraatlik kord autoritaarse diktatuuriga. Rahvale valetati süüdimatult otse näkku. Päts väitis, et demokraatia siiski säilis kuigi kõik tema kehtestatud terminid rääkisid tema väite vastu. Eestis oli piiratud kodanikuvabadusi, võeti ära rahvaalgatuse õigus ning valimisõiguse vanusetsensust piirati. Samal ajal väitis Päts siiski järjekindlalt, et Eestimaal on demokraatia. Samuti oli teada see, et Pätsil oli kommunistidega kokkuleppeid ning ta tegi nendega koostööd. Kõiki neid aspekte arvestades leian, et 1934 aasta riigipööre ei olnud demokraatia kaitseks, vaid Pätsi ainuvõimu kehtestamiseks. Peale K. Pätsi ja J. Laidoneri kehtestatud kaitseseisukorda liikus Eesti üha lähemale kommunismile.
aastal kokku ebademokraatlikult valitud rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdase õigustega president, kes võis välja anda seadusi, parlamendi laiali saata, riigikogu seadusi tühistada jne. Loodi kahakojaline Riigikogu 40-pealise ülemkojaga, kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80- liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse. Rahva õigusi vähendati. Kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus ning piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust. Positiivselt võib lugeda aga majanduse arenemist, kuid selle peamiseks põhjuseks oli siiski maailmamajanduse elavnemise elavnemine. Suurendati ka riigi osalust eraettevõtluses ning laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, samas ei jätnud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes ning 1930. lõpuks kadus tööpuudus
Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis peaministri kohustusi. RAHVA VÕIMALUS 1)Kõrgemaiks 1)Rahvas valis 1)Rahvas valis osaliselt OSALEDA võimukandjaks oli parlamendi parlamendi POLIITIKAS rahvas 2)Rahval oli 2)Rahvaalgatuse ja 2)Valimised, rahvaalgatuse ja streigiõigus kaotati rahvahääletused, referendumitel osalemise 3)Rahvahääletust ja rahvaalgatused õigus valimisõigust piirati 3)Vanuse tsensus 20 3)Rahvas valis riigipea oluliselt
vahel. Seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. Sellest tulenesid ka rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1933. aastal. 4 Huvitavat Põhiseadus sätestas nii rahvaalgatuse kui rahvahääletuse, mis ei olnud tolleaegses Euroopas kuigi levinud. Võib koguni väita, et Eesti riigikord -- äärmuslik parlamentarism kombineeritud vahetu rahvavõimuga -- oli vastavalt 1920. aasta põhiseadusele maailma kõige demokraatlikum. Sedavõrd demokraatlik, et see ei hakanud kunagi tööle ja riiki tuli valitseda kas osalise või täieliku kaitseseisukorra tingimustes. 5 1934
1920.a oli eestist saanud demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata riik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, mis tähendab et võim riigis kuulub rahvale. 15.juunil 1920.a. võttis kokkutulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mis sätestas laialdased kodanikuõigused. Põhiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, täidesaatev võim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele täitis riigivanem ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Eraldi riigipea ametikohta selle põhiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud, see on ka nimetatud põhiseaduse peamiseks veaks, kuna puudus president, kes oleks lahendanud parlamendi ja valitsuse vahelisi lahkhelisid.
parajasti oli. Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema võimu osaliseks rahvas. 1934 seda muudeti, kuid uus põhiseadus ei jõustunudki. Põhiseadust muudeti ka teist korda ja see jõustus 1938. Selle kohaselt sai riigipeaks president. Valitsuse eesotsas oli peaminister, kelle määras ametisse president. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus, piirati kodanikuvabadusi. Põhiseadus võimaldas jätkata vahepeal kujunenud autoritaarset valitsemist. Eesti sisepoliitilist palet kujundasid suuresti need tingimused, milles riik sündis. I maailmasõja lõpp tõi Euroopas kaasa laialdase demokratiseerumise, Eesti Vabariik püüdis rakendada parimaid demokraatia traditsioone. Palet kujudas ka Eesti geopoliitiline asend NSV Liidu naabruses. Eesti valitsus pidi koguaeg arvestama kommunistidega, kes ei tunnistanud Eesti
aina enam majandusse. Pöörduti Euroopa Saksamaa. Rahva heaolu paranes, kadus turule ja esikohale seati põllumajandus. Tänu tööpuudus, kasvasid sissetulekud. rahareformile saabus ka majanduslik tõus ning eksport hakkas kasvama, tõusis elatustase. 2. Arutlege, kas 1920. aasta põhiseadus võis olla demokraatia kriisi peapõhjus Eestis? Põhiseadus kindlasti mängis suurt rolli kriisi põhjustamises. Ei olnud ära määratud riigipea ametikohta, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õiguse kasutamine ei hakanud kuidagi tööle. Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll ning parlamendi tähtsus kasvas liiga suureks. Kuna parlamendi koht oli niivõrd mõjuvõimas ja nendes tingimustes oli see ka võimalik kogukes kokku liiga palju väikeseid erakondi, millel polnudki mingit oma maailmavaadet ega selge sotsiaalgrupi toetust. Valitsused ei kestnud pikemalt kui aasta ja kogu sellise võimujahi käigus unustati riigi huvid. 3
Kohalikud omavalitsused Kristel Laurits Kohalik omavalitsus ehk KOV · Kohaliku omavalitsuse piirid määrab riigi territooriumi haldusjaotus. · Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. (Tartus on 22 omavalitsusüksust) · KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155) · KOV teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus ja võimuorganite kaudu, · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOV ülesanded · Kohalikud omavalitsused (KOV) elamu ja kommunaalmajandust, otsustavad ja korraldavad kõiki kanalisatsiooni ja veevarustust, kohaliku elu küsimusi, KOVd heakorda ja jäätmehooldust, tegutsevad seaduste alusel territoriaalplaneerimist, iseseisvalt. (PS §154) valla või linnasisest ühistransporti,
võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks ometi Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil siiani varem kunagi ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis üleüldine
võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks ometi Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil siiani varem kunagi ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis üleüldine
Kuidas nimetati 1988. aprillis kodanikualgatuse korras loodud rahvaliikumist?- Rahvarinne Kuidas nimetati 1989. aasta 23. augustil moodustatud 600 km pikkust inimketti Tallinnast Vilniusesse?- Balti kett Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi poolt 1985. aastal algatatud sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise poliitikat?- perestroika Millise väljendiga tähistatakse USA kosmose militariseerimise kava 1980. aastatel?- tähtede sõda Kuidas nimetati 1990. aastal rahvaalgatuse korras Eesti rahva poolt valitud esinduskogu?- Eesti Kongress Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi avalikustamispoliitikat?- glasnost Millise võõrsõnaga tähistatakse teisitimõtlemist nõukogude ametliku ideoloogia suhtes ja aktiivset mitterelvastatud vastupanu nõukogude võimule?- dissidentlus Millise Euroopa riigi sotsialistliku režiimi lagunemine oli kõige verisem (diktaator hukati rahva poolt)?- Rumeenia
Selle kohaselt oli EV riigipeaks president, kes valitses rahva poolt otsestel valimistel 6.a.-ks. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja e. Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e. Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsuse vastu oli määrav. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti valimisõiguse vanusetsensuursust 20 eluaastalt 22-le. Piirati kodanikuvabadus. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule, võimaldas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist. 5) ,,Juhitav demokraatia". Valimised Riigivolikokku ühendati EV 20.aastapäeva pidustustega. Isamaaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil moodustatud Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks, seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati 1 igas valimisringkonnas
ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsusele oli määrav. Kui näiteks Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust, oli presidendil valida kas asendada valitsus või saata laiali parlament ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Uue põhiseadusega võeti rahvalt ära rahvaalgatuse õigus, samuti sai nüüd valima senise 20-eluaasta asemel 22-eluaastast. Senine proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalmistega. Piirati kodanikuvabadusi. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule võimaldas uus põhiseadus autokraatia jätkumist. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal
tollases Euroopas. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Maaseadus vastas täielikult rahva ootustele. Vabadussõda muutus nüüd tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 15. juunil 1920 aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul. Kõrgeima võimu kandja - rahvas sai oma tahet teostada läbi parlamendi valimise, rahvahääletuse ja rahvaalgatuse õiguse. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu, valitsus oli parlamendi ees vastutav. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu
a.jaanuar ): · riigivanema võimupiiride laiendamine · rahvas valis riigivanema(riigipea) hääletamise teel viieks aastaks · seadusandlik võim endiselt Riigikogul(ühekojaline) · täidesaatev võim valitsusel koos peaministriga Kolmas põhiseadus ( 1.jaan. 1938 ) · EV riigipeaks oli president, kes valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Riigikogu muudeti kahekojaliseks · Vabariigi valitsuse(koos peaministriga) määras president · rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus · valimisõiguse vanust tõsteti 22. eluaastale · erakondade valimine asendati isikute valimisega · piirati kodanikuvabadusi · näiliselt demokraatlik valitsus, kuid tegelikult autoritaarne 4. Eesti julgeoleku kindlustamine: a) 1920-ndatel: · Eesti võeti Rahvasteliitu · suhete normaliseerimine NSVL-ga (NSV-le lubati mitmeid majanduslikke soodustusi) · koos teiste Baltimaadega esineti ühiselt sooviga sõlmida Moskvaga
¤ Riigikogu kahekojaline: Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valib rahvas, Riiginõukogu (ülemkoja) 40 liiget määrati presidendi ja kutsekodade poolt, osa kuulus sinna ametijärgselt. ¤ Valitsuse ees peaminister, kelle määras president ¤ kui Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust võis president vahetada valitsuse või hoopis parlamendi laiali saata (ennetähtaegsed valimised) ¤ rahvaalgatuse õigus puudus ¤ vanusetsensus valijal 22a. ¤ proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalimistega ¤ kodanikuvabaduste piiramine " Juhitav demokraatia": - valimised : opositsiooni poolt hääletajaid rohkem, kuid valimisseadus (enamusvalimiste põhimõte) nullis nende edu - kuna presidendivalimistel esitati 1 kandidaat, jäid rahvavavalimised ära, aprillis 1938.a
Eesti iseseidvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Põhiseadus 23april 1919 austav kogu.võttis vastu esimese eesti Põhiseaduse 15juuni1920.Põhiseadus andis sätestasi muu hulgas Laialdased kõdanikuõigused:täielik võrdsuse ees,isiku ja korteri Puutumatus,kirjavahetuse saladus,ühinemise,koosolekute,südame Tunnistuse usu ja sõnavabaduse. Põhiseaduse kõrgemaiks võimukandjaks rahvas, kes Viis oma võimu ellu valimiste,rahvahääletuste ja rahvaalgatuse Kaudu.Seadusandliku võimu teostas riigikogu-100 liikmeline Ühekojaline parlament-täidesaatvat võimu vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Mitmeparteiline erakondlik süsteem-kuulusid agraarerakonnad Põllumeestekogud,asunike koondis,liberaarsed erakonnad Rahva erakond,kristlik rahvaerakond ja sotsialistlikud erakonnad Eesti sotsialistlik tõõliste partei. Maareform-reformi käigus riigistati mõisate maad, Hooned,tehnika,kariloomad.Loodi asendustalusid.
fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Rahvarinne - oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, mis loodi perestroika toetuseks. Eesti Muinsuskaitse Selts -on 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine Eesti Kongress - oli Eesti Vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990 Balti kett - oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Suveräänsusdeklaratsioon Eesti kuulutas ennast NSV Liidust suveräänseks. üleminekuperiood Eestis - SRÜ -Sõltumatute Riikide Ühendus Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu sametlahutus -1992
moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 2 16.03.2010 Kohaliku omavalitsuse põhimõtted 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste
Põhiseaduse järgi tuleb rahvahääletus korraldada PS I peatüki XV peatüki ja PSTS muutmiseks. Teistes küsimustes võib Riigikogu otsustada rahvahääletuse korraldada. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. 10. Rahvaalgatus V: rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ning otsustamiseks. Tavapäraselt on selleks vaja teatud arvu kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganitele (eelkõige parlamendile), kes peab kas ise küsimustega tegelema hakkama või teatud juhtudel rahvaalgatuse korras tõstatatud küsimuse panema rahvahääletusele
Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. august 1932 ja 10-12 juuni 1933. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta valitsust tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16 oktoober 1933 rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. See katse oli edukas. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Teine põhiseadus lõi aluse autoritaarse riigikorra kehtestamiseks Eestis. Sellega muudeti
lastekaubad oleksid väiksema maksumääraga kui luksuskaubad. Baastoiduained peaksid olema maksuvabad. Eestimaa Rahvaliit Maailmavaade: Eestluse elujõu hoidmine. Kodust algab Eestimaa. 1. Toetame tingimuste loomist mujal elavate eestlaste tagasipöördumiseks. 2. Oleme seisukohal, et Eesti Vabariigi president tuleb valida vahetult rahva poolt. Seadusega tuleb sätestada rahvaalgatuse osa poliitikas ja taotleda Riigikogu liikmete seotust oma valijatega. 3. Rahvaliit lähtub inimkesksest ja loodushoidlikust, säästvat arengut taotlevast sotsiaalse turumajanduse mudelist, mille aluseks on arusaam vabadusega kaasnevast vastutusest ning sotsiaalselt kohustav eraomand. 4. Riigi majanduse esmaülesandena näeme rahvusliku ettevõtluse eest seismist, mida peame oluliseks toetada ja arendada
tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse (kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes). Balti kett-23. augustil1989 toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. Eesti Kongress-oli Eesti Vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. interrinne-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine oli Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. rahvarinne-Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. Kodaniku kommiteede liikumine-24. veebruar 1989 Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada
aastaniinterrinne- i Eestis aastatel 1988 1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. ERSP-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alatesERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Erakond tegutses aastatel 1988 1995.Eesti Kongress oli Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, 1990. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee. Selle esimeheks sai Tunne Kelam. Eesti Kongressi eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel. Põhiseaduse Assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.
rahva poolt poolt otsestel valmistel (pool,2kojaline) Mis tehti? Kohalikel Õigus riigi poolt Rahvalt oli ära võetud omavalitsustel oli heaks kiidetud rahvaalgatuse õigus, suur iseseisvus, seadustele, veto-seda valmisiõiguste vanust kehtestati laialdased ei avaldata ning kui tõsteti, piirati kodanikuõiguse- riigikogu ei meeldisiis kodanikuvabadusi. kodanike täielik õigus laiali saata võrdsus seaduse ees. 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu)
president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda, kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt. 1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust 1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu.
laialdaste õigustega president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda, kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt. 1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust. 1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu.
Põhiseaduse muutmine *18.02.1937 Rahvuskogu moodustamine *1.01.1938 uue põhiseaduse jõustumine (Pätsi ja Laidoneri näpunäidetel) -Presidendi ametikoha loomine (ametiaeg 6 aastat) [Valimiskogu poolt valiti K.Päts, kuigi Päts valis ise valimiskogu] -Kahekojaline Riigikogu: *Riigivolikogu (alamkoda, 80 saadikut, liikmed valitakse rahva poolt) *Riiginõukogu (ülemkoda, 40 saadikut, presidendi poolt nimetatud, kutsekodadest jne) *Ametiaeg parlamendil 5 aastat -Rahvaalgatuse kaotamine -Hääleõigus alates 22. eluaastast EV välispoliitika kahe maailmasõja vahelisel perioodil *26.01.1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustab Eesti iseseisvust *Julgeoleku kindlustamine -1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse -Suhete normaliseerumine võimalike vaenlastega -Rahvasteliit -Julgeolekualased liidud (nt Balti Liit) Majandus ja välispoliitika vaikival ajastul Majandus *Majanduskasv *Riigi sekkumine majanduse juhtimisse *Tööstuse edendamine
Eesmärk Eesti Vabariigi taastamine. 15) Rahvarinne kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. 16) ENSV suveräänsusdeklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16. novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 17) Kodanike Komiteede Liikumine (Eesti Kongress) Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. 18) Balti kett 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. 2. Isikud. 1) Mihhail Gorbatsov Nõukogude Liidu viimane riigipea. 2) Boriss Jeltsin Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president.
DEMOKRAATLIK EESTI 1918. a. 24. veebruaril vlja kuulutatud iseseisvust tuli eestlastel kaitsta Vabadussjas (1918-20). 1920.a. vttis sja ajal kokku tulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese phiseaduse, mis stestas laial-dased kodanikuigused (vrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja snavabadus, hinemise ja koosolekutevabadus jne). Phiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes viis oma vimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahletuste ja rahvaalgatuse (uute seaduseelnu- de esitamine vi ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste parandamiseks) kaudu. Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele titis riigivanem ka mningaid riigipeale kuuluvaid esinduslesandeid (nt riigi-visiidid). Eraldi riigipea ametikohta selle phiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud; see on ka nimetatud phiseaduse (mis
Pätsi soovidele. · Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes valitakse otsestel valimistel kuueks aastaks. · Riigikogu muudeti kahekojaliseks. o Riigivolikogu 80 rahva poolt valitud saadikut. o Riiginõukogu 40-liikmeline kutsekodade pooolt. Osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. · Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. · Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus. · Valimisõigus tõsteti 20. eluaastalt 22-le.
IME loomine Balti kett (23. august 1989) – Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud poliitiline meeleavaldus, mille eesmärgiks oli tähelepanu juhtida Baltimaade vabadustahtele ja MRP lisaprotokollidele suveräänsusdeklaratsioon (16. november 1988) – Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimslikkust Eesti NSV territooriumil Eesti Kongressi valimine (1990) – Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu üleminekuperioodi väljakuulutamine (30. märts 1990) – lõppeesmärk Eesti iseseisvuse taastamine augustiputš (19.-21. august 1991) – NSVL-s toimunud riigipöördekatse Eesti iseseisvuse taastamine (20. august 1991) – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam ENSV Liitu ja on iseseisev vabariik ehk „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” Eesti krooni käibeletulek (1992)
Väärib märkimist, et peale isiku- (§ 8), eluaseme- (§ 10) ja omandiõiguse (§ 24) ning kõigi isikute võrdsuse seaduse ees (§ 6) oli sätestatud ka vähemuste kaitse. Eraldi väärib rõhutamist riigi rahva käsitus. Nimelt käsitati riigi rahvast riigiorganina, rõhutades sellega rahva kui avaliku võimu alge tähtsust. Riigivõimu kõrgeimaks teostajaks luges põhiseadus rahvast, kes teostas riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja Riigikogu valimise teel. Seadusandlikku võimu omavaks rahvaesinduseks oli Riigikogu, mis valiti kolmeks aastaks proportsionaalse valimissüsteemi abil üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel. Täitevvõim kuulus Vabariigi Valitsusele, mille eesotsas oli riigivanem. Valitsus sõltus täielikult Riigikogust. Esimese põhiseadusega oli Eesti riigil õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigile
- seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus • Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. • PS ei näe rahvaalgatust ette • Rahvaküsitlus “Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“ Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel • Vabaduse idee - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS § 19 lg 1 • Igaühe vabadus
Ühekojaline parlament Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel erakondlike nimekirjade järgi ning proportsionaalse esindatuse alusel. Aktiivset ja passiivset valimisõigust said Eesti Vabariigi kodanikud (nii mehed kui naised) kasutada alates 20. eluaastast. Rahvas teostas oma tahet lisaks parlamendi valimisele ka rahvahääletuse ja rahvaalgatuse teel, kui seda toetas vähemalt 25 000 kodanikku. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused ja -vabadused. Põhiseaduse enda muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Asutava kogu poolt välja töötatud Eesti esimene põhiseadusomas mitu julget omapära. Selles oli ühte liidetud kaks süsteemi: klassikaline parlamentarism ja Sveitsile omane kallak rahva vahetule valitsemisele.Riigipead asendas parlamendi poolt ametisse määratud valitsuse
1991. aasta lõpuks tunnustas Eestit ligi 100 riiki. 17. septembril võeti Eesti ÜRO liikmeks. Järgmistel aastatel külastasid eestit paljude riikide riigipead. Eesti oli taas leidnud oma koha rahvusvahelisel areenil. Taasiseseisvunud eesti presidentiks valis Riigikogu kirjanik Lennart Meri. Põhiseadusliku valitsuse moodustas Mart Laar. Eesti Ülemnõukogu valitud ENSV kõrgeim riigivõimuorgan. Eesti Komitee Eesti Kongressi täidesaatev võimuorgan. Eesti kongress rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Kuigi Eesti kuulutas välja neutraliteedi ning ei tahtnud sõjas osaline olla, nõuti NSV Liiduga vastastikuse abistamise pakti sõlmimist, mille kohaselt võis NL oma sõjaväebaase Eesti territooriumile rajada. Balti riike hakkas Nõukogude Liit süüdistama lepingu saboteerimises ning esitas ultimaatumi
Mõisted Uutmine-perestroika - NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine, ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine Glasnost - avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine Interrinne - nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvumise vastu olev organisatsioon Rahvarinne, Rahvarinne Perestroika Toetuseks - poliitiline liikumine, eesmärgiks Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. Eesti Kongress - rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu Suveräänsusdeklaratsioon - sellega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Augustiputs - oli 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. RESK - Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee - NSV Liidu riigipöördekatset teostanud partei.
Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Maaseadus vastas täielikult rahva ootustele. Vabadussõda muutus nüüd tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 15. juunil 1920 aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul. Kõrgeima võimu kandja rahvas sai oma tahet teostada läbi parlamendi valimise, rahvahääletuse ja rahvaalgatuse õiguse. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu, valitsus oli parlamendi ees vastutav. Asutav Kogu pidas viis istungjärku, s.o 170 istungit, võeti vastu üle 800 seaduse. Näiteks võeti
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja)
Riigikogu. Tegevust juhtus Nim ametisse riigivanema. Oli vastutav Riigikogu ees. riigivanem. Vastutas Määras presidendi. riigikogu eest. Rahva võimalus osaleda Rahvas oli kõrgeimaks Rahvas valis riigivanema. Rahvaalgatus oli täielikult poliitikas võimu kandjaks. Viis oma Oli rahvaalgatuse ja kaotatud, ka streigiõigus võimu ellu valimiste, referendumil osalemise kaotatud. Piirati oluliselt rahvahääletuste ja õigus. Rahvas valis rahvahääletust ja rahvaalgatuste kaudu (valis Riigikogu. Valimistsensus valimisõigust Parlamendi). Valimistsensus 20.a. Rahvas valis KOV
poliitiliste suhete arendamist Euroopa Liiduga senikaua, kui sellised suhted osutuvad kasulikeks meie riigile. Eestimaa Rahvaliit Maailmavaade: Eestluse elujõu hoidmine. Kodust algab Eestimaa. o Toetame tingimuste loomist mujal elavate eestlaste tagasipöördumiseks. o Oleme seisukohal, et Eesti Vabariigi president tuleb valida vahetult rahva poolt. Seadusega tuleb sätestada rahvaalgatuse osa poliitikas ja taotleda Riigikogu liikmete seotust oma valijatega. o Rahvaliit lähtub inimkesksest ja loodushoidlikust, säästvat arengut taotlevast sotsiaalse turumajanduse mudelist, mille aluseks on arusaam vabadusega kaasnevast vastutusest ning sotsiaalselt kohustav eraomand. o Riigi majanduse esmaülesandena näeme rahvusliku ettevõtluse eest seismist, mida peame oluliseks toetada ja arendada. Eestimaise eelistamine peab algama riigivõimu tasandilt.
Riigikogu jäi vaikivasse olekusse. Võitlus opositsiooniga: opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Suleti ,,Maaleht" ja ,,Postimees". 1935. a. suvel vabanesid arreteeritud vabadussõjalased. Kolmas põhiseadus: 1. jaanuaril 1938. a. jõustus kolmas põhiseadus. Riigipeaks sai president, kes valiti kuueks aastat. Riigikogu oli kahekojaline (40+80 liiget): alamkoda ja ülemkoda. Peaministri valis president. Rahvalt võeti rahvaalgatuse õigus, vanusetsensus alates 22 eluaastast. Juhitav demokraatia: 1938. aastal valiti esimeseks presidendiks K.Päts. Peaministriks ja Vaikiva ajastu juhiks oli Kaarel Eenpalu, sõjaväe ülemjuhataja oli J.Laidoner. Püsis kaitseseisukord, poliitilist organiseerumist ei lubatud, tsensuur, süvenes tsentraliseeritus, Riigikogu osatähtsus väike, olulised seadused-president dekreetidena. Majandus: 1934. a. algas Eesti majanduselu kiire areng. Riik sekkus majandusse. Hoogne
annaabi.ee 
