Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andres Tarand (0)

1 Hindamata
Punktid

Andres Tarand
Andres Tarand on tuntud Eesti poliitik , kes on sündinud 11. jaanuaril 1940. aastal Tallinnas. Tarand on abielus Mari Tarandiga ning neil on 2 poega Indrek ja Kaarel.
Andres Tarand on Tallinna Reaalkooli üks kuulsamaid vilistlasi, kes lõpetas 1958. aastal 73. lennu koosseisus . Pärast Reaalkooli lõppu asus Tarand õppima Tartu Riiklikkusse Ülikooli (TRÜ). 1963. aastal lõpetas ta kooli klimatoloogia erialal. Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel 1988-1990.
1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mille eesmärgiks oli Eesti vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti Vabariigi Ülemnõukogus tehti otsustavaid otsuseid Eesti taasiseseisvumise suhtes ning 20. augustil 1991. aastal kell 23:03 kinnitatigi 69 poolthäälega otsus Eesti riigi taasiseseisvumisest.
Aastatel 1992-2004 valiti Tarand kõikidesse riigikogu koosseisudesse, täites aastatel 1992-1994 keskkonnaministri ametit ning olles ka 1994 aasta lõpust kuni 1995. aasta valimisteni ka peaminister . Tarandi valitsus suuri muudatusi ette ei võtnud, sest eesmärgiks oli valitsust koos hoida need pool aastat kuni uute valimisteni. Tarand kuulub 1996. aastast Sotsiaal Demokraatliku Partei koosseisu. Aastatel 1996-2002 oli ka SDE tollaste eelkäijate Mõõdukate esimees.
2004. aastal valiti Andres Tarand Euroopa Parlamendi liikmeks. Oma tööd kirjeldab poliitik ise järgmiselt: „Põhikomisjonis (tööstus, energeetika , teadusuuringud) on mu eelistus mõjutada Eesti energiapoliitikat muutuma samas suunas, kuhu EL samm- sammult ammu liigub. Teadus ei ole ka päris võõraks jäänud. Keskkonnakomisjonis olen ennast kirja pannud kliimamuutuste tundjana ja tegelen sellega ka GLOBE nimelises organisatsioonis. Samuti on enamik looduskaitse teemasid tuttavad.“
Tarandi pingutused Eesti riiki edasi aidata pole jäänud märkamata ka riigijuhtidel, teda on kolmel korral riiklikult tunnustatud:
  • Taani Maailma Looduse Fondi Panda autastu (1998)
  • Riigivapi II klassi teenetemärk (2001)
  • Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Komandöririst (2001)
  • Andres Tarand #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mahtramees Õppematerjali autor
    Andres Tarandi kohta kõik tähtsam

    Sarnased õppematerjalid

    Karismaatilised juhid Eesti juhtimismaastikul
    8
    pptx

    Karismaatilised juhid Eesti juhtimismaastikul

    Karismaatilised juhid Eesti juhtimismaastikul Raido Must V2E Andres Tarand Mina valisin Eesti karismaatilise juhi Andres Tarandi. Elulugu Sündinud 11. jaanuaril 1940 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965­ Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 1970­1990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978­ Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 1988­1990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal

    Ühiskond
    Üks Eesti omariikluse taastajatest
    22
    docx

    Üks Eesti omariikluse taastajatest

    Andres Ammas 5 1 7 3 6 22 Anatoli Novohatski 0 1 6 8 6 21 Ignar Fjuk 1 7 5 2 5 20 Jaak Allik 1 6 5 2 6 20 Enn Põldroos 2 4 3 3 8 20 Andres Tarand 0 3 9 2 5 19 Sergei Sovetnikov 0 0 7 4 8 19 Mai Kolossova 0 4 8 2 5 19 Koit Raud 0 7 6 2 4 19 Tiit Made 0 3 6 5 4 18 Illar Hallaste 4 8 4 2 0 18 Kaido Kama 3 1 8 5 1 18 Enn Tupp 0 1 4 7 5 17

    Ajalugu
    Eesti Lähiajalugu
    55
    docx

    Eesti Lähiajalugu

    Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad

    Eesti Lähiajalugu
    11-klassi ajaloo konspekt
    80
    pdf

    11. klassi ajaloo konspekt

    ● Suurenesid riigi sotsiaalkulutused. Kes on süüdi? ● Erakonnad, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale. ● Põhiseadus, mille puudus on presidendi ametikoha puudumine. ● Seega kutsus majanduskriis esile poliitilise kriisi. EESTI VABARIIK II 15.11.2017 Vabadussõjalased 1929.a. moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mile eesmärgiks sai põhiseaduse muutmine. Andres Larka, Artur Sirk. Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu ● Laialdaste volitustega Riigivanem valitakse rahva poolt ● Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati. ● Täidesaatev võim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga . 1933.a. oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Jaan Tõnissoni valitsus astus tagasi, riigivanemaks sai Konstantin Päts. Põhiseadus hakkas kehtima 1934. aasta jaanuaris.

    Ajalugu
    Esiajalugu
    37
    odt

    Esiajalugu

    Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr

    Ajalugu
    Eesti kirjandus II kevad
    102
    docx

    Eesti kirjandus II kevad

    siis teine raamat sellest sajandist on „Sinamu“. Mingi mõttelise jätkuna võiks seda vaadata „Mõistastuste“ raamatule. Juhan Viiding//Jüri Üdi (1948-1995) Viiding sündis Tallinnas. Õppis näitlejaks ja asus tööle 70ndate alguses Draamateatrisse. See töö jätkus kuni surmani (lõpetas elu enesetapuga). Viiding hakkas üles astuma ka tihtilugu oma tekstidega – luges ja laulis neid. Laulmine oli gabareelikus stiilis. Elo Viiding on Juhan Viidingu tütar. Mari Tarand on Juhan Viiding õde  1968 Realistliku ingli laul – väikese tiraažiline väljaanne. Ta nagu oleks, aga nagu ka poleks raamat. Selle kujunduse tegi Märt Laarman, kes oli Viidingu onu. Ta oli Viidingu jaosk ka ilmselt üks tähenduslikemaid inimesi vanemast põlvkonnast.  1971 Detsember  1973 Käekäik  1972 Selges eesti keeles  1975 Armastuskirjad  1978 Ma olin Jüri Üdi  1980 Elulootus

    Eesti kirjanduse ajalugu
    Ajalooarvestus
    22
    docx

    Ajalooarvestus

    SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t

    Ajalugu
    Taasiseseisvunud Eesti presidendi
    25
    docx

    Taasiseseisvunud Eesti presidendi

    Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun