2011 Euro. 9. Rahasüsteemide liigitus Rahasüsteem on välja kujunenud ühiskondlikust kokkuleppest ning on reguleeritud seadusega. Põhielemendid on: Rahaühik, seaduslikud raha liigid, emiteerimise kord ja raharingluse korraldamine. Rahasüsteeme liigitatakse raha vormi alusel, tagastuse alusel ja valuutakursi alusel. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte Keskpank annab raha välja pankadele ja pangad omakorda inimestele. Kogu asi on laenude peale ülesehitatud. 11. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid Rahapoliitika eesmärk on säilitada stabiilselt madal hinnatõus ja tagada parimad võimalused majanduskasvuks. 12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus Leebe rahapoliitika puhul on raha rohkem ringluses. Lisaks on intressimäärad madalad. Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed Avaturuoperatsioonid Pankade likviidsuse parandamine.
Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid.
asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem 4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast) 4) Valuutakomitee (sõltumatu emiteerija süsteem) 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte – VT. TÖÖLEHT 2 RAHAPOLIITIKA 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid - ehk monetaarpoliitika, eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega 12
3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel
kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõjakäikudeks hobuseid,vankreid jm, Need laenati talupoegadelt,vastutasuks anti võlakiri.Neid hakati kasutama maksevahenditena. Paberraha leiutati Hiinas 11(7) sajand. Krediitraha-(laen) raha, mis põhineb usaldusel. Ei ole tagatud väärismetalliga. Esimene klubikaart(maksekaart) 1950aastal, krediitkaart 1951a-NY Franklin Nationa Bank poolt. 4. Raha omadused Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav Raha peab olema kerge kaasas kanda
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis
RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid
Raha ja rahasusteemid (opik lk 11-48) 1. Rahanduse moiste o Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha pohifunktsioonid : o Arvutusühik o Maksevahend o Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine) o Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend 3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) o Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid.
· Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Rahanduse tekkimise eeltingimused: · peab olema riik; · kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad; 2. Rahandus - majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted 3. Rahanduse valdkonnad: · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused:
Millised on rahanduse tekkimise · peab olema riik eeltingimused? · kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja (2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.
Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. Turu
pangatähtede käitlemisel ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid. Euroopa Keskpangal on ainuõigus otsustada europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad
a. nõukogude võimu kehtestamine ja rubla kasutuselevõtt. - 1941.a. sügisel, pärast sakslaste sissetungi sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. Kasutusel oli ka nn punkt, mis kujutas endast riigile müüdud villa vastu saadud väärtpaberit. - 1944.a. tuli Eestisse taas nõukogude võim ja Nõukogude rubla. Toimus mitu rublade vahetamist suhtega 1:10. - 1992.a. tuli käibele Eesti kroon. - 01.01.2011 tuli Eestis käibele euro. 7. Rahapoliitika Rahapoliitikat viib ellu keskpank, mis olenevalt riigist on kas valitsusest sõltumatu või siis valitsusele suuremal või vähemal määral alluv riigiasutus. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jne. Et need eesmärgid on vasturääkivad ja korraga ei ole neid võimalik saavutada, siis rõhutatakse eesmärgina üldjuhul ühte neist
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik, kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4
Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. Rahandus on raharessursside juhtimine. See jaguneb kolmeks osaks: Riigi rahandus Ettevõtte rahandus Kodumajapidamis rahandus Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus
Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon
tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Rahaloome raha pakkumine. Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank laseb sularaha käibesse ja annab pankadele laenu (emiteerib paberraha) Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr
Leedu riik); • Balti vabaturg (peatatud) 11.Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). Väärtpaberituru seadus § 2. Väärtpaber on järgmine varaline õigus või kohustus või leping: 1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus; 2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus; 3) märkimisõigus, mis annab õiguse omandada punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid; 4) investeerimisfondi osak; 5) rahaturuinstrument; 6) tuletisväärtpaber; 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus. 12.Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid: a) Kasvufond (growth fund) – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
· Inflatsiooni kontroll · Vahetuskurssipoliitika kordineerimine kolmandate riikide suhtes Kõik EL-u rigid olid liikmed. Võtsid kasutusele rahaühiku ECU (European Currency unit), mis oli · arveldusvahend · maksevahend · reservvaluuta · teiste valuutade hind ei tohtinud ECU suhtes kõikida rohlem kui 2,25 % (1993 15%) ECU-d füüsiliselt ei eksisteerinud. Euroopa majandus- ja rahaliit. Pidi ühtlustama liikmete majanduspoliitika ning EL ühtse rahapoliitika väljatöötamine. Liitumiseks vajalik · Riigid pidid välja töötama majandus ellarvepoliitilise programmi · Seadusandluse ühtlustamine · Maastrichti kriteeriumide täitmine Maastrichti kriteeriumid o Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL-u kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist o Pikkajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra o Eelarve defitsiit 3% SKP-st o Riigivõlg 60% SKP-st o Vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt kaks aastat
kui tänapäevaseid konkreetsete toodete laata; 2) Vahetusvahend (raha), mida aktsepteerivad nii ostjad kui ka müüjad erinevates kohtades ja aja jooksul. 12. Raha defineerimise viisid. Kaupraha – kaup, millel on väärtust ka siis kui seda ei saa kasutada rahana. Kaupa esindav raha on siis kui teda ei saa kasutada rahana ja on väikese väärtusega või väärtusetu. Nt kinkekaart mida saab vahetada kauba vastu poes. Tehinguga seotud keskpank. Dekreetraha – paberraha või odav metal mis on valitsuse dekreediga kuulutatud täitma raha funktsioone Krediitraha – Kaupa esindavast rahast samm edasi on krediitraha, mille vahetamise kohustust keskpank endale ei võta. Krediitraha on ökonoomne ja odav. Krediitraha ringlusesse andmine ja ringluses hoidmine on võimalik raamatupidamiskannetega. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu (keskpank). E-raha – elektrooniline kontoraha – väga levinud tänapäeval
keskpangal kasutada kohustusliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks. Praktikas kasutavad keskpangad finantsvooge suhteliselt harva, kuna see avaldab raha pakkumisele otsest ja suhteliselt tugevat mõju. Kohustuslikul reservil on ka teine funktsioon – tagada pangasüsteemi likviidsus. Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata, et garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine. Keskpank tõstab kohustusliku reservimäära. Tänapäeval on paljudes riikide kohustusliku reservi nõudlus (Belgia, Šveits, Rootsi) ning selleks, et tagada pankade likviidsus rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsus varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn maksustamise funktsioon, kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib
1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus
Rahapakkumine ja intressimäärade reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii Euroopa Keskpank kui ka Ühendriikide Föderaalreserv on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. 9 Majanduspoliitika Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid:
· ümberjaotusfunktsioon (emiteerimiskulud, kaupade kallinemine)* RAHA KVALITEET 2 Kvaliteetne raha raha, mis suudab kõige paremini realiseerida oma ideed (olemust). Turu arenguga muutuvad nõuded raha kvaliteedile. Raha kvaliteet sõltub: · raha tagatistest · raha hulgast ringluses · raha tunnustatusest · raha vastavusest turu arengutasemele · raha vastavusest rahaomanike vajadustele NB ! Rahapoliitika esmane ülesanne: tagada raha stabiilne kvaliteet. Raha kvaliteedi näitajad: · hea jaotatavus · ehtsus · hea kontrollitavus · hea säilivus (kulumiskindlus) · sobiv kaal, mõõtmed · hõlbus äratuntavus · väikesed emiteerimiskulud · hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest)
1970. aastal esitas Luksemburgi tollane peaminister Pierre Werner plaani edasiseks rahandusalaseks koostööks Euroopa Ühenduse riikide vahel. Plaan oli jõuda ühisrahani 1980. aastaks. Riikide vastuolude ning Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemise tõttu lükkus plaani rakendamine aga kaugele tulevikku. 1972 valuutamadu. Valuutad fikseeriti dollari keskkursi suhtes ning võisid kõikuda selle suhtes kuni 2,25%. Hiljem piirati kahe süsteemis osaleva valuuta vahelist kõikumist 2,25%-le ning süsteemi hakati nimetama ,,valuutamadu tunnelis". 1973. lõppes valuutamadu. 1979 Euroopa Monetaarsüsteem (EMS). Eesmärk: · stabiilse süsteemi loomine · inflatsiooni kontroll · vahetuskursipoliitika koordineerimine kolmandate riikide suhtes. Funktsioonid: · vahetuskursimehhanism (ERM) kahepoolsete vahetuskursside kõikumisvahemike võrgustik kõigi liikmevaluutade vahel, mis määras kohustusliku interventsiooni.
TARTU ÜLIKOOL PÄRNU KOLLEDZ RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS Kursusetöö makroökonoomikas Pärnu 2003 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES.......................................................................4 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
