Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinnastabiilsus, keskpank, rahaagregaat, rahandus, eurosüsteem, sularaha, rahasüsteem, rahapoliitikarv, euroala, dollar, hoiused, intressimäär, paberraha, ühtlus, kullastandardi, brettonrvi, inflatsioonimäär, maksevahend, metallraha, mündid, likviidsem, võlakirjad, vahetuskurss, rubla, arveldus, tööhõive, maksebilansi, tehinguid8. Raha ajalugu Eestis Eesti krooni kasutuselevõtt 1985a isemajandava Eesti projekt 1989a ametlikult kurss enda rahale, konkurss paberraha kavandite saamiseks 1990a ettevalmistused trükkimiseks 20juuni 1992 tehtud! 9. Rahasüsteemide liigitus eri aspektidest Rahasüsteem-on ajalooliselt välja kujunenud ja ühiskondliku kokkuleppe või riigi seadustega reguleeritud raha emiteerimise ning ringluse korraldus. Rahasüsteem koosneb järgmistest põhielementidest: Rahaühik Seaduslikud raha liigid-metall,paber,elektrooniline Raha emiteerimise kord-raha tagamine,käibesse laskmine,käibest eemaldamine Raharingluse organiseerimise ja reguleerimise eest vastutav institutsioon- keskpank, valitsus,riigikassa Rahasüsteemide liigitus raha VORMI järgi: Metallrahasüteeem-aluseks mingi väärismetall
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab
RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid
2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha rahaomaniku suva kohaselt kasutada) Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad
Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha
Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid.
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis
Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Rahaloome raha pakkumine. Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank laseb sularaha käibesse ja annab pankadele laenu (emiteerib paberraha) Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest
· Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning
Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata. Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR
pangatähtede käitlemisel ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid. Euroopa Keskpangal on ainuõigus otsustada europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad
- 1941.a. sügisel, pärast sakslaste sissetungi sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. Kasutusel oli ka nn punkt, mis kujutas endast riigile müüdud villa vastu saadud väärtpaberit. - 1944.a. tuli Eestisse taas nõukogude võim ja Nõukogude rubla. Toimus mitu rublade vahetamist suhtega 1:10. - 1992.a. tuli käibele Eesti kroon. - 01.01.2011 tuli Eestis käibele euro. 7. Rahapoliitika Rahapoliitikat viib ellu keskpank, mis olenevalt riigist on kas valitsusest sõltumatu või siis valitsusele suuremal või vähemal määral alluv riigiasutus. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jne. Et need eesmärgid on vasturääkivad ja korraga ei ole neid võimalik saavutada, siis rõhutatakse eesmärgina üldjuhul ühte neist. Millist, see sõltub riigis parajasti päevakorral
Rahapoliitika eesmärk on säilitada stabiilselt madal hinnatõus ja tagada parimad võimalused majanduskasvuks. 12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus Leebe rahapoliitika puhul on raha rohkem ringluses. Lisaks on intressimäärad madalad. Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed Avaturuoperatsioonid Pankade likviidsuse parandamine. Püsivõimalused e. diskontormäär Keskpank laenab alati raha. Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas. Erakorralised vahendid võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist. 16
· isik, kes loetakse siseteavet omavaks emitendi juhid emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid Insaideri lähikondne · Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing 19. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Rahanduse tekkimise eeltingimused: · peab olema riik; · kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad; 2. Rahandus - majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted 3. Rahanduse valdkonnad: · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused:
Raha ja rahasusteemid (opik lk 11-48) 1. Rahanduse moiste o Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha pohifunktsioonid : o Arvutusühik o Maksevahend o Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine) o Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend 3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) o Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid.
siseteavet omavaks: – emitendi juhid, – emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid. Insaideri lähikondne: Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing. 19.Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply). Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: • Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu; • Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha). Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20.Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 21
Raha kolm definitsiooni · Raha kui maksevahend Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust · Raha kui väärtuse mõõt Laialdaselt tunnustatud väärtuse mõõt, mille abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu · Raha kui akumulatsioonivahend Ostujõu ülekanne praegusest hetkest tulevikku Rahapakkumine · Rahapakkumise definitsioonid: M0 ehk baasraha · Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused)
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid
Millised on rahanduse tekkimise · peab olema riik eeltingimused? · kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja (2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.
Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North Rahaturg - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral. Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja väljaminekute vahel ning ettevõtete rahavoogude muutuv ajaline struktuur. Rahaturg: 1) annab ettevõtete käibekapitalivajaduste katmiseks lühiajalisi laene; 2) finantseerib kaubandust nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, kasutades peamiselt instrumente, mida nimetatakse veksliteks; 3) pakub kasumlikke investeeringuid (enamasti kommertspankadele); 4) aitab kommertspankasid nende likviidsuse juhtimisel; 5) näitab keskpangale raha- ja pangandustingimuste muutusi;
24. Intressimäärade muutuse mõju vahetuskursile 25. Rahanõudlust mõjutavad tegurid 26. Rahaturu tasakaal Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil. Samas on rahapakkumine nominaalne _ keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed: esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendab raha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja
1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus
RAHANDUSE ALUSED 2014 Loe: Zirnask ja Liikane „Raha, pangad ja finantsturud“. Esimene osa. Rahandus on väga mahukas teadus. Üks osa sellest on ettevõtte rahandus. Rahandus puudutab ka kindlustusettevõtteid. Tootmistegevuse või ettevõtlustegevuse komponendid (mida üks ettevõtte vajab): c + v + m -> T c – konstant (konstantsed tegurid, mis protsessis osalevad). Tegurid, mille väärtus kantakse tootele üle muutumatult (konstantselt). Nt õmblusvabrik, mis teeb kleite -> ostab materjali 2 kleidi jaoks 200 raha eest ning teeb 2 kleiti valmis. See materjali kulu ehk 100 raha läheb muutumatult selle kleidi väärtusesse (ehk tootmiskulu)
instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused Erinevates riikides agregaadid võivad erineda. 1
toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile
k i reservi. i Pärast laenu andmist on panga B bilanss järgmine: Vahendid Kohustused Reservid 160 krooni Nõudmiseni deposiidid 800 krooni Laen 640 krooni Kokku 800 krooni Kokku 800krooni Kolmas etapp ... jne. 640 krooni, mille pank B välja Kui see protsess jätkub ja sularaha laenas, võib omakorda minna panka vahepeal välja ei võeta, siis esialgne C,, kes laenab osa sellest välja j jjne. p deposiit loob 5000 krooni uut raha. Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 16 Rahakordaja e. raha multiplikaator
1992. aasta aprillis-mais. Majanduse arengu jaoks üks tähtsamaid küsimusi krooni kurss otsustati aga lõplikult alles paar päeva enne reformi. Olulisemad rahareformi põhimõtted pandi paika 20. mail Ülemnõukogu poolt vastu võetud kolme Eesti raha puudutava seadusega. Need olid Eesti Vabariigi rahaseadus, seadus Eesti krooni tagamise kohta ja Eesti Vabariigi välisvaluutaseadus. 1. Eesti krooni tagatus. Eesti kroon (ringluses olev sularaha, raha jooksvatel ja tähtajalistel pangakontode) lastakse käibele tagatuna Eesti Panga kulla ja välisvaluuta reserviga. 2. Eesti krooni kurss. Eesti krooni ametliku kursi määrab Eesti Pank Saksa marga suhtes. Eesti Pangal ei ole õigust krooni devalveerida. Eesti krooni kursi tehnilise kõikumise piirmäär on 3%. 3. Eesti krooni vahetatavus. Eesti Pank tagab Eesti Vabariigi territooriumil klientide
maailmamajanduse olukorraga seotud teguritest - ühtlasi tema nõrkus. Tõsise kriisi korral, ei jätkunud tavaliselt keskpanga ja riigi kulla- ning hõbedavarudest. Kui siis ka välismaalt laenata ei õnnestunud, jäi ainsaks võimaluseks sundida keskpanka raha juurde trükkima, et suurte kulutuste eest tasuda. Tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. Esimese maailmasõja puhkedes lagunes kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem. Kullastandardit üritati taastada, aga see ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutatud. 5. Bretton Woods Bretton Woodsi süsteem loodi 1944. aastal. Selle põhiideeks oli USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga. Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abiga. Lubatav oli kõikumine +/- 1%. Kuid maksebilansi olulise
· väikesed emiteerimiskulud · hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest) · vahetusväärtuse stabiilsus inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus RAHARINGLUS Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni. Kaup Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas) 3 Raha liigid: · sularaha · arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS
tegemiseks. Kui raha ei täida eelnevaid funktsioone,siis akumulatsiooni funktsioonist pole mõtet rääkida. 4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10
annaabi.ee 
