Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine
· vajadus idamaisete vürtside järele · uudishimu ja seiklusjanu · ristiusu levitamine · müüdid Raskused millega pidid maadeavastajad kokkupuutuma: · pärismaalased · merel ekslemine · pettumused Positiivsed maadeavastuste tulemused: · eurooplaste maailmavaade avanes · uute kaubateede kujunemine · uute kaubanduskeskuste esiletoomine · uute põllukultuuride levik euroopas · kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. · Avastus, et Maa on kerakujuline Negatiivsed maadeavastuse tulemused · Vallutajad ja kolonistid suhtusid põliselanikesse põhiliselt vaenulikult · Põliselanikud suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle · Põliselanike massiline häving · Nakkushaiguste levik · Orjakaubanduse levik
globaalselt liigendatuks. Muutused said alguses Põhja-Itaalia linnriikidest, eriti Genovast, Milanost, Veneetsiast. Eurooplaste kolonisatsiooniga kaases ülemaailmne kristluse levik. Suured maadeavastused tõid kaasa suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ning kes said endale juurde uued kaubanduskeskused. Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele. See tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uute kaubateede vajalikkus, vajadus värtside järele olid põhjused miks said alguse suured maadeavastused. Suured maadeavastused tõid palju kasu kultuuriellu ning samuti arenes ühikskond ning Üks suurimaid maadeavastusi oli 1492. aastal toimunud Christoh Kolumbuse retk Ameerikasse. Oluliseks faktoriks varauusaja murrangulisuses oli 1440. Aastal sakslase Johannes Gutenbergi poolt leiutatud trükikunst
Kõrgkeskaeg- 11-13 sajand (hariti üles uusi maid,tekkisid linnad,arenes põllumajandus,edenesid kaubandus ning käsitöö. kujunes välja feodaalkord) ning Hiliskeskaeg- 14-15 sajand(kiire areng pidurudus mõneks ajaks. Katkuepideemia. Euroopa toibus ning linnaelu ning rahamajanduse areng jätkus. feodaalkord hakkas murenema) TEHNOLOOGIA ARENG JA RAHVASTIKU KASV : tehnoloogilised uuendused tõstsid tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele võtuga suurenes ka elanikkonna arvukus.
Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused süüfilis Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele Maadeavastuste mõju Ameerikale Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Muudatused ühiskonnas Portugallased haarasid enda kätte Aasia vürtsikaubanduse Kaubandusest saadud kasum oli kõrge Kasvas väärismetallide sissevedu
412. 08 uuris LõunaAmeerika mannert 19.08 saabus tagasi Hispaaniasse Neljas avastusretk 11.05.1502 lahkus Kolumbus Hispaaniast 14.08 maabusid nad Ameerika mandrialal Hispaaniasse jõuti tagasi 7. 11. 1504 Kolumbuse retked Kokkuvõtteks Ameerika nimi Amerigo Vespucci Vespucci taipas esimesena, et Kolumbus ei jõudnud mitte Aasiasse, vaid uuele mandrile Maadeavastused mõjutasid Euroopa kaubandust ning kiirendasid rahamajanduse arengut Eurooplastele sai tuntuks kartul, tomat,mais, kakao
*Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud ilma loata elupaika vahetada. K:Miks kehtestati sunnismaisus? V: Kuna talupoja tööta polnud maal väärtust *Koormis talupoegade sundkohustus feodaalide maa kasutamise eest. Mõisamajandus 2 peamist süsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. *Rendihärrus Kogu Feodaalimaa oli vläja renditud talupoegadele kes maksid kasutamise eest renti. Talupojad tasusid renti algul põllu ja loomakasvatuse e. Natuuras. Hiljem rahamajanduse arenedes mindi üle raharendile. *Mõisahärrus Suurem osa feodaalimaad jäi mõisa põldudeks, kuna talupoegadele renditi vaid väike maalapp, et talupojad saaks oma pere toita. Talupojad tasusid maakasutamise eest teotööga mõisapõllul e. Mõisategu Talupoegade ümberasumise takistamiseks muudeti nad sunnismaisteks. 3. Kõige tähtsamad vaimulikud. Nende järel tulevad sõjamehed või täpsemalt uus ühiskonnakiht - ratsanikud e rüütlid
alla taas antiikkultuuri. Inimesed hakkasid rohkem rõhku pöörama loodusele ja loodusteadusele ning selle uurimisele. Inimeste maailmapilt hakkas avarduma tänu maadeavastustele. Suurimateks avastusteks peetakse Ameerikat ja lihtsaimat teed Aasiasse, tänu millele hakkas hoogsasti arenema kaubandus. Inimesed said teada, et maakera on kerakujuline ning tegelesid üha enam meresõidutehnika arendamisega. Avastusretkede aeg tähendas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. Murrang kirikus seostus kõige enam reformatsiooni ehk usupuhastusliikumisega, mis sai alguse, kuna väidetavalt oli katoliku kirik kaugenenud algkristlikest põhimõtetest. Reformatsiooni algataja, Matrin Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel ning vajalik oleks rahvuskiriku loomine. Tänu reformatsioonile hakkasid inimesed paremini Piiblit ning selles sisalduvat mõistma.
euroopas odavamalt kätte ning kui enne oli tuntud kolm maailmajagu: Euroopa, Aasia ja Aafrika siis nüüd täienes see loetelu Ameerikaga, mida hakati kutsuma Uueks Maailmaks. Lisaks sellele saadi teada, et on olemas Vaikne ookean, milletõttu osati maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata ning merekaubanduse ja meresadamate tähtsus tõusis tunduvalt. Euroopas hakkasid levima ka uued põllukultuurid nagu mais, kakao, kartul, tomat jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa rahamajanduse arengule. Suured maadeavastused ja kulla otsingud tõid ka palju kahju. Kulla otsingute tagajärgedel langes hispaanlaste ülemvõimu alla asteekide linn Mehhiko, inkade riik Peruu. Suur osa Kesk- ja Lõuna-Ameerikast langes eurooplaste võimu alla, kus osa piirkondades valitsesid hispaanlased. Ameerikas tekkisid eurooplastest koosnevad kolooniad, keda huvitas üksnes kuld ja kes hävitasid indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed, kuldesemed saadeti Euroopasse
neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu uued nakkushaigused süüfilis Tähtsamad maadeavastused: Henrique Meresõitja portugallane, kes asutas maailma esimese meresõidukooli; kogus merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue
iseseisva järelemõtlemiseni. Filosoofia kui esimese teoreetilise maailmamõistmise sünnist saab ilmselt kõnelda seal ja siis , kui maailmamõistmises astuvad jumalate ja kangelaste kujutluste asemele abstraktsed mõisted. Mõisted saavad aga esile kerkida arutluste käigus, milles neid mõisteid kasutatakse. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest -- kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus-- filosoofia sünd -- leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad
Mis on maailma algaine Enne filoosofia teket seletati maailma tekkimist mütoloogiliselt. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest: kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus: filosoofia sünd: leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku
Tagajärgi oli palju ning nii häid kui halbu. Headeks võib lugeda eurooplaste maailmapildi avardumist ja uute kaubateede kujunemist - kui varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere, Põhja- ja Läänemere, siis nüüd üle Atlandi ookeani. Kerkisid esile uued kaubanduskeskused nagu näiteks Amsterdam ja Lissabon ning rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsus vähenes. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele ning Euroopasse levisid uued põllukultuurid: kartul, mais, tomat, kakao jt. Halvemateks muutusteks võib pidada uute nakkushaiguste levikut (näiteks süüfilis, rõiged) ning vallutajate ja kolonistide vaenulikku suhtumist põlisrahvastesse, mis väljendus rüüstamisega, põliselanike orjastamise ja tapmisega, pühakodade ja kunstiteoste hävitamisega. Heaks näiteks siin kohal on Ameerika. Kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Ristiusk suruti jõuga peale.
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on gooti ja romaani stiil
Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis- rahalis suhted olid vähearenenud ja kaupa vahetati kauba vastu. Maa oli jagatud läänideks, mille eesotsas olid vasallid. Valitses feodaalne killustatus. Kaubanduse osatähtsuse tõusuga hakkasid linnad omavahel kauplema, mistõttu suurenes majanduslik läbikäimine ja sidemed teiste piirkondadega. Kaubandus pani aluse panganduse ja rahamajanduse tekkele. Itaalia kaubalinnadesse koondus väga palju kapitali ning see võimaldas ka laenamist. Seoses sellega kujunes 14. sajandil Itaalias meile tänapäeval tuntud pangandussüsteem. Itaalia linnade rikastumine oli ristisõdade üheks eelduseks. Veneetsia, Genova jt kaubalinnad olid huvitatud Bütsantsiga kaubandussidemete loomisest, sest neil olid raskused kauba kättesaamisega. Kaubandusbilanss oli negatiivne. Kapitali koondudes linnadesse, said
Ameerika koloniseerimine. Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse. Tagajärjed suurte maadeavastustega Euroopale olid järgmised: Eurooplaste maailmapilt avardus. Uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani. Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.). Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused – süüfilis. 3 Kasutatud allikad: Keskaja õpik http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/maadeavastused_reformatsioo n_karoliinekorol.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Suured_maadeavastused
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid
Õpiti tundma seni tundmatuid taimi ja loomi, Ameerikast toodi siia kartul, tomat, mais, tubakas, koduloomadest kalkun. süüfilisus. 6. Kuidas mõjutasid suured maadeavastused euroopa kaubanduse ja majanduse arengut? Selgitage, mõne lausega. · Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani. · Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. · rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine. · uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.). · Tekkisid uued kaubandus-ja rahandustegevuse nähtused- kauba-ja fondibörs. · Leidis aset oluline hinnatõus- nn hindade revolutsioon. 7. seletage mõiste reformatsioon. kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise,
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised
Euroopale: Ø eurooplaste maailmapilt avardus Ø uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Ø uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Ø rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Ø uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Ø kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Ø uued nakkushaigused – süüfilis 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31
e. veneetslase Marco Polo reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu f. (taasavastati Maa kerakujulisus) 3. Tagajärjed: a. Indiaani kõrgkultuuride hävimine b. nakkushaiguste levik ( rõuged (euroopasse) süüfilis) c. orjakaubandus (indiaanlased) ja neegerorjad d. Ameerika koloniseerimine e. maailmakaubanduse kujunemine f. eurooplaste maailmapildi avardumine g. hindade tõus ja rahamajanduse kujunemine h. kaubanduse raskuspunkti muutumine Vahemerelt Atlandi ookeanile i. Itaalia kaubalinnade tähtsuse vähenemine Madalmaade tähtsuse tõus + Lissabon ja London j. uued põllukultuuris (kartul, kanep, tomat jne). LUTHERI ÕPETUSE PÕHISEISUKOHAD: · võim on vaid piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus, vaimulik saab seda ainult kinnitada · emakeelne piibel ja jutlus · tahtevabaduse eitamine
seadusi vastu. Industriaalühiskonna kujunemisega alagas hoogne linnastumine. Tihti linnas, aga elutingimused ei vastanud elementaarsetele vajadustele. Tööstuslinnad olid kitsad ja antisanitaarsete tingimustega. Laste suremus oli suur ja levisid nakkused. Linnas esines rohkem enesetappe, kuritegevust ja kerjamist kui maa piirkondades. Hiljem tingimused pranevad, rajatakse kanalisatsioonid ja veevärgid. Linnastumise positiivseks mõjuks oli kaubanduse, teenindussektori ja rahamajanduse areng. Industriaalühiskonna tekkimise uuendusteks olid uued tööstusharud näiteks keemiatööstus. Vanade tööstusharude tootmine muutus kordades effektiivsemaks ja erinevad tooted läksid massidesse. Tööstuslik pööre edendas leiutamist ja uute lahenduste otsimist. Arenesid näiteks transpordivahendid ja leiutati sidevahendid. Tööstus revolutsiooniga tekivad uued sotsiaalsed kihid. Industriaal ühiskonna
Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid ning seepärast kuulub Ameerika esmaavastamise au Christoph Kolumbusele. Ameerika maailmajagu on saanud nime itaalia päritolu kaupmehe ja maadeavastaja Amerigo Vespucci järgi. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et koht kuhu Kolumbus jõudis ei olnud mitte Aasia vaid täiesti uus manner. Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust ning kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Nende tulemusel hakati valmistama rohkem maakaarte ning eurooplastele said tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed nagu kartul, tomat, mais, kakao jt. Kasutatud allikmaterjalid: 1. www.wikipedia.org 2. Õpik "Inimene, ühiskond, kultuur. 2 osa keskaeg"
· Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · - 9) Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning panganduse kujunemist? · Kaugkaubanduse areng suurendas nõudlust metallraha järele · Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele 10) Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel · Linnad olid piiratud müüridega kaitseks välisvaenlase või senjööri rünnaku eest · Toit maaelanike omast mitmekesisem · Tiheda kooselu tõttu sagedaste taudide vastu hoolitseti hügieeni eest, rajati avalikke saunu
kulla ja hõbedapuudus, kolonialismi teke, uue maailma avastamine, elanike arvu tõus, inflatsioon. AMEERIKALE: kulla ja hõbeda väljavedu, orjandus, kaubavahetuse elavnemine, indiaani kõrgkultuuride hävinemine. Maadeavastused olid positiivsed, kuna see tagas ühiskonna pideva arengu, põllukultuurid laienesid, kaubavahetus tihenes, algas varajase kapitalismi areng. See on üks olulisim pöördepunkt maailmaajaloos, kuna euroopa siirdus uusaega, mis tõi kaasa rahamajanduse ja absolutismi arengu, samuti hakkasid kujunema rahvusriigid. Humanism-ideoloogia, kus ilmalik haritus ja ilmalikud teadused on vastandiks kiriklikule maailmakäsitlusele Renesanss- realistlik maailmakujutlus, toetus seaduspärasustele, ilmalike hoonete tähtsuse suurenemine, tähtis oli kuppel. Nt.S.Botticelli ,,venuse sünd" Da vinci(1452-1519);raffael"ateena kool", michelangelo sixtuse kabeli laemaal Inglismaa tuntuim humanist thomas more. Tema ideaalne ühisk asub saarel, põhineb
seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus · Peeti kaubavahetust Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrikaga · Ristiusu levik · Rahamajanduse levik Lääne- ja Põhjameri: 14.-16. sajandil esines Hansaliit, kuhu kuulus 170 linna Turustati kala, soola, teravilja, vaha, vaske, rauda jm. Kaubavahetus Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnuga Majandusharud · Käsitöö · Kaubandus · Aiandus · Kariloomade pidamine · Transport hobused · Kalapüük
Kaubalinnad Juhtivad kaubanduspiirkonnad olid: 9) Vahemeri(Itaalia) 10) Läänemeri ja Põhjameri (saksamaa) 1160 moodustati Hansa Kaupmeeste koondis, millest kujunes Hansa Liit. Tippaeg oli 14. saj teine pool, kui liitu kuulusid u 170 linna. Tähtsaimad olid. Lübeck, Köln, Novgorod. Idakaubandus käis läbi Tallinna ja Riia. Hansa jäi alla Itaalia kaubandusmaadele, mis laiendasid oma tegevust ka Aafrikasse ja idamaadesse esimesena Euroopas võtsid kasutusele ka rahamajanduse ja rajasid pangad. Käsitöö Suur osa linna elanikest olid käsitöölised, kes olid kohustatud kuulama tsunfti e kutseühingusse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e skra, mis reguleeris tootmist, kvaliteeti, hindasid, müüki jne. Pani paika ka alluvussuhted e tsunfti hierarhia(õpipoiss, sell, meister) Õpipoisist meistriks saamise tingimused: 11) olla sündinud seaduslikust abielust 12) läbida prooviaeg 13) olla 2-5 a sama meistri juures õppinud
kaugete maade vastu Taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed Euroopale Maailmapilt avardus Uute kaubateede kujunemine Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Uued nakkushaigused – süüfilis Ameerikale Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed · Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne · Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele Keskaja lõpul hakati Euroopas tundma üha enam vajadust väärismetallide järele, aga kuna
eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu uued nakkushaigused süüfilis Tähtsamad maadeavastused: Henrique Meresõitja portugallane, kes asutas maailma esimese meresõidukooli; kogus merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue
· maale rajasid feodaalid oma majapidamise - mõisa · mõisa maavaldused olid jagatud kaheks: mõisamaa (mida harisid pärisorjadest tp-d) talumaa · talupojad moodustasid keskajal ~90 % rahvastikust ; pole ühtne: vabatalupojad isiklikult vabad nende kohustused mõisa suhtes olid normeeritud (rentnikud, kes varakeskajal maksid renti naturaalandamites; koos rahamajanduse kujunemisega hakkas üha enam domineerima raharent) pärisorised tp-d isiklik vabadus puudus sunnismaised e. kinnistatud maa külge (feodaal võis osta ja müüa ainult koos maaga) täitsid erinevaid koormiseid feodaalile sulasrahvas maata talupojad · Talupoegade koormised: NB! Koormiseid tehti feodaalile maa kasutusõiguse eest tasumiseks! teotöö e
Mehhiko. Hispaanlased vallutasid ka Peruu. Indiaanlased nimetasid seda Biruks. Peruus olid tohutud kulla varud. Need rikkused, mis Ameerikast tulid, ei jagunenud elanike vahel ühtlaselt. Kaupmehed kes kolooniates rikkusi kokku ostsid ja siis need Euroopasse müüsid said kiiresti rikkaks. Nad rajasid Euroopasse uusi manufaktuure, mis nende sissetulekuid veelgi suurendasid. Maadeavastused kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Maadeavastuste tulemusel said eurooplastele tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed: kartul, tomat, mais, kakao jt. Maadeavastuste tulemusel hakati valmistama rohkem maakaarte. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni
ümbritsevasse. 9. Ühiskonnamudelid – oskad iseloomustada erinevaid ühiskonnatüüpe. 1. Põllumajandusühiskond – tekkis u 4 aastatuhandet tagasi. Sünnipaigaks Lähis- Ida. Algeline (agraalühiskond) tunnused: kaup käest kätte, toodad vaid endale, suur osa inimesi tegelesid põllumajandusega, 2. Tööstusühiskond - 17-18 saj Inglismaal. Eeldused: masinad, tööjõud, rahakapitali olemasolu. Tunnused: masinatega töö, linnastumine, rahamajanduse roll suur, tabimine. See kõik viis selleni, et tooted olid odavamad, hinnad langesid, palgad tõusid. (Ford) 3. Infoühiskond - majanduselu põhinemine teadusuuringutele. Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. See tõi kaasa: tööviljakuse kasvu, tootmiskulude vähenemise ja suure tööjõu vabanemise. Tunnused: globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised 10. Riikide loomise teooriad.
Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse (seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas) · Linn oli sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevast maapiirkonnast. 4. Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning paganduse kujunemist? Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks tarvis rohkem raha, kui üks kaupmees suutis välja pnna. Isegi kui tal oli piisavalt raha polnud mõistlik seda kõike ühe laeva varustamiseks kulutada, sest kaubaretked oli riskantsed. Aja jookusl spetsialiseerusied mitmed rikkad linnakodanikud
k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi.
isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb humanistlikke põhimõtteid, ausat, loovat tööd. Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav
*Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuninga võimu alla, kuid tahtsid samuti vabaks saada ja suutsid 1302.a kuninga rüütliväe otsustavalt puruks lüüa. Täiuslikku sõltumatust ei suudetud saavutada, kuid läksid keskaja lõpul Saksa keisrite võimu alla, kes tagasid neile ulatuslikud privileegid. *Saksa kaubalinnad saavutasid küllalt suure sõltumatuse senjööridest. Samuti Saksa linnad Läänemere piirkonnas. 23.Kaugkaubanduse, rahamajanduse, panganduse seos *Suuremate linnade tarvis hakati üha enam tooma toiduaineid ka kaugemaltkaugkaubandus. *Kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks oli tarvis rohkem raha kui 1 kaupmees suutis enamasti välja panna. *Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Kuna kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad, siis laenati raha kaupmeestele kõrge protsendiga. Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt
Lombardia ja Toscana linnad moodustasid omavhel llitusid(Lombardia linnade liitMilano), et vabaneda keisri võimu alt. XIV saj. Olid peaaegu sõltumatud linnriigid. Sveitsis sõlmisid linnad liidu mägilastega, kes kogusid tollimaksu Alpi mäekurus. Nad purustasid mitu korda Saksa keisri väed. Flandria linnu toetas Inglise kuningas, nad purustasid 1302 prants. Väed. Saksa kaubalinnad tunnistasid valitseja ülemvõimu, kuid toimetasid siseasju iseseisvalt. 20.Kaugkaubanduse, rahamajanduse ja panganduse seos §22Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja ininimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustyel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Üks varustab ja teine mähitab ja teeb retke teoks. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga, kuid see ei olnud probleem,sest retk oli väga tulus
emotsioonide peal nagu pianist klaveri klahvide peal). (2009-04-06 2009-04-20) BÜROKRAATIA TEOORIA 20.sajandi algus autoriks MAX WEBER (sakslane) Bürokraatia on ühiskonna ja riigi juhtimine spetsiaalselt selleks loodud ametnike aparaadi abil. Neid ei valita vaid määratakse ning nad moodustavad ametkondliku hierarhia. Bürokraatia on paratamatus (ükski tänapäeva ühiskond ei saaks ilma bürokraatiata hakkama). Põhjused, miks bürokraatia on paratamatus: 1) moodsa rahamajanduse tekkimine; 2) juhtimisülesanded muutuvad järjest keerulisemaks; 3) tehnilise varustuse muutumine (juhtimisinformatsiooni haldamine); 4) toimub võimu kontsentreerumine; 5) massid on lülitunud poliitikasse (varem otsustas ainult rikkam osa rahvastikust, ligikaudu 10%, kuid nüüd on rahval lausa 100% otsustusõigus). __________________________________________________________________________ ________ JÄRELDUS:
1)Roomas tekkis probleem majanduses – tõsteti makse. Sellest ei piisanud – otsustati müntides vähendada väärismetalli sisaldust. Hõbemüntide asemel tulid hoopis hõbetatud vaskmündid. Hinnad tõusid – Rooma riigis toimus inflatsioon, raha väärtuse vähenemine toob kaasa hindade tõusu. Täisväärtuslikud kadusid täielikult käibelt. Täisväärtuslikud mündid ehk hõbemündid olid nüüd varanduseks. Keegi ei tahtnud hõbemünte ära anda. Rahamajanduse asemele naturaalmajandus. 2)Makse hakati nõudma natuuras, peamiselt teraviljas. 3)Sõjaväe barbariseerumine – sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast(enamasti germaanlased). Ühed germaanlased hakkasid Rooma valdusi kaitsma teiste germaanlaste eest. Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki.
riidetootjateks. Toorainet- lina ja villa- sai kohapealt, lambavilla toodi Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodang läks Euroopasse ja ka araabia maadesse. 13.sajandil loodi kahe kaubanduspiirkonna vahele meritsi regulaarne ühendus Londoni ja Brügge kaudu mööd Atlandi ookeani. Kujunenud noor suurkaubandus soodustas veel kahte olulist protsessi: Kaubakontorite võrgu teket, millega levitati ristiusku põhja ja ida poole Rahamajanduse levikut, selle kasvavat ülekaalu naturaalmajanduse üle. Naturaalmajandus- Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese vahetuse või jagamise. Tootja varustab ennast ise kõige tarvilikuga. 6) Keskaja seisused 3-seisuseline mudel. 1) Vaimulikud (need kes palvetavad)
PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKAEG KÕRGKESKAEG HILISKESKAEG ….-11. Sajand 11.saj-13 saj lõpp 13.s II POOL-15-16.saj vahetus ->feodaalse korra kujunemine -> kujuneb lõplikult seisuslik -> rahamajanduse üle- kaal naturaalmajand. -> naturaalmajandus -> areneb rahamajandus, mille -> pärisorju järk-järguline baasiks on linnad. kadumine ->perioodi lõpul algab linnade -> tsunftikäsitöö õitseng -> maailmarännud, kujunemine -> kaubanduse areng maadeavastused ->feodaalne killustatus -> algab tsent. riikide teke
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev
4. Tagajärjed eurooplastele olid et nende maailmapilt avardus, kujunesid uued kaubateed varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi. Kerkisid esile uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam jt) ja samas kahanes rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsus. Hakkasid levima uued põllukultuurid Euroopas (hakati kasvatama kartulit, tomatit, maisi, kakaod jm.). Toodi kulda Euroopasse, mis aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Euroopasse tulid uued nakkushaigused nagu süüfilis. Avastatud maadele (ntx Ameerikale) oli eurooplaste avastusretked väga nukrad. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased suruti
Ida- Aafrikast pärit kohv tuli Euroopasse 16. sajandil Türgi kaudu. Tubakas levis meremeeste kaudu juba 16. sajandil. Paari järgneva sajandi vältel võistles tubakaga populaarsuselt nuusktubakas. Peruust pärit kartul sai Euroopas põhitoiduseks 18. - 19. sajandil. Eurooplased tutvusid ka Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga. Avastusretkede aeg tähistas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. MAADEAVASTUSRETKED · Esimene etapp oli Aafrika lääneranniku tundmaõppimine. Portugallased, vahetasid kaupa araablastega. Henrique Meresõitja asus otsima mereteed idamaadesse. esialgu jõuti Bojadori neemeni, seal, kus Sahara kõrb ulatus ookeanini /15. saj alguses/. 15. saj keskpaigas jõudsid Roheneemeni. · Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aasta.
S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus · Peeti kaubavahetust Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrikaga · Ristiusu levik · Rahamajanduse levik Lääne- ja Põhjameri: · 14.-16. sajandil esines Hansaliit, kuhu kuulus 170 linna · Turustati kala, soola, teravilja, vaha, vaske, rauda jm. · Kaubavahetus Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnuga Majandusharud · Käsitöö · Kaubandus · Aiandus · Kariloomade pidamine · Transport hobused · kalapüük Elu keskaegses linnas, kirjavormis. (Pagari õpipoiss kirjutab oma perele.) ehk vahva kiri õpipoisi elust Tere, kõik see pere!
1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise e jõulise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest - kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega - tarkus on inimlik omadus. See sündmus, filosoofia sünd, leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias
Mehhiko. Hispaanlased vallutasid ka Peruu. Indiaanlased nimetasid seda Biruks. Peruus olid tohutud kulla varud. Need rikkused, mis Ameerikast tulid, ei jagunenud elanike vahel ühtlaselt. Kaupmehed kes kolooniates rikkusi kokku ostsid ja siis need Euroopasse müüsid said kiiresti rikkaks. Nad rajasid Euroopasse uusi manufaktuure, mis nende sissetulekuid veelgi suurendasid. Maadeavastused kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Maadeavastuste tulemusel said eurooplastele tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed: kartul, tomat, mais, kakao jt. Maadeavastuste tulemusel hakati valmistama rohkem maakaarte. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni
Simon Sebag Montefiore. Ma ei tea, uuri järele. Kristluse poliitiline võidukäik al keiser Constantinusest, 313.a, vajalik võimu kindlustamiseks e kristlus ametlikuks institutsiooniks edasi kahe paralleelse võimustruktuuri olemasolek (katoliku kirik vs ilmalikud valitsejad, kirik võtab ajas stabiilsuse hoidja rolli) omane läänekristlusele, Bütsantsis kirik riigile allutatuks. Valitsejate aeg al rahamajanduse elavnemisest Euroopas (uuri välja, millal); valitsejad ja kirik võitlemas rahaliste vahendite pärast. Seos ka maadeavastustega (võimu perifeersemaks muutumine), kulminatsioon 16-17.saj (17.saj valitsejate kõrghetk, vt barokk jne, tead ju küll). Poliitiline religioon kui alus L-Euroopas välja kujunevatele poliitilistele ideoloogiatele. Äri ja majandamisega tegelevad üksused, kes tunnevad ennast poliitikast kõrvalejäetutena.
annaabi.ee 
