Materjali kogumine. Materjali kogumise etapis tuleb otsustada mida ja missugustest allikatest hankida, kuhu ja kuidas kogutud materjal salvestada. Sageli on õpilasuuringute puhul just materjalikogu omapärasus töö trumbiks. Uuritav materjal peab olema fikseeritud täpselt ning korrektselt. Kui andmete salvestamiseks kasutatakse arvutiprogramme, tuleb veenduda nende jõukohasuses ning vajadusel teha koostööd arvutiõpetajaga. Töö kirjutamine uurimuse ülesehitust järgides. Töö kirjutamisel tuleb järgida keelekasutust ning pöörata tähelepanu töö erinevate osade proportsioonidele ning loogilisele esitusele. Uurimistöö osad on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisad (vajadusel). Materjali analüüs. Materjali analüüs peab olema objektiivne ja loogiline. Töö järeldused peavad välja kasvama analüüsitud materjalist. Analüüsimisel tuleb vältida hinnangute andmist ning emotsioone
komplekt, näitlikud tabelid jm). Õpilasfirma. Toote või teenuse idee leidmine, äriplaani koostamine, õpilasfirma loomine, tegutsemine ja juhtimine; toote müük või teenuse osutamine; raamatupidamine; õpilasfirma lõpetamine, lõpparuande koostamine; õpilasfirma esitlus hindamiskomisjonile. SOOVITUSED JUHENDAJALE ETTEVALMISTAMISE ETAPP Kõige esimeseks probleemiks on ilmselt töö mahu ning iseloomu kindlaks määramine millisest hetkest võib praktilist õppeülesannet pidada lõpueksami 9 vääriliseks. Loomulikult ei ole selleks muuseumikülastuse organiseerimine, kus õpilase ülesandeks jääb vaid aja broneerimiseks tehtav telefonikõne. Kuid kui õpilane on ise muuseumi giidiks, tutvub eelnevalt iseseisvalt eksponaatidega ning teeb neist muuseumipedagoogidega konsulteerides huvitava ja õpetliku
kogus. Statistlis-topograafilinsi kirjeldusi. Hupelist doktoritöö Indrek Jürjolt, Hupelist ja temaga kokkupuutumisest annab infot. Johan Christopg Brotze (1742-1823) üheksa köidet materjale Liivimaa kubermangust (Riia ja lähisalad, põgusalt kaugemalt). Brotze joonistusega, joonistused mälestustest, paikadest ja hoonetest, lisaks tekstid. 1992 kolm köidet Riia vaadetest ja hoonetest, 1996 Riia eeslinnad, 2002 Läti väikelinnad ja maa, 2006 Estonica (Indrek Jürjo retsensioon Tuna 2007 1). Otto von Huhn (1764-1832) Riia arst ja kodu-uurija, Hupeli skeemi kohaselt mitmesugust materjali kogunud. Tema kogu Riia Riiklikus Ajalooarhiivis, 106 köidet, materjal süstematiseeritud. Kubermangud, kihelkonna andmed 1784- 1829. Sari tervisehoiu olude kohta, maakondade kohta, linnade ja kubermangu kohta. Eduard Philipp Körber (1770-1850) Võnnu pastor ja kodu-uurija Tartumaalt. Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks
Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede kataloog. Inglise aed" (2017). Keskendub lõppemise ideele, mitte ainult iseenda jõu lõppemise ja nõrkuse motiivile, vaid ka üleüldisema lõpu ideele. Stefano Tani: 21. sajandi metafoorid: 3 suuremat juhtkujundit/metafoori, mille ümber luuakse lugusid, esitatakse küsimusi, proovitakse otsida mingeid vastuseid: Ekraanid (iseenda vaatamine, s.t ühiskondlikku olemist, mis on tegelikult ohutu iseendaga olemine, ekraan on peegli ja kaitse funktsioonis); Alzheimeri tõbi puudutab mälu (iseenda või mina tühjaksvalgumine, mälu delegeerimine, maailma tõbi informatsiooni hulga suurenemise tõttu. Subjekti võime informatsiooniga toime tulla järjest väheneb). Zombid see on supermetafoor
Sulaajastu motiivid saavad eredad lahendused. Suurte teekondade algus. Avastatakse midagi uut, tullakse maailma värskena. Pöördutakse ajaloo teemadele, aga neid kasutatakse tuleviku kuulutustena. Kirjutab ka teistmoodi. Periood, kus ta pole kindel, kuidas oleks õige kirjutada. Saab tuttavaks Alliksaarega, ühel hetkel läheb A juurde jutuga, et tal on käsikirju, sõbra omad, kas saaks sõbrast asja. Tüüpilisest traditsioonist kõrvalekalduvaid mänge. 1964 Tule ikka mu rõõmude juurde - Asetub kahe perioodi vahele. Sisaldab midagi ankruhiivajalikku. Väga märgilisi tekste leidub. Mesilasluule algus. See viitab ka Juhan Liivile. Rahvusliku traditsiooniga seostumine. 1966 Lumevalgus... lumepimedus - Ilmus "Loomingu raamatukogus" Sümboolne märk 60ndate luules, märk sellest, kuidas kohtuvad traditsioon ja uuendus ja põimuvad huvitaval viisil. Rummo koguga jõuab korraks teatava tasakaalupunktini, traditsiooni ja eksperimentaalsuse vahel
Selle üle on vaieldud, kas Peeter I ajal tehtud muudatused olid vajalikud või mitte. Kui seda oli vaja, siis mis hinda tuli maksta selleks, et see linn oleks selline nagu teda nähti 19. saj ja ka praegu? Mis hinnaga tulevad kätte igasugused saavutused ja võidud? Ongi kaks vastandlikku asja: suur linn ja väike inimene, kes hukub. Puskin tahab meile näidata mõlemat poolt. See on üks esimesi ambivalentseid ajalookäsitlusi, kus esitatakse teravalt küsimusi, ent ei anta ühekülgseid vastuseid. 5 18. saj vene kirjanduse areng Kirjandus kui selline sündis hiljem, mitte Peeter I reformidega. Kirjanduslik protsess koosneb alati vähemalt kolmest osast: 1. autor 2. tekst 3. vastuvõtja 1730. ilmus V. Tredjakovi romaan ,,Reis armastuse saarele" see oli kirjutatud Tallemandi romaani ainetel. See oli üks barokkromaan 17. saj lõpust, mis kirjeldas armastuse tekkimise
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
4. Täitke ajalehe ristsõna. 5. Kui mitmest kohast on võimalik osta selle ajalehe põhjal arvutit? 6. Mis kell väljub esimene buss Pärnust Tallinna? 7. Kui palju oopereid, operette või muusikale on ajalehes reklaamitud? 8. Millisel astroloogilisel tähtkujul on tänaseks päevaks kõige optimistlikum horoskoop? 9. Kui palju on ajalehes piltidel mehi? Kui palju naisi? 10. Arvutage ajalehe lehekülgede kogupindala. 11. Kui suur on klassiruumi ruumala? 12. Pange puzzle kokku. EBASELGE JA SELGE EESMÄRK Vaatlusleht Merlecons ja Ko OÜ 5 Teie ülesanne on jälgida grupi liikmete reageeringuid ülesande lahendamise ajal. Esimene Teine ülesanne ülesanne Kordade arv, mil grupi liikmed püüavad ülesande ajal selgitada ülesande eesmärki (iga kord tõmmake kriips).
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
ole raamis ja lõpetatud (Köst 1986: 133). Olulisele kohale tõuseb opositsioon Lääs-Ida, mis lähtub huvist taoismi ja zen-budismi vastu. Ida-aineline ajaloolis-filosoofiline romaan ,,Tee lõpmatuse teise otsa"(1978) räägib Tsingis-khaani vallutusretkedest ja kohtumisest hiina mõttetarga Chang Chuniga. Esimese võimutungile ja tegutsemistarbele vastanduvad teise vaimuvägi ja sisemine rahu. Kahest nii erinevast vaatepunktist vaetakse elu eesmärgi ja mõtte, surma ja surematuse iidseid küsimusi. 1983 avaldab Valton boreaalsetest müütidest inspireeritud kogu ,,Põhjanela paine" nig seejärel kuuest lühiromaanist koosneva tsükli ,,Üksildased ajas" (I 1983, II 1985), kus Lääne eluviis ja väärtused läbi Ida-algupära filosoofiliste mustrite vaadates oma halbusi reedavad. Üksikelu kujutusena on romaan jätkuks varasematele väikestele robinsonaadidele (novell ,,Tünn"). Valtoni tegelased lapsemeelne joodik Juku (,,Õndsusesse kulgev päev"),
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
neil tekib ettekujutus sellest, kuidas teatud tegurite kokkulangemine võib kaasa aidata demokraatlike väärtuste lammutamisele. Õpilased jõuavad arusaamisele, et demokraatlikus ühiskonnas on iga kodaniku kohus õppida ära tundma ohumärke ja teada, millal on vaja reageerida. 3. KUIDAS KÄSITLEDA HOLOKAUSTI? Holokausti käsitlemise lähteküsimusi Holokausti temaatikat käsitledes tuleks õpetajal silmas pidada järgmisi küsimusi: 1. Miks tuleb holokaustist rääkida? 2. Mida tuleb holokaustist rääkida? 3. Kuidas tuleb holokaustist rääkida? Esimene küsimus hõlmab otstarvet, teine küsimus teabevalikut ja kolmas küsimus tegeleb õpilasgrupile sobivate pedagoogiliste lähenemisviisidega. Holokausti käsitlemisel tuleb arvestada eri kontekste Holokausti teemat tuleb käsitleda nii Euroopa kontekstis tervikuna kui ka kohalikku ajalugu, sealhulgas Eesti ajaloo traagilisi sündmusi arvestades.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka. Talendiks nimetab ta süstemaatiliselt arendatud võimeid, oskusi ja tead- misi, mille tulemusena inimene asetub inimtegevuse mingi valdkonna 10 Mis on andekus tipmise kümnendiku hulka. Talendi arengut mõjutavad katalüsaatorid on 1) isiksuslikud (isiksuseomadused ja eneseregulatsiooni oskused), 2) kesk- konnast tulenevad (seotud miljööga, vanemate, õpetajate või kaaslaste mõ- juga või näiteks spetsiaalsete ande arendamise programmidega või sünd-
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
trükikojad said tegutseda lubade alusel ja hoiduti igasuguste ettekäänete andmisest võimudele, et trükikodasid sulgeda. Talurahvakoolid kasvasid lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks, mis aitas ajakirjandust muutuda kahepoolseks. Periodiseerimise võimalused Kommunikatsiooniajaloo ja ajakirjanduse arengu periodiseerimise võimalused Igasugune periodiseerimine tuleb kõne alla teatud kokkuleppel, olenevalt, millisest vaatevinklist teemat vaadata. Teadusuurimustes aitavad perioodid paremini aru saada nähtuste vastastikustest seostest. Igal nähtusel, mida ajakirjanduses uurima asume, on kindlasti oma ajalooline põhi või taust, mis tuleks alati enne oma probleemi lahkamise kallale asumist endale selgeks teha. Võibolla leiame uusi seoseid avastades hoopis erilise, uue lähenemisviisi, põhjendades kindlasti oma valikuid, kui mingit ajastut etappideks jagama hakkame.
Tavaliselt osalevad planeerimises kõikide olulisemate funktsioonide esindajad (turundus, tootmine/teenindus, finantsid jne). Optimaalne grupi suurus sõltub ettevõtte suurusest, kasutada olevast ajast jt teguritest. Väikeses ettevõttes on potentsiaalsete osalejate ring kitsam, kuid ainult turunduse eest vastutava inimese ja ettevõtte juhi kaasalöömine ei ole piisav. Kõikide võtmeisikute kaasamine parendab plaani kvaliteeti, aitab kirjutamisel töökoormust jagada ja lihtsustab hiljem plaani elluviimist. Protsessi koordineerimiseks tuleks määrata projektijuht. Projektijuhi tähtsaim ülesanne on töökoosolekute ettevalmistamine. Tema vastutab info liikumise, materjalide kokkukogumise ja osalistele edastamise ning ressursside (nt ruumid, dataprojektor), organiseerimise eest. Projektijuht peab jälgima, et ülesanded saaksid jagatud ja (vahe)kokkuvõtted tehtud.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
kriminaalmenetluse alustamine Vastavalt KrMS 193 lg-le 1 alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetluse esimese uurimis või muu menetlustoiminguga tingimusel, et: 1. On olemas kriminaalmenetluse ajend ja alus; 2. Puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS 194 lg 2 kohaselt tähendab kriminaalmenetluse aluse olemasolu kuriteotunnuste (ehk asjaolude) ilmnemist. Legaliteedi põhimõte... Mida täpsemalt tähendab tähendab kuriteotunnuste ilmnemine ja millisest hetkest alates on alust rääkida nende olemasolust? Võivad erinevate kuritegude erinevad tunnused ilmneda väga mitmel kujul. Nende tunnuste "äratundmiseks" tuleb esmalt pöörduda KarS-i poole ja pidada silmas, et karistusõiguses lähtutakse "kuritegelikkuse" selgitamisel kolmeastmelisest deliktistruktuurist. Kui kuriteo tunnuste olemasolu nõue kriminaalmenetluse alustamise alusena tähendaks kogu deliktistruktuuri realiseerituse nõuet, siis poleks ju edasist kriminaalnmenetlust vaja.
keele ekspertkasutaja jätkuvalt argikasutaja rollis. Loogika kursusel püüame omandada keele oskuskasutust loogika kontekstis. Traditsioonilises loogikas tuleb alustada mõisteõpetusest. Verbaalloogilise ehk mõistelise mõtlemise üks baasoperatsioone on abstraheerimine. Objektid, nähtused, suhted jm kajastuvad mõtlemises mingite mõtlemise struktuuri elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingeid omadusi või omistatakse neile mingite omaduste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Mõiste, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, on subjekt; subjektiga haaratud objektidele omistatava omaduse mõiste on
,,Mis?! Teil on raha kastis? Ja kast? Hotellis? Olete teie hull pääst? Raha hotellis kastis! On see veel teie raha, mis on kastis? Ei, see ei ole teie raha, vaid selle oma, kes kõige enne kasti kallale läheb." ,,On ju ainult paar rubla," vabandas Indrek. ,,Olgu või paar kopikat!" hüüdis direktor. ,,Pidage meeles, mis härra Maurus ütleb, ja tema teab, mis ta ütleb, sest tema juuksed on juba raha pärast halliks läinud, raha ja teiste asjade pärast. Tema ütleb: Ärge pange kunagi raha kasti ei siin ega hotellis, sest ka siin on peaaegu nagu hotellis; nagu suures koolihotellis, nõnda on siin. Kui pole omal kindlat paika ja kui inemine ise pole rahaga kindel, siis toogu ta see härra Mauruse kätte; minu kätte toogu oma raha kõik need, kes ei oska temaga õieti ümber käia. Tulge või südaöösi, tulge ja koputage uksele, näete nõnda -- kõpp, kõpp, kõpp! aga mitte rusikaga, nii et terve maja üles ärkab, mõistate? Kui inemine
1984. aastal ilmus Anne Ermi kirjutatud lühikroonika vormis “Polkast rokini” (kordustrükk “Polkast rokini 2” 1989), mis vastab täiesti oma pealkirjale, käsitledes lühidalt kõiki tuntu- maid 1980. aastatel tegutsenud leviansambleid. Paaril leheküljel on ka väga üldist teavet seoses meie tolle aja džässmuusikutega, kordustrüki sissejuhatuses käsitletakse lühidalt ja väga pealiskaudselt sõjaeelset aega. Siin esineb mitmeid ebatäpsusi nimede kirjutamisel. 1999. aastal ilmus eesti keeles Joosep Sanga tõlkes Joachim E. Berendti ja Günther Hues- manni “Jazziraamat” – üks Euroopas tunnustatumaid džässi ajaloolisi käsitlusi, mis paistab silma oma erapooletusega protsesside jälgimisel vastupidi enamiku USA uurimuste ameerika- kesksusele. Eesti keeles on ilmunud veel V. Ojakääru eesti levimuusika ajalugu käsitlevad kroonikalaadsed “Vaibunud viiside kaja” (2000) ja “Omad viisid võõras väes” (2003). Need
maailma tugevate tuulte eest ning ebamugavad asjad iseeneste hooleks jätta. Ükspäev sain ma kirja (katoliku) teoloogia üliõpilaselt, kes oli oma juhendaja käest küsinud nõu, kas minna õppima moodsat psühholoogiat. Püha Isa vastanud väga varmalt: ,,Ära õpi seda, mis sulle ebamugavust põhjustab!" Ma kardan, et selline asi on tüüpiline." (JUNG 2007: 262) Jung väljendab korduvalt oma nördimust kristliku maailmavaatega inimeste soovimatuse üle neile ebamugavust põhjustavaid küsimusi läbi mõelda. Ta peab seda ,,moraalseks arguseks" ning sõitleb ,,püha lihtsameelsuse" maski taha pugejaid. Jung ise läheb küllaltki radikaalset teed, mis samas on tema psühholoogilist teooriat vaadates loogiline valik. Ta näeb nimelt inimest ,,katuseorganisatsioonina", millesse on koondunud paljud väiksemad ,,allüksused" ehk osaisiksused, mida ta nimetab ,,kompleksideks". Sama skeemi rakendab ta ka Jumala puhul. Arutledes Kolmainu olemuse üle, lisab ta Isale, Pojale ja
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
keele ekspertkasutaja jätkuvalt argikasutaja rollis. Loogika kursusel püüame omandada keele oskuskasutust loogika kontekstis. Traditsioonilises loogikas tuleb alustada mõisteõpetusest. Verbaalloogilise ehk mõistelise mõtlemise üks baasoperatsioone on abstraheerimine. Objektid, nähtused, suhted jm kajastuvad mõtlemises mingite mõtlemise struktuuri elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement – mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingeid omadusi või omistatakse neile mingite omaduste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Mõiste, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, on subjekt; subjektiga haaratud objektidele omistatava omaduse mõiste on 4 predikaat
Olin 13-aastane, kui ma ootamatult kaotasin isa. See veel küllaltki tugev inimene suri löögi tagajärjel. Surm oli silmapilkne ja valutu. See surm viis meid kõiki sügavasse leina. Tema unistused aidata mul teele välja jõuda selliselt, nagu tema sellest aru sai, aidata mul vältida neid kannatusi, mida ta ise läbi elas, sellisel moel end ei õigustanud. Siiski pani ta, seda ise teadvustamata, aluse minu sellisele tulevikule, millisest siis ei tema ega mina omanud mingit eelaimust. Väliselt lähimal ajal poleks nagu midagi muutunud. Ema tundis end vastavalt isa viimasele soovile olevat kohustatud jätkama minu kasvatamist selles suunas, et valmista-da mind ette riigiametniku-karjääriks. Mina ise olin rohkem kui kunagi varem täis otsustavust mitte mingil tingimusel hakata ametnikuks. Mida enam õpetatavad ained keskkoolis kaugenesid minu ideaalidest, seda ükskõiksemaks muutu-sin ma nende ainete vastu. Ootamatult tuli
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Mida „Õhtuõpikust” leida võib ja kuidas seda lugeda? Iga küsimus annab Sulle ka võimaluse sõbruneda ühega autoritest. Seejärel tutvustame Sulle veel kõiki teisi paljusid, kelleta raamat kindlasti sellel kujul valmis poleks saanud. Ning pärast seda ei jää Sul küll üle muud, kui lugema hakata! Kirjuta meile kindlasti, kui Sul tekib küsimusi, soovitusi või niisama mõtisklusi. Kas „Õhtuõpik” on mulle või kellele ta üldse mõeldud on? Sellele küsimusele vastab Elis. „Matemaatika õhtuõpik” on ideaalseks kaaslaseks kõigile neile, kelle jaoks tundub koolimatemaatika aeg-ajalt kuiv ja üksluine. Usun, et meie lugeja on kindlasti asja-
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
