raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip. Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Juhul, kui ettevõte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (näiteks ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Arusaadavuse printsiip- raamatupidamise aruannetes esitav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Raamatupidamise aruandeid koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks (sh ettevõtte omanikud ja
Kassapidajaga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping, millega sätestatakse kassapidaja materiaalne vastutus. Tööajal hoitakse kassas vajalikku hulka sularaha tehingute teostamiseks, mis paigutatakse kindla summa täitumisel või kindlatel tähtaegadel seifi. Tööpäeva lõpul tuleb kassasse makstud raha ja väljamaksmata raha paigutada seifi. Kui ettevõttes on palju kassasid, näiteks jaekaubanduses, siis on vahetusraha väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast
tekkinud minevikus toiminud tegevuse tulemusena ning tn-liselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel Kohustus: raamatupidamiskohutsulasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis on tekkinud mienvikus toimunud sündmuse tagajärjel ja millest vabanemine eeldab tulevikus ressurrssidest loobumist Kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita! Kohustis: eraõigluslik suhe, milles üks pooltest on kohustatud teise poole kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osa varast) Kohustis väljendab ainult võlasuhet teise isiku suhtes Omakapital: raamatupidamiskoh varade ja kohustuste vahe (SA ja MTÜ puhul netovara) Tulu: aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatpidamiskoh omakapitali. Hõlmab endas nii põhitegevuslikku tulu kui ka mittepõhitegevuslikku tulu Tulum tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. Tegemist on termini kasum täpsustatud mõistega, nt kasutatud põhivara müük
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
· Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. · · Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. (RPS § 3) · Varade jagunemine · Ettevõtte varad jagunevad kaheks: · Käibevara · Põhivara · Käibevara. Põhivara · On raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. · · Kõik ülejäänud varad on põhivarad. · ·
12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS Raamatupidamise bilanss näitab ettevõtte vahendite ja allikate seisu teatud hetkel s.o. tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000 - 60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ Eesti väikeettevõte. 2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavate punktide alusel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Tööleping on
maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos %-ga või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, va seaduses sätestatud juhtudel. VARAD Ostutehingute kirjendid: D kaup,materjal,PV,kulu D kulu,kaup,PV,muu vara K kassa,pank,tarnijad D KM K kassa,pank,tarnijad Vara liigitamisel arvestatakse kasutusaega ja soetusmaksumust. Bilansis liigitatakse varad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara alla kuuluvad raha,finantsinvesteeringud,nõuded ja ettemaksed,varud ja bioloogilised varad. Põhivara alla kuuluvad finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV. ''Vara arvele võtmine''-tekib ostutehinguga ja tähendab, et kannad kohe kuludesse. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
(tehing on maksustatav käibemaksuga). Ettevõte arvestab laekunud summalt käibemaksu 3000 120% X 20% X = (3000*20)/120 = 500 Y 100% Y = (3000*100)/120 = 2500 Koostab järgmise lausendi: D Raha 3000 K Ostjate ettemaksed 3000 D Ettemaksete käibemaks 500 K Arvestatud käibemaks 500 Tehingu tulemusena on bilansikirje Saadud ettemaks saldo 3000-500 = 2500 eurot, kuna kontrapassiva konto Ettemaksete käibemaks reguleerib konto Ostjate ettemaksed saldot. Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000 K Arvestatud käibemaks 500 K Müügitulu 2500 Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega: D Ostjate ettemaksed 3000
2 Termin "bilanss" on pärit ladina keelest ja koosneb kahest sõnast: "bis" kaks korda ja "lanx" kaalukauss, seega "bilanx" otseses mõttes tähendab "kahekaussus" ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 45-47 LISAD 48-50 SEOTUD OSAPOOLTE MÕISTE 51-55 JÕUSTUMINE 56-57 VÕRDLUS SME IFRS-IGA 58-60 LISA 1 BILANSIKIRJETE SELGITUS LISA 2 KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE KIRJETE SELGITUS LISA 3 NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) LISA 4 NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes " eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte
221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustu s 227 Kogumispensio n 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine; 4) ettevõtte senine kogemus, et kõik arved ei laeku.
2 KONTOPLAAN Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu, mis võimaldab ühtlustada ühetaoliste majandustehingute arvestust eesmärgiga üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni [6 : 165]. Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele, oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21].
Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL
5) säilitama raamatupidamise dokumente. 10. Raamatupidamisebilansi aktivapoole iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, Siit selgub, kui suurt osa varadest finantseeritakse võõr- ja kui suurt omakapitali arvel. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi aktiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Üldistatud kujul aktiva (varad) käibevara + põhivara 11. Raamatupidamisebilansi passivapoole iseloomustus ja koostisosad. Raamatupidamisbilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. allikad, mille arvel varad on soetatud
hindamisfunktsioon, selgitamisfunktsioon, kajastamisfunktsioon, planeerimisfunktsioon. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 4 Raha allikad Raha kasutamine Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid
17. Kassapõhise raamatupidamise põhimõtted. Kuidas tuleks sisse seada, kellele lubatud. Mida tuleb arvestada registri koostamisel (kindlasti vorm E jaotus.) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud. 18. Varade arvestus ja liigitamine. Kuidas varad liigitatakse. Kas on oluline koostada RP-s varade arvestust liikide kaupa eraldi. Miks? Kuidas kajastatakse varad registris ja aruannetes, st millise aruande jaoks üldse on vaja varade jaotust teha. Käibevara- likviidne vara, mis kuni 1 aasta jooksul kas muudetakse rahaks v kasutatakse ära äritegevuses. Likviidus on vara võime muutuda rahaks. Liigid: raha, lühiajalised finantseeringud, nõuded ja ettemaksud, varud, bioloogilised varad, müügiootel PV.
Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või
RAAMATUPIDAMINE - ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatu koostisosa. Raamatupidamise peamiseks ülesandeks on kaasa aidata firma põhieesmärkide saavutamisele. Raamatupidamisarvestuse süsteem Raamatupidamisarvestus- majandusinformatsiooni töötlemise süsteem ettevõtte tasandil. Selle käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele peegeldades ettevõtte varasid, kohustusi ja nendega kaasnevaid tehinguid- Raamatupidamisarvestus on pidevalt arenev ja muutuv vastavalt sellele, missugust informatsiooni vajab ärimaailm ning millised on kehtivad seadusandlused. Raamatupidamisarvestuse süsteemi osad: · finantsraamatupidamine - eesmärgiks on nii sise- kui välistarbijate ettevõtte finantsseisundit ja majandustegevuse tulemusi iseloomustavate andmetega varustamine. Finantsaruanded on suunatud minevikku ja neis
ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud, nt varud ja nõuded ostjate vastu). Varasid mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil (nt. Kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud)
Palgaarvestuse hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks juht algandmed Tööaja tabelid järgmise kuu esimesel tööpäeval juht Puhkuste ajakava 31. jaanuar juht Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste juht ajakava muudatust Materjalide kuu viimasel tööpäeval materiaalselt vastutav kuluaruanded töötaja 5 2.3 RAAMATUPIDAMISREGISTER Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse
Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. Raamatupidaja kutse-eeika. Raamatupidajalt oodatakse ausust ja otsekohesust, objektiivsust, kompetentsust, parimat töö kvaliteeti, usaldusväärsust ja lojaalsust. Raamatupidaja peab kutsetegevuses lähtuma kutseala standarditest ja tagama oma tegevuse kõrge kvaliteedi. Kohustus täita hoolikalt ja oskuslikult kliendi või tööandja antud ülesandeid kuni need ühtivad aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse nõuetega. Konfidentsiaalsuse kohustus kehtib kaks aastat peale raamatupidaja ja kliendi või tööandja vahelise lepingu lõpetamist. Raamatupidaja on kõrgete kõlbeliste omadustega – elukutse hea mainega. Raha – majandusüksusele vajalik selleks, et tagada normaalne äritegevus. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas. Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot kassa.
Swedbanka (euro konto) laekub esitatud arve eest 10000 USD, 1 = 1,4635 $. D 1012 6832,93 K 10312 10000 : 1,4415 = 6937,22 D 4501 104,29 Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss järgmine: 1 = 1,445 $ Ümberhindluse arvestus: ostja võlg praegu 10405,83 6937,22 = 3468,61 Ostja tegelik võlg 5000 $ : 1,445 = 3460,21 Võlg on vähenenud 8,4 Kirjend: D 4501 8,4 K 10312 8,4 6. Varud Varud on varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse). * Kaupade arvestust võib pidada ka müügihindades.
Miks just selline nimetus? Aga sellepärast, et kui me ei tea, kus on autol gaasipedaal või milline on 70-piirkiiruse märk, siis nõuetekohasest sõidust ei tule ka midagi välja. Seega, ülioluline on selgeks teha kõik põhimõisted ja algtõed. Õpime seega juurde ühe võõrkeele, mida edaspidi kasutada (oma alluvatega, ametnikega). Ja siin nad on: Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Seega kõik see, mis on teoksil või tehtud ettevõttes, selle kirjapanemine kindlate mängureeglite järgi ongi raamatupidamisarvestus. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
või kahjumi,arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 1) millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; 2) aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; 3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil; 4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad. Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev väärtus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
