vastutust tegutseda, käituda kindlal moel.Termin kohustis väljendab ainult võlasuhet teise isiku suhtes, mida ka bilansi koostamise seisukohast on algselt silmas peetud. Kohustis eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varast) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital (netovara) (equity) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist räägitakse ainult äriühingute (aktsiaseltside, osa-, täis- ja usaldusühingute) puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetatakse vastavat bilansi osa netovaraks. Tulu (revenue) aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase
tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada
tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada
..................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine.....................................
tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda st. nõudmine aktivate vastu. Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema. 1.4 Bilansi võrdused Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina:
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000
3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid:
andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Tööleping on raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu OÜs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel. Kogu muu personalitöö, nagu dokumentide vormistamine, arhiveerimine ning teadete edastamise juhtkonnale, teeb ära vastutav raamatupidaja. Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid.
säilitatakse arvutidisketidel, CD-l ja/või paberil väljatrükituna [9 :16]. Raamatupidamis sise-eeskirjades tuleb näidata automatiseertud andmetöötluse põhikirjeldus, millise programmi järgi arvutil raamatupidamisandmete töötlemine toimub [7 : 31]. Raamatupidamisregistreid võib vormistada: · käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; · kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus [16]. 3.1.1 Algdokument Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: · sularaha kviitungid, tsekid; · avansi- ja töölähetusaruanded; · ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarveldamiselepingud [9 : 16-17]; · kaasadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order, palgaleht jt.); · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt.); · palgadokumendid (palgaleht, tööettevõtu leping jt.); · arved (ost, müük);
221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustu s 227 Kogumispensio n 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud
olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele.
- järgmise arvestusperioodi ettevalmistamine. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele tuleb raamatupidamiskohustuslasel kõik oma majanduslikud tehingud dokumenteerida ning kirjendada raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult peale seda. Iga 8 raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Vastavalt raamatupidamisseadusele on raamatupidamise algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid järgmised 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid; 6) allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest
IFRS-I rakendamine kohustuslik kõigile EL riikide börsiettevõtetele, finantsinstitutsioonidele ja kindlustsettevõtetele konsolideeritud aruande koostamisel IFRS-I loetelu: - esmakordne rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi kasutuselevõtmine - aktsiapõhine makse - äriühendused - kindlustuslepingud - müügiks hoitav põhivara ja lõpetatud tegevusvaldkonnad 15. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline osa Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid: - raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; - varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; nt. varud ja nõuded ostjate vastu); - varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt. kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja
Kasulik eluiga on aeg aastates, kui kaua seda PV on otstarbekas kasutada. Tüüpkirjend D PV/biol.vara D KM K tarnijad/kapitalirent/pank/kassa 20. Kohustused, nende teke, erinevad kohustuste liigid, kajastamine raamatupidamisregistrites ja aruannetes Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes. Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta. Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta. 21. Omakapitali vajadus ja tähtsus. Omakapital tekib ettevõtte loomisel s.o omanike poolt tehtud investeering ettevõtte tegutsema hakkamiseks. Edaspidi hakkab omakapital muutuma, see oleneb tekkinud kasmist/kahjumist. Omakapital- siis kui ettevõtte alusatb, Osakapital- siis kui osaühing alustab. Omakapital- omanikepoolne investeering ettevõtesse, kas varaliselt v materiaalse varana; Muutub: tegevuse käigus, olenedes kasumist-kahjumist. Jaotus: aktsiakapital v osakapital; registreerimata aktsia- v
Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000
lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. (SME IFRS 4.4). 15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul (vt paragrahvid 12-13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte klassifitseerida oma varasid ja kohustusi lühi- ja pikaajalisteks (näiteks finantsasutuste puhul, kus rahvusvahelise praktika kohaselt sellist jaotust bilansis ei toimu). Sellisel
Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik ning äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla raamatupidamis- kohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorganis liikmed, kui see organ on olemas. Audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: 1) müügitulu 6 milj. krooni; 2) bilansimaht 3 milj. krooni ja 3) töötajate arv 5 ja üle selle. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatu- pidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Seetõttu tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada kogu ettevõtet iseloomustav oluline infor- matsioon. Oluliseks loetakse informatsiooni, mis mõjutab tehtavaid majanduslikke
(RPS § 3) · Varade jagunemine · Ettevõtte varad jagunevad kaheks: · Käibevara · Põhivara · Käibevara. Põhivara · On raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. · · Kõik ülejäänud varad on põhivarad. · · · · · · · · ·
aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on.) Analüütilisest arvestuses pidada siis, kui on palju tarnijaid, et oleks parem ülevaade ning samuti siis, kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena. Kreeditarve vajadus: kaup on väljastatud valesti; sisu ja hinnad ei vasta kokkulepitule või tellitule; toimub osaline või täielik kauba tagastus Koostatakse tarnija poolt, mitte osta ei koosta müügiarvet. Kajastamine RP-s: Müüja: vähendab ostja võlga, müügitulu ja KM kohustust Ostja: vähendab võlga tarnijale, ostetud vara ja sisendKM KÄIBEMAKSU ARVESTUS Käibemaksukohustuslane on ettevõte, kes on end EMTA juures registreerinud käibemaksukohustuslaseks, saanud käibemaksukohustuslase registri numbri(KMKR NR) ja kes peab oma Eesti riigis saadud käibe pealt tasuma käibemaksu. Käibemaksukohustulaseks registreerimise kohustus tekib Eestis kui riigisisene käive ületab 16 000 eurot kalendriaasta algusest arvates.
esitatakse kulud ja tulud, tuuakse välja kasu 3. Rahakäibe (rahavoogude) aruanne – esitatakse raha käive ja liikumised antud perioodi jooksul 4. Omakapitali muutuste aruanne – omakapitali liikumine/muutumine põhjustega 5. Lisad – täpsustavad, selgitavad põhiaruannet Tegevusaruanne Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus (Äriseadustik §-id 97, 179, 334) Vandeaudiitori aruanne (Audiitortegevuse seadus §-id 91-94) Varaobjekt – möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek.
Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ........
Miks just selline nimetus? Aga sellepärast, et kui me ei tea, kus on autol gaasipedaal või milline on 70-piirkiiruse märk, siis nõuetekohasest sõidust ei tule ka midagi välja. Seega, ülioluline on selgeks teha kõik põhimõisted ja algtõed. Õpime seega juurde ühe võõrkeele, mida edaspidi kasutada (oma alluvatega, ametnikega). Ja siin nad on: Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Seega kõik see, mis on teoksil või tehtud ettevõttes, selle kirjapanemine kindlate mängureeglite järgi ongi raamatupidamisarvestus. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on majandusaasta aruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamisekohustuslastel tulu 6 miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni ja töötajate arv 5. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest.
varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab
2 Termin "bilanss" on pärit ladina keelest ja koosneb kahest sõnast: "bis" kaks korda ja "lanx" kaalukauss, seega "bilanx" otseses mõttes tähendab "kahekaussus" ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4
Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivapoolel näidatakse raamatupidamiskohustuslase vara ja finantsolukorda raha, rahaliste nõuete, varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvara investeeringute näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara katteallikaid kohustusi ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused peavad olema väärtuseliselt võrdsed. Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi valem: vara = kohustused + omakapital Raamatupidamise põhivõrrandi võib ümber rühmitada omanike vaatenurgast: omakapital (netovara) = vara kohustused Firma väärtus omanike jaoks (omakapital) on summa, mis jääb üle peale kohustuste mahaarvamist varadest. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RSile järgmiselt: 20 Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;
Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll
Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine Finantsplaneerimine - aitab luua tulevikku suunatud terviklikku pilti ettevõttest, konkretiseerides ettevõtte plaaniperioodi eesmärke ja nende saavutamise teid; võimaldab hinnata ettevõtte kasumit/kahjumit, rahavoogusid, varasid ja kohustusi tulevikus; oluline roll ettevõtte stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Raamatupidamiskohustuslased - Eesti Vabariik, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg
RAAMATUPIDAMINE - ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatu koostisosa. Raamatupidamise peamiseks ülesandeks on kaasa aidata firma põhieesmärkide saavutamisele. Raamatupidamisarvestuse süsteem Raamatupidamisarvestus- majandusinformatsiooni töötlemise süsteem ettevõtte tasandil. Selle käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele peegeldades ettevõtte varasid, kohustusi ja nendega kaasnevaid tehinguid- Raamatupidamisarvestus on pidevalt arenev ja muutuv vastavalt sellele, missugust informatsiooni vajab ärimaailm ning millised on kehtivad seadusandlused. Raamatupidamisarvestuse süsteemi osad: · finantsraamatupidamine - eesmärgiks on nii sise- kui välistarbijate ettevõtte finantsseisundit ja majandustegevuse tulemusi iseloomustavate andmetega varustamine. Finantsaruanded on suunatud minevikku ja neis
*Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
