Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatu kokkuvõtte kirjutamisjuhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kompositsioon, hinnangut, tsitaatide, omaette, edastamise, neutraalne, lihtsate, maksim, grammatiliselt6.5. Kuidas kirjutada kokkuvõtet? Kokkuvõtte kirjutamine (koostamine) on üks olulisemaid oskusi paljude inimeste, eriti õppurite elus. Peamised punktid, mida on vaja teada kokkuvõtte kirjutamisel on järgmised: 1. Kirjutamine algab sellest, et algtekst on korralikult läbi loetud ja leitud tuum, mõte ja olulised ideed. 2. Kokkuvõte on alati objektiivne ning ei sisalda kirjutaja oma hinnangut. 3. Kokkuvõte on kirjutaja oma sõnadega edasi antud sõnum, algteksti tuum peab jääma samaks, see ei tohi olla moonutatud. 4. Kui algtekstis esineb sõna- või mõttekordusi, siis püüa neid kokkuvõttes vältida. 5. Väldi pikki ja keerulisi sissejuhatusi, vaid asu kohe sisu edasi andma. 6. Kokkuvõtte stiil olgu lihtne ja neutraalne. 7. Kirjuta lihtsate ja arusaadavate lausetega, püüa vältida keerulisi ja pikki lauseid. 8
pildil, t�stes selle otsekui erilisse staatusesse nii, et isegi avatud mahlased austrid n�evad v�lja nagu kalliskivid. Sarnaselt mitmetele teistele selle ajastu maalikunstnikele r�hutas Rijckaert II iga objekti t�htsust eraldi, v�ltides nende �ksteisega kattumist maalil, komponeerides stseene k�rgemalt ja justkui pealtvaates. See v�te lubas kunstnikul j�lgida iga �ksiku elemendi individuaalseid omadusi ning kasutada v�rve nende t�ies ulatuses. Kompositsioon austritega on loodud tunnetuslikult peenelt, �hendades esemed pildil laitmatult ja parimas dekoratiivses koosk�las. Kujutatava realistlikkus on viidud siin praktiliselt optilise illusioonini. V�rreldes sarnaste dateeritud t��dega v�ib selle maali valmimise ajaks pidada ajavahemikku 1615 � 1620. Sel varajasel perioodil k�tkes iga nat��rmort endas s�mboleid ja t�hendusi, ilma milleta ei loetud teost t�ielikuks. *******
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess......................................................................
kasutussoovitusega m¨arki , 30 aastat hiljem 1981. a. oktoobris uus, u ¨ldkasutatavate m¨arkide nimekiri. Arvata v~ oib, et ega seegi nimestik viimaseks ei j¨a¨a. Elektroonses meedias piirdub u ¨ldkasutatavate m¨arkide arv JIS (Japanese Industrial Standard) koodis esitatutega, kokku 6802 m¨arki--arvult julgelt paar korda rohkem kui normide kohaselt u ¨ldse vaja v~oiks minna. Mandri-Hiina ja Taiwan kasutavad omaette m¨argikodeeringuid, kolme eri kodeeringut on p¨ uu ¨tud u¨htlustada Unicode (UTF-8) kodeeringuga, kuid seegi l¨ahenemine on problemaatiline [ 95]. M¨argiarvu normeeritus on t~osiseks probleemiks n¨aiteks elektroonsete s~onaraamatute puhul, kus kunagi kasutusel olnud kirjapildi nt. tr¨ ukikirja tekstiline esitamine on t¨ulikas v~oi v~oimatugi. Kirjakeele normeeritus on digitaliseeruva meedia
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2
! ! *Mida saab tegelase kohta järeldada tema tutvusringkonna põhjal? ! ! *Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? ! ! *Millise mulje ta teistele jätab? ! ! *Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse? ! 4) Suhe ümbritseva maailmaga ! ! *Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? ! ! *Kas ta elab loojana või tarbijana? ! ! *Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? ! ! *Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? KOMPOSITSIOON ! Kompositsioon on kirjandusteose ülesehitus. Kompositsioon ühendab teose allosad tervikuks. ! Proosateos koosneb kahest tahust: loost ja tekstist. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. Tekst on see, mida lugeja loeb. Kirjandusteose lugu võib tekstis olla esitatud muudetud järjekorras. Loo jutustamist alustatakse vahel selle keskelt või lõpust. ! Teksti ja loo asemel on kasutatud ka mõisteid: ! ! *SÜZEE- sündmused tekstis esitatud järjekorras !
reeglid. • Olulisim reegel on lihtne: uudise alguses peab alati olema lõik, mis annab edasi loo tuuma, kõige uudisväärtuslikuma info kogu loost. Selline lõik fokuseerib lugeja tähelepanu teatud faktidele ning annab kogu uudisele selle abil keskme, mida ülejäänud uudis laiendab, detailiseerib, arendab. See võib olla esimene lõik aga ka teine-kolmas lõik. • Juhtlõik ja sissejuhatus on teksti osad, mitte sisult omaette seisavad lõigud teksti alguses. Tekst läheb sujuvalt üle. • Juhtlõik määrab uudise struktuuri. Kui reporter on otsustanud, millised faktid lähevad juhtlõiku, määrab ta sellega ülejäänud loo osade sisu: juhtlõik ütleb, milline on olulisem alateema ja millega tuleb juhtlõigu järelt edasi minna, juhtlõik näitab ära vaatenurga, millest sündmust käsitletakse ja määrab ära käsitluse tooni.
· kriitilisus (olemasolevaid seisukohti tuleb vaadelda kriitiliselt; allikakriitika); 7 · selektiivsus (vali valdkonnaga seotud erinevate probleemide, andmete ja meetodite seast sellised, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni). 4. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuste vastavust eetikanõuetele: · lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse. · kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju (sh füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset). · uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus selles mitte osaleda
Kirjandusteose puhu ei pruugi see olla otstarbekas ja mõistlik – töö räägib iseenda eest. 4.4. Kokkuvõte Kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, mida ja kuidas tehti. Seejärel võetakse saadud tulemused sissejuhatuses sõnastatud eesmärkide kaupa kokku ning tuuakse välja olulised järeldused. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud. Sissejuhatus ja kokkuvõte peaksid olema kooskõlas, moodustades omaette terviku. Viiteid kokkuvõttes ei kasutata. Kokkuvõtte pikkus võiks olla 1 – 1,5 lehekülge. 4.5. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema nimetatud kõik allikad, millele töös on viidatud. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole raamatukaanel ega tiitellehel näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi
Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. PANE TÄHELE, ET TABELITEL ON PEALKIRJAD (Lepikult, Tamm 2003, lk.20). 12. VALEMID JA MATEMAATILISED AVALDISED Töös tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse tavaliselt teksti sees omaette reale viimata. Võrdsust ja võrratust väljendavad valemid ning võrrandid esitatakse omaette real paigutatuna soovitavalt selle keskele. Pikad valemid ja nende teisendused paigutatakse mitmele reale. Üleminek järgmisele reale tuleks teha tehtemärgi kohal. Kõigi töös esinevate valemite ja matemaatiliste avaldiste saamist tuleb selgitada. Kirjandusest võetud valemite selgitus piirdub viitega allikale. Tuletatud valemite puhul
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ......................................................................................................................................... 10 Ki
vormistureeglitele. Tavalisemad vead on need, kus on toodud mitu fakti, tarbetud detailid ja taust. Kui on toodud ebaoluline materjal, siis tuleb kirjutada uus juhtlõik. Kui lool on sissejuhatus, siis on järgmine ülesanne teha korda huvilugu. Kui tuleb teha uus tuum, siis ka uus huvilugu. 3. Uudise kompositsiooni kordategemine Pärast algust tuleb teha korda uudise kompositsioon. See jaguneb kolmeks: a. Teema-arenduse materjali ja lisainfo eraldamine. Esmalt tuleb kontrollida, kas teema-arendus ning taust ja perspektiiv on eraldi. Tavalisim viga on taustalausete või lõikude paiknemine keset teemaarenduse osa. Seejärel tuleb tõsta lisamaterjali teema-arenduse järele. Nii selgub materjal, mis ei sobi. b. Teema-arenduse korrastamine. selle too tulemuseks on alateemade kaupa korrastatud ja
2) sisu vastavust teemale ja püstitatud eesmärgile; 3) teema aktuaalsust ja uudsust; 4) ülesehituse loogilisust; 5) autoripoolseid seisukohti; 6) algandmete usaldatavust (autentsust) ja kontrollitavust; 7) töö teoreetilist ja praktilist väärtust; 8) teemakohase kirjanduse kasutamist. Töö vormistuses hinnatakse: 1) korrektsust (lehekülje täitmist tekstiga, kirjapilti); 2) kirja-, väljendus- ja erialase keele õigsust; 3) viidete ja tsitaatide kasutamise õigsust (järjestust, vormistust, viiteid kasutatud kirjanduse lehekülgedele, esitatud joonistele, tabelitele, lisadele); 4) köidete korrektsust (õmmeldud ja liimitud, metallklambriga ja liimitud, ei ole soovitav köita ainult liimköites). Lõputööd kaitstakse lõputööde kaitsmiskomisjoni lahtisel istungil. Üliõpilane avab oma kaitsekõnes töö sisu, milles on: 1) töö pealkiri, ülikool, autor, juhendaja (esimene slaid, PowerPoint);
püstitatud küsimustele. Kasutatud allikad (vt 3.2 ja 3.3) Lisad (vt 2.3.2) 4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus Kirja tüüp on Times New Roman. Kirja suurus on 12 punkti. - Joonistel, tabelites ja joonealustes märkustes võib olla väiksem. Reavahe on 1,5. - Tabelites, joonealustes märkustes, pikemate eraldi lõiguna esitatud tsitaatide puhul jne võib olla 1. Lõikude vahel on tühi ruum. - Väldi tühjade ridade tegemist. Selle asemel määra lõikudevaheline automaatne vahe (format > paragraph > spacing: after 10 v 12). - Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei ole iga punkti järel lõiguvahet. Teksti joondus: rööpjoondus mõlemad servad sirged. - Liiga suurte sõnavahede tekkimisel poolita pikemaid sõnu. Poolitamiseks vajuta
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunik
Ja hästi kaugele. Kust keegi teda ei leiaks. = õigem on eelistada korralikult seotud liitlauset samade mõtete väljendamiseks. · mitte kasutada sõna "asi" abstraktsete nähtuste kohta (nt: Õudust äratav asi nagu sõda...; Valetamine on asi, mis kõiki ärritab jne) · Kirjutamisel vältida nn "sina-stiili" nt: Sa lõpetasid keskkooli ja tahad astuda ülikooli, kuid see ei õnnestu kaugeltki kõigil. Kirjutamisstiil peab olema neutraalne. · Kirjanduslikud näited tuleb paari lausega lahti kirjutada ja oma mõtetega seostada, aga kindlasti vältida ümberjutustamist ja näiteid, mis oma mõtetega ei haaku! 6 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 5
_______________ .______________ . _________ . _______________ . Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. Arvud Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega. Järgarvu järele pannakse punkt. Protsentide esitamisel on soovitav piirduda ühe kuni kahe komakohaga. Valemid Valemid esitatakse omaette real soovitavalt lehe keskele paigutatuna. Kõigi töös esitatud valemite ja matemaatiliste avaldiste saamist tuleb selgitada. Kirjandusest võetud valemite selgitus piirdub viitega allikale. Kasutatavate tähistuste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis selgitatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad üldnumeratsiooniga (valem 2) või peatükkide lõikes (valem 1
KIRJUTAMINE 1. Mis on essee? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. 2. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Mõtete püüdmine, mõtete korrastamine, kava koostamine ja mustandi kirjutamine, struktureerimine, viimistlemine, toimetamine. 3. Mis on mõtete püüdmine? Mõtteid võib püüda nimekirja abil ( lihtsate ja loogiliste teemade jaoks), teemat veeretades ( kontrollivaba kirjutamine), skeemi tehes ( arutleva teema avamiseks) 4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Kirjutamiskramp on suutmatus kirjutada, mis tuleneb hirmust kirjutamise ees või hirmust kriitika ees, mitte aga rumalusest. Sellest saab üle tunnistades oma probleemi ja oma hirmuga tegeledes. 5. Mis on mõtete korrastamine? Oma segaste mõtete lugejale arusaadavasse järjekorda ja vormi panemine
Iga tabel peab olema kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. PANE TÄHELE, ET TABELITEL ON PEALKIRJAD (Lepikult, Tamm 2003, lk.20). 12. VALEMID JA MATEMAATILISED AVALDISED 10 Töös tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse tavaliselt teksti sees omaette reale viimata. Võrdsust ja võrratust väljendavad valemid ning võrrandid esitatakse omaette real paigutatuna soovitavalt selle keskele. Pikad valemid ja nende teisendused paigutatakse mitmele reale. Üleminek järgmisele reale tuleks teha tehtemärgi kohal. Kõigi töös esinevate valemite ja matemaatiliste avaldiste saamist tuleb selgitada. Kirjandusest võetud valemite selgitus piirdub viitega allikale. Tuletatud valemite puhul
kui sõnumi saatja ja vastuvõtja mõlemad teevad pingutusi selle õnnestumiseks 3. Mis on essee? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata 4. Millised on kirjatöö tegemise etapid? *Mõtete püüdmine *Mõtete korrastamine *Mustandi kirjutamine *Struktureerimine *Viimistlemine *Toimetamine 5. Mis on mõtete püüdmine? *Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks *Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine *Skeem... sobib hästi arutleva teema avamiseks 6. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? 7. Mis on mõtete korrastamine? *Eesmärk *Põhiidee... autori sõnum lugejale *Teksti adressaat *Suhtumine lugejasse 8. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? ... kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside 9. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? 10
praktikakogemusest saadud teadmiste ja oskuste analüüs ja hindamine; tööväline tegevus muus valdkonnas (ühiskondlik elu, kultuurivaldkond), mida õppija peab vajalikuks lisada; sellest saadud oskused ja kogemused. 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded Õppija lõputöö peab vastama eetikanõuetele. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad eetilised reeglid, mida tuleb lõputöö koostamisel arvestada. Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse. Mõne teise uuringu raames kogutud avaldamata andmete kasutamisel/analüüsimisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt/kaasautori(te)lt (ka juhul, kui töö autor ise osales uurimisgrupis või andmete kogumisel).
välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu,
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3
Püüdma peab osutada ka uurimustes märgatud seisukohtade erinevustele, vastuoludele ja puudustele, selleks peab valdkonda hästi tundma, et suuta lõpuks ülevaatesse valida ainult asjakohast, otseselt uurimisteemaga seotud kirjandust. Ainult asja tundes saab kirjanduse ülevaate koostada nii, et üldisi, uurimisteemaga lõdvalt teemaga uurimusi refereeritakse üldsõnaliselt. Uurija peab olema tõlgendustes aus ja vastuolulisi uurimistulemusi esitades neutraalne. Kirjanduse ülevaadet on põhjust liigendada nii, et erinevad vaatenurgad, koolkonnad ja tõlgendused üksteisest selgesti eraldatud oleksid. (2004: 106 113) VALIKUD Uurimisprotsess on täis valikuid. Uurimisele on loodud hea alus, kui uurija valikud kõigil neljal probleemiseade, teadusfilosoofilisel, uurimistrateegilisel ja teoreetilise käsituse tasandil on ühtekuuluvad. Uurija valikud enne andmete kogumist: 1) Probleemiseade: · Kuivõrd täpselt suudan määratleda probleemi
Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud morfoloogilist ainest, nt vaba, tule, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem.
· Nii olemasolevate kui ka enda seisukohtade suhtes peab olema kriitiline. · Tohutust materjalihulgast tuleb selekteerida antud teema käsitlemiseks kõige olulisem. Uurimistööle esitatavad eetilised nõuded Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuste vastavust eetikanõuetele. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad reeglid, mis otseselt puudutavad ka õpilastöid. · Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viita- mata. · Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt. · Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik. · Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. · Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek.
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
2. eriala (kirja suurus 14); 3. autori ees- ja perekonnanimi (rasvane kiri, kirja suurus 16); 4. töö pealkiri suurtähtedega (rasvane kiri, kirja suurus 20); 5. töö liik (nt lõputöö, referaat, praktika aruanne; kirja suurus 16); 6. töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi, mille ette lisatakse tema teaduslik kraad selle omamisel (kirja suurus 14); 7. töö valmimise koht (linn) ja aeg (kirja suurus 16). Tiitellehe iga element paikneb omaette real, välja arvatud töö kaitsmise koht ja aastaarv, mis asetatakse samal reale, kuid koma nende vahele ei panda (näiteks: Pärnu 2015). Iga rida algab suure tähega, lausete (ridade) lõppu punkti ei panda. Poolitusi ega lühendeid tiitellehel ei ka- sutata. Autori ees- ja perekonnanimi paikneb pealkirja kohal. 6 2.1.2 Sisukord
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
Stiil - väljendusvahendite korrastatus, ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis, sisu- ja väljendusühtsus. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne, keeleline heakõla, kordused, kõne- ja lausekujundid, tähendusühtsus, koondumine määrava mõtte ümber; kontrast, uudsus. Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Jeffrey Wainright (“Poetry. The Basics,” lk 1-6) Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus, sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel.
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
Oluline on esitada ka uuringu tulemused, soovitavalt püstitatud hüpoteeside või uuringu eesmärkide kaupa, kasutades lisaks tekstile ka arvandmeid, tabeleid, skeeme. Kui uurimuses on saadud n-ö lisaandmeid, mis ei seondu otseselt uurimisprobleemidega, aga võivad muudes seostes siiski huvi pakkuda, võib esitada need lisa(de)s. Tulemuste juures tutvustatakse ainult antud töö tulemusi, neid ei suhestata veel muude uurimustega ega anta neile hinnangut. Arutelu osas suhestatakse saadud tulemused varasemate uuringute tulemustega ning osutatakse nii kokkulangevustele kui erisustele. Samuti annab uurija siin hinnangu oma töö usaldusväärsusele, vajadusel kirjeldades tulemuste usaldatavust ja analüüsides võimalikke vigu. Ka antakse siin üldhinnang sellele, mil määral õnnestus leida püstitatud küsimustele vastuseid ning millised võiksid olla käsitletud probleemi edasise uurimise teed. Kui
annaabi.ee 
