msnis. Ma ei väida, et sõpradega suhtlemine on vale, kuid kas tundide viisi arvutiekraani passida annab inimesele midagi juurde? Võin sellele isegi ära vastata, teades, et mul on õigus. Ei, see ei anna midagi juurde. Raamatu ajalugu ulatub väga-väga kaugesse aega. Vanimad raamatud olid savisse, puusse või kivisse raiutud või kraabitud tekstid. Raamatuid on kogu oma ajaloo jooksul kõrgelt hinnatud. Vanasti saadi põhilist informatsiooni siiski raamatutest, kuna puudusid teised infoallikad. Raamat oli ka meelelahutaja, kuna vanasti tehti aega parajaks just raamatuid sirvides. Kurbusega tuleb tõdeda, et tänapäeval on raamatud rohkem unarusse jäänud. Selle peamiseks põhjuseks on see, et tänapäeva inimeste elutempo on tunduvalt kiirem, ning ajaliselt pole meil teiste toimetuste kõrvalt aega lihtsalt raamatuid lugeda. Raamatute lugemine avardab kõvasti inimese silmaringi, laiendab sõnavara ning parandab lugemisoskust. Inimene, kes loeb raamatuid, teab rohkem, tema
Raamat vanamoodne mõnuaine Raamatud on tähtsad silmaringi avardamiseks ning maailma mõistmiseks. Ei ole oluline, kui tihti sa loed, kuid vahel peaks siiski paar lehekülge läbi sirvima, et saada mõtlemisainet ja puhkust reaalsusest. Lugedes võid avastada emotsioone, millest sa varem teadlik ei olnudki ning raamatu võlu suureneb iga lausega. Need mitmed leheküljed suurte kaante vahel väjendavad kellegi olemust ning tahet ka teistele näidata, mida tema, millestki arvab. Miks ka mitte huvituda mõnest põnevast loost, mille abil võib muutuda ka enda vaatenurk? Raamat oli vansti ainuke ajaviitmis viis. See oli justkui pühaasi, mida anti edasi põlvest põlve. Ühte raamatut jagati käest kätte, sest ega vanasti polnud neid nii palju saada, kui praegusel ajal. Siis usuti raamatutesse rohkem ja neid hoiti hoolega. Mida rohkem sul oli raamatuid, seda rikkam sa olid. Raamatud maksid tollel ajal suurt raha, sest neid toodi peamiselt välismaalt. Vene aja
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaannetest. Uurimustöö
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma a
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. Tegelikult kõlab see ju kumm
Nii tuleks teinekord mõelda, kas meil ikka on vaja lugeda kollast ajakirjandust või veeta aega suhtlusportaalides selle asemel, et lugeda raamatut, ennast arendada ning seeläbi olla ka elus edukam. On selge, et inimesed vajavad ka aega energia kogumiseks ning mõttetegevusest puhkamiseks. Ometi on igaüks võimeline leidma keskmiselt päeva jooksul kas või pool tundi, mida kasutada raamatute lugemiseks. Lugedes päevas vaid kümme lehekülge, loeksime aastaga enam kui 3500 lehekülge, mis on enese arendamiseks enam kui piisav. 4 Teemaarenduse olulisemad mõtted 1. Raamatute lugemise asemel istutakse internetis ning vaadatakse televiisorit. Tänapäevases ühiskonnas on elutempo kiirem ning interneti ja televiisori kõrvalt ei leidu aega raamatut lugeda hoopiski tuleks raamatuid rohkem lugeda ning internetis vähem aega veeta, hetkel on see aga vastupidine; 2
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeval on raamatud jäänud tahaplaanile. Meie vanemate ajal ei olnud üldse nii palju erinevaid segajaid kui on praegu. Polnud arvuteid, metsikuid pidusid, igal ei olnud ka televiisorit ning palju muudki. Inimestel oli aega igapäeva tegevuste kõrvalt haarata raamat ning seda lugeda. Küsides mõnelt noorelt, tema õhtu kohta, on seal alati hetked, mis on veedetud arvuti taga. Võimalusi on väga palju. Oleneb küll vanusest, kuid kõige tavalisem ajaviitmise meetod on mängude mängimine internetis. Kes aga ei mängi suhtleb sõprade ja tuttavatega või uudistab niisama ringi. Ka televiisori vaatamisele kulub noortel palju aega, siis ei ole imestada, et keegi ei jõua lugemisega tegeleda. Siiski tuleks seda aega leida. Raamatute lugemisel on väga palju pluss punkte. Üheks positiivseks asjaks võib pidada seda, et lugedes palju ning erinevaid raamatuid, muutub meie jutt väljenduste rohkek
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
„Kas raamatute lugemine annab teadmisi ja rahulolu?" Erinevates koolides käivad erinevad inimesed, kellele meeldib lugeda erinevaid raamatuid ja teoseid, kuid kindlasti annab iga kool oma panuse selleks, et selle kooli õpilased palju loeksid, kuna räägitakse, et kui inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda.
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas p
8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle väga meeldib selle raamatu kujundus. Eriti meeldib see, et raamatus on viis jutukest ja need kõik on täiesti omamoodi. 7. raamatu analüüs 8 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) N. Migunoya, tõlkinud Gerda Kroom, "Ustavad sõbrad", 2005. Illustreerinud O. Babkin. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Kutsub. Raamatul on selged ja realistlikud pildid ning tekst on hästi väljatoodud. Tumedas trükis ja trükitähtedega. Tekst on ka kirjutatud luulevormis, mis teeb jutu huvitavamaks. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib Annist, kellel on sünnipäev. Iga tema sõber toob talle kingituse. Sõpradeks on loomad. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Sisu on arusaadav ja laused lihtsad ning riimuvad. Raamat on ka õpetlik. Õpetab, et ükskõik kui suur
..........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3.Rahvusbibliograafia konseptsioon ja eesti rahvusbibliograafia väljaanded.......................21 4.Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende otsivõimalused.......................................................................................................................22 5.Interneti infootsivahendid - tüübid, otsivõimalused, eelised ja puudused. Veebiressursside hindamiskriteeriumid.............................................
Raamat infoühiskonnas – milleks? Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet. Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele? Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475. sünnipäeva, nimetati ajavahemik 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi, konverentse ja soodusmüüke ning tehti annetusi kooli-ja rahva
ettevalmistustöö. Siin hinnatakse: töö üldist kavandamist, raamatu kava ja visandi koostamist, märkmete tegemist, rühmatööd. Raamatu valmistamisel võib kaaslastelt või täiskasvanutelt paluda abi, kui on vaja raamatulehti trükkida printeri abil või pilte joonistada. Abistajad tuleks sellisel juhul muidugi raamatus ära märkida. Kuid lugu ise ja ka ideed piltide kohta peavad olema raamatu autori omad. Iga raamat peab olema köidetud. Igal raamatul peavad olema: - kaaned - tiitelleht - märge autoriõiguse kaitse kohta - andmed autori kohta - leheküljenumbrid. Raamat peab olema puhas ja korralikult kujundatud. Raamatus ei tohi olla ei värviplekke ega ka kirjavigu. Nimi ____________________ Kuupäev __________________ Uudise ülesehitus Kui oled oma mustandi valmis kirjutanud, kontrolli, kas kõik jutu elemendid on kirjas. Millal? Kes? Kus? Mis? Miks?
Paljud noored arvavad, et edukaks otsinguks ei ole vaja muud peale Google. Mõnikord võib see tõesti nii olla, kuid allikate ülekontrollimine võib võtta rohkem aega, kui see, et minnakse kohe usaldusväärsesse kohta otsima. Samuti tasub olla kursis otsingumootorite eripäradega, näiteks kuidas otsida tervet fraasi sõna-sõnalt või kuidas jätta välja mõni konkreetne sõna. Infopädevuse alla kuulub ka info tõlgendamine, seetõttu tuleks valida võimalikult üheselt mõistetavad infoallikad. Kui enda keeleoskuses ei olda kindlad, tasuks alati üle küsida inimeselt, kes selles parem on. Arvan, et infopädevust saab endas arendada iga inimene, sest tegemist on niivõrd laia valdkonnaga, et on võimatu kõigega täiesti kursis olla. Erinevaid andmebaase on tohutult, infootsingu ja infoallikate kursus küll aitas tähtsamatega tuttavaks saada, kuid tihti jääb paarist otsinguülesandest väheks, et täielikult tutvuda pakutavate võimalustega
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea? a=d&d=opetajateleht20120302 Org, Andrus 2010. Kirjanduse lugemine. https://oppekava.innove.ee/kirjanduse- lugemine/ 23.05.2017 Puksand, Helin 2012. Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused. http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/11/229 23.05.2017 Rebane, Liivia 2012. Teise ja kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused ja neid mõjutavad tegurid. http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php? materjal=kasikiri&materjal_id=D1747&sari=D Vija, Maigi, Kadri Sõrmus, Irene Artma 2012. Uurimistöö kirjutajale. Tartu:Atlex LISA 1 Olen Riidaja Põhikooli 8. klassi õpilane Merily Mirka. Koostasin selle küsimustiku, et uurida 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumusi. Küsimustik koosneb 15 küsimusest ning nendele vastamiseks kulub umbes 10 minutit. 1. Mitmendas klassis Sa Käid? 7 8 9 2. Oled sa... Poiss Tüdruk 3. Kas sulle meeldib/ ei meeldi lugeda ilukirjandust? 4. Missuguse sisuga raamatud on Sinu arvates huvitavad
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia IDEAALNE RAAMATUKOGU Essee Tartu 2013 Järgnevas tekstis püüan teile luua võimalikult selge pildi, milline näeks välja minu unistuste raamatukogu eeldades, et kõik on võimalik ja vahendeid selleks on piiramatult. Olles seisukohal, et raamatukogu enda teenus kui selline on hetkel minu kui tavakasutaja jaoks Eestis üsna heal tasemel, keskendun oma kirjutises rohkem raamatukogu välisele küljele. Leian, et muuta tuleks pigem teenuse pakendit ja võimalusel ka lisada muid, esmapilgul raamatukoguga mitte seotud teenuseid, et meelitada raamatukokku rohkem inimesi, kuna arvan, et kui nad juba seal on siis on lihtne neid lugema panna. Pealegi arvan, et raamatukogu enda teenus areneb iseenesest paremuse poole vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Raamatukogu peaks olema inimeste jaoks kohtumispaik, koht, kuhu kogunetakse peale tööd, et puhata ja lõõgastuda. Seega üritan luua selle jaoks vastava õhk
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ Tanel Pääro Tehnoloogia mõju lapsele Referaat Juhendaja: Kaido Kikkas Tallinn 2013 Sissejuhatuseks ,,Lapsed on pinnapealsemad kui paarkümmend aastat tagasi. Nende jaoks peavad tekstid olema lühikesed, hakitud, jooniste ja piltidega ..."(Vinter, 2012). Ühiskonnas aset leidvad muutused mõjutavad kõiki inimesi. Inimene on harjunud järgima üldise rahvamassi käekäike. Seega kõigi ühiskonnas toimuvate muutustega, muutuvad ka inimesed. Aga keda kõige rohkem mõjutavad taolised muutused? Teada on, et lapsed on väga vastuvõtlikud kõige suhtes, mis neid ümbritseb. Seega võib järeldada, et laste mõistus ning selle areng võivad olla suures ohus. Me tegelikult ei tea täpselt, kas praegu lastega toimuvad muutused on ainult kahjulikud või leidub neis ka positiivseid külgi. Praeguse tehnoloogilise revolutsiooni käigus tulekski suunata tähelepanu lastele ning uurida, k
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati võ
I ülesanne I pilt: Näen puu kumerustest välja joonistuvaid loomi ning kalu. II pilt: Näen vaasi kumerustest välja joonistuvaid nägusi. II ülesanne Püsivus ehk konstantsus: Kui lähed külmal talvehommikul välja ja näed autot lume alla mattunud, on ta ikkagi auto hoolimata sellest, kas auto on lume alla mattunud või märg, on ta kollane või sinine. Valivus ehk selektiivsus: Kui räägid klassikaaslasega hinnetest ja tema ütleb, et sai hinde „3“ kuid sina said hinde „5“, temale on tema hinne täiesti vastuvõetav, kuid sulle võibolla mitte. Ta ei pööra hinnetele nii palju tähelepanu ning ka sellepärast pole talle hinded nii olulised kui võibolla sulle. Mõtestatus: Kui oled kodus, ning tunned tuttavat söögilõhna siis tead mida ema süüa teeb, sest see lõhn on sulle juba tuttav ning ema on seda juba varem valmistanud. Kuid kui sul on külaline ning tema seda sama lõhna tunneb, ei pruugi ta teada, mis söögi lõhnaga on tegemist, sest talle ei ol
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Se
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
· Registrid: autoriregister aineregister permutatiivregister (välja toodud kõige olulisemad märksõnad allika sisu kohta) viidete register Infovajaduse olemus ja analüüs. Infovajadus on infohulk, mille puudust inimene teatud situatsioonides tunneb. Päring on sõnaliselt väljendunud (teadvustatud) vajadus või soov. Infovajaduse lahendamise eeldused on vajalik informatsioon, infoasutused, infoallikad, üksikisiku motivatsioon ja koolitus. Infovajaduse liigid: - praktiline infovajadus (argielu probleemid), - üldine infovajadus (seotud osalemisega sotsiaalses elus) - tööalane infovajadus (sõltub tööst) Infovajaduse tüübid: - vajadus uue informatsiooni järele - vajadus olemasolevat informatsiooni selgitada ning kontrollida, - vajadus selgitada ja kinnistada uskumusi ja väärtusi.
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud............................................................................................
Kui küsida kelleltki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega lõõgastumiseks ja raamatusse süvenemiseks. Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli. Teose paremaks mõistmiseks aitab kaasa raamatus antud probleemide põhjal kirjandite ja analüüside kirjutamine. 1.2. Kohustuslik kirjandus Eestis Eesti Vabariigis on üle kolmesaja toimiva kooli. Kõikides koolides õpetatakse ühise õppekava alusel. Seega on kohustuslikule kirjandusele riikliku õppekava poolt sätestatud standardid ning normid. Õpetaja võib raamatuid käsitleda erinevas järjekorras, kuid on kindlad teosed, mis peavad kas põhikooli või gümnaasiumi lõpuks läbi töötatud olema. Päeva, mil kohustuslik kirjandus sisse viidi, ei saa täpselt määratleda, kuna see levis märkamatult. Kooliõpetajad andsid alguses ainult tublimatele mahukamaid teoseid koju lugeda
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekk
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
,,Teistpidi töö" Raamatu kokkuvõte Laura Reisberg Mina valisin juhtimisalaseks raamatuks, mida lugeda ning millest kokkuvõte teha Jason Friedi ja David Heinemeier Hanssoni "Teistpidi töö". Otsustasin just selle raamatu kasuks, kuna öeldi, et see on üks parimaid lugemisi inimestele, kes pole varem juhtimisteemalist kirjandust lugenud. Minu meelest oli tegemist üsna kergelt loetava raamatuga, millele annab palju juurde suur hulk elulisi näiteid erinevatest organisatsioonidest. Autorid ise nimetavad seda raamatut enda organisatsiooni kokaraamatuks, kus nad jagavad kõike, mida teavad. Samas kartmata, et keegi oleks võimeline nende saladusi teades neid kopeerima. See raamat ei põhine akadeemilistel teooriatel, vaid isiklikel kogemustel. Ilmselt just see eristabki antud raamatut tuhandetest teistest juhtimisalastest raamatutest. Autorid on öelnud,
Sasa siirdub elama Miku pere juurde, nagu uuestisündinud poeg. Kirjandusajakirja "Värske Rõhk" ajakirjas ilmus Diana Leesalu selgitus sellele, miks ta ropendab. MIKS MA ROPENDAN Diana Leesalu See siin ei ole kohe kindlasti eneseõigustus. Ja veel vähem on see mingisugune vabandus. See on selleks, et rohkem ei küsitaks. Mingil kummalisel põhjusel on viimasel ajal inimesed tahtnud järjest rohkem ja rohkem juttu rääkida. Olen palju käinud toredatel kohtumisõhtutel koolides ja raamatukogudes, konverentsidel ja seminaridel. Rääkinud ja vastanud küsimustele. Mulle sellised üritused hullupööra meeldivad, sest vahetut tagasisidet on igal autoril kohutavalt tore saada. Ja lugejad, eriti just noored lugejad on üllatavalt aktiivsed oma arvamuse avaldamisel. Üsna uskumatu on aga asjaolu, et pole veel möödunud mitte ühtegi kohtumist, mille käigus varem või hiljem keegi kohalolijatest, enamasti mõni range pedagoogiolekuga naisterahvas, ei oleks üsna
et tal on ajuvapustus. Kohviku asemel nägi ta üht raamatupoodi ja otsustas siseneda, poes olid vanad tolmused raamatud ja imelik lõhn, mille tõttu unustas Karina kogu ümbritseva maailma. Lõpuks tuli raamatupidaja, ta oli väike ja tal puudus pool kõrva ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema kohta, ta polnud kunagi nii huvitavat raamatut näinud, raamatul oli nagu võlujõud. Karina hakkas raamatut ostma aga üks ratastooliga mees krabas tal selle käest ja läks nii kiiresti ära, et Karina talle järgi ei jõudnud. Karina oli kurb. Juba oligi aeg minna haiglasse. Haiglas seati Karina operatsiooniks valmis, operatsioon pidi toimuma hommikul. Karina põgenes öösel haiglast. Ta läks bussile, et sõita oma vana tuttava juurde, Viilupi tallu. Bussis oli pime ja Karinale tundus, et bussijuhiks on seesamune pooliku kõrvaga raamatupidaja
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
2006 jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 jutustus ,,Roosa printsess" 2007 jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" 2007 lasteluulekogu ,,Katus sõidab" Lisaks on Vilep avaldanud luuletusi, jutte ja aforisme: - perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker) - Leelo Tungla koostatud kogumikes ,,Isa, palun loe mulle" (2000), ,,Taadu, palun loe mulle" (2002) - Elo Lutsepa koostatud luuleraamatus ,,Jõulutunne ongi see" (2002) - Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" (2005) - Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Siivi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik", 1. osa (2005) - Olivia Saare koostatud luuleraamatus ,,Seitse paid" (2007). Heiki Vilep on 2007. aasta X Koolinoorte Laulu- ja Tantsupeo sõnalise osa kujundaja. Selleks ürituseks on kooridele viisistatud tema luuletused ,,Ilmapuu" (viis: Piret Rips), ,,Tahaksin olla" ja ,,Puu oli puude kõrgune" (viis: Indrek Kalda), mis tulevad kooride
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
