„Kas raamatute lugemine annab teadmisi ja rahulolu?" (0)

„Kas raamatute lugemine annab teadmisi ja rahulolu?"
Erinevates koolides käivad erinevad inimesed, kellele meeldib lugeda erinevaid raamatuid ja teoseid, kuid kindlasti annab iga kool oma panuse selleks, et selle kooli õpilased palju loeksid, kuna räägitakse, et kui inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema.
Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook -i või lugedes näiteks telekava või ajalehte.
Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad. Eriti populaarsed on noorte seas muidugi ajakirjad.
Minule endale meeldib ka lugeda, kuid enamasti raamatuid, mida saan ise valida. Nii saab tõsta tuju, nii saan asjadest kõige paremini aru ning vahetevahel tunnen ka, et olen ise tore inimene. Kuid sellegipoolest tuleb ka kohustuslikku kirjandust lugeda. Kõige rohkem meeldib mulle lugeda inglise keelseid raamatuid, ajakirju, erinevate inimeste blogisid ja ka ajalehti.
Kindlasti mõjutab inimeste tahet lugeda kiire elutempo. Inimestel kulub liiga palju aega koolile ja tööle, muidugi ka kodule – vaja on süüa ja koristada, hiljem kulub aeg veel trennidele ning loomulikult tahab iga inimene ka oma aega kulutada lähedastele, kas nendega siis lihtsalt niisama olla või teha muud huvitavat, kuid tavaliselt ei veedeta seda aega lugedes. Siiski on ka erandeid .
Arvan, et lugemine on osaliselt sama oluline kui koolis käiminegi. Aga kuna koolis käimine võtab väga palju aega päevast, siis võiksid olla koolipäevad lühemad, et õpilastel jääks ka aega lugemiseks. Mingi osa õpilastest kasutaks seda aega kindlasti lugemiseks ja muu huvitava info otsimiseks, kuid loomulikult on ka osa õpilasi, kes kindlasti seda aega lugemiseks ei kulutaks.
Raamatukogutöötaja oskab soovitada väga palju häid ja huvitavaid raamatuid, kuid alati soovitab ta ka seda, mida õpetajadki, ehk siis kohustuslikku kirjandust. Kindlasti pean väga oluliseks enda sõprade, eakaaslaste ja õpetajate soovitusi . Alati kuulan just nende inimeste soovitusi, kes ise palju loevad ning minust palju targemadki on.
Kui olen saanud mõne väga hea raamatu, soovitan seda kindlasti inimesele, kellele selline raamat sobima peaks. Väga paljusid raamatuid saangi soovitada oma eakaalastele. Mõnikord oskan soovitada ka raamatuid endast noorematele, sest tean oma kogemuste põhjal, kas see raamat on tõesti seda soovitamist väärt või mitte.
Algkoolis oli koolis aja peale lugemine, siis alati enne seda võistlesid klassikaaslased omavahel, alati taheti olla teisest parem. Peale selle sai algkoolis mängida veel palju toredaid lugemismänge, mida hiljem sai juba ilma lugemisetagi mängida. Üleüldse on koolis palju lugemistegevusi ja lugemisel põhinevaid võistlusi.
Üldiselt on lugemine väga oluline ning lugemine ei tähenda vaid seda, et loetakse laused kokku, vaid tuleb ka nende lausete mõtetest aru saada. Alles siis võib öelda, et osatakse lugeda. Tänapäeval ei saa lugemisoskuseta mitte keegi hakkama. Sellepärast peaksidki olema raamatud igale inimesele kättesaadavad ning iga inimene võiks mõista, et ajakirjade lugemise kõrval on raamatute lugemine ka tõesti vajalik, kuid kahjuks peab tõdema, et just noored inimesed seda mõista ei taha.