10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K ..
Õppematerjali autor
Nagu maailm on natuke meie looming, on seda ka tekst. Midagi kirjutades väljendame oma tundeid või hetkemeeleolu, mis on meie jaoks oluline. Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A
......................................................................... 33 2.6.4. Küsimus 18. Võõrkeelne kirjandus ............................................................................. 37 2.6.5. Küsimus 19. Lugemise meeldimine ............................................................................ 38 2.6.6. Küsimus 20. Palju lugevad õpilased............................................................................ 39 2.6.7. Küsimus 21. Soov rohkem lugeda............................................................................... 41 2.7. Tulemuste kokkuvõte ......................................................................................................... 45 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 48 LISA 1 Küsitlus ...................................................................................................................
kellaajaliselt. Õhtuti ema tulekul küsib ta alati, kas täna on see seriaal. Kohmetunult vaatab siis ema minu poole ja üritab selgitada, et ega ta ei luba tegelikult seriaale vaadata ja kui siis on ta ise kõrval ja selgitab. Lapse käitumisest aga on aru saada, et tegelikkuses on laps vaadanud kõiki neid seriaale ja teab täpselt toimuvast. Üheks valiku põhjuseks võiksin veel välja tuua seiga, kus sattusin lugema Perefoorumist reklaami mõjust ja sellest, kuidas reklaammuusika paneb lapsed ennast kuulama ning kuna see haakus minu käsitletavaga, siis sooviks oli see kindlasti töösse kaasata. 4 2. TELEMEEDIA TULEK 1884. aastal leiutas noor saksa insener Paul Nipkow mehhaanilise pildilaotusseadme- spiraaljoonel paiknevate ruudukujuliste avadega ketta, mida televisiooni algaastail
haaranud arusaamist, räägitud või kirjutatud kõne arusaamise. Võivad põimuda kuulmise- mõtlemise- rääkimise- lugemise- kirjutamise ja arvutamisekahjustusega. Need ei ole probleemid, mis tulenevad primaarselt nägemis- kuulmis-füüsilises kahjustusest või VAA. Nendel lastel peab olema normintellekt. Emotsionaalsetel põhjustel mitte õppida oskav ei ole SLD. Õpiraskuste käsitlused tänapäeva Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. USA määratlus IDEA 2004a määratlus praktiliselt identne 1968a omaga. National Joint Committee on Learning Disabilitie s (1997): “LDs is a generic term that refers to a heterogeneous group of disorders manifested by significant difficulties in the acquisition and use of listening, speaking, reading, writing, reasoning, or mathematical abilities.
deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmise-, mõtlemise-, rääkimise-, lugemise-, kirjutamise ja arvutamise kahjustusega. Nendel lastel peab olema normintellekt. Emotsionaalsetel põhjustel mitte õppida oskav ei ole SLD. Õpiraskuste käsitlused tänapäeva Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. USA määratlus: IDEA 2004a määratlus praktiliselt identne 1968a omaga. National Joint Committee on Learning Disabilities (1997): “LDs is a generic term that refers to a heterogeneous group of disorders manifested by significant difficulties in the acquisition and use of listening, speaking, reading, writing, reasoning, or mathematical abilities.
esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased. Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“ Raamat oli minu jaoks raske žanri hulka kuuluv.Pidin lugema väga süvenenult ja ei ole siiamaani kindel, kas kõik kirjaniku poolt öeldu mulle oli piisavalt selge. Kuid koheselt võin ära märkida, et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba
võõraste asjade järgimist. Ka muudes valdkondades pole tegevus väga intensiivne. Seda ei peetud oluliseks. Selle eest oli nt kultuuri valdkond läbi mille sai ka iseennast teostada ja läbi mille oli võimalik teostada teatud tüüpi poliitikat. Kirjanduslik tegevus oli samal ajal ka näiteks poliitiline tegevus. Kui 90ndatel tekib oma riik, siis kõik need ühiskondlikud väljad pakuvad palju erinevat tegevust, nõuavad energiat jne. Inimesed saavad läbi nende väljade ennast intensiivselt teostada. Kõik need ühiskondlikud väljad on selles kontekstis omaette tähtsad. Siin ei ole enam ühte väga tähtsat, mille kaudu saab ajada asju. Poliitikat saab teha poliitikas. See ongi põhjuseks, miks kultuurivaldkonna tähendus mõnevõrra taandub, sh ka kirjanduse osakaal ja tähendus. Inimeste huvid ja lootused on seotud väga erinevate valdkondadega ja igale valdkonnale ei jätku tähelepanu ja finantse
vahetada ja Maria , sai endale lisaks punastele kingadele ka väga kalli nuku koos nukumajaga.Maria pere aitas ka jõuluvanal selga ravida oma imekreemiga. Lepatriinu faksiga Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid