Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? (0)

Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? 
 
 
Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku 
arvutit on tänapäeval pigem  erand , kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning 
need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise 
arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on  noorele  pigem hädavajalik abimees või 
halastamatu vaenlane? 
Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus 
mõne sõbraga ühendust saada, siis  internet  on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste 
õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing 
Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati või uurimustööd, võime lugeda 
uuritava teema kohta sadu artikleid, mida on kirjutanud erinevate vaateväljadega inimesed. Kõik 
see teeb meie elu oluliselt lihtsamaks. Mis on põhjuseks, miks enamik inimestest seob ennast 
virtuaalmaailmaga. Mõtetemaailmas on kõigil omad ideaalid, kuidas õige arvuti kasutamine välja 
näeb. Ideaalis oskab noor oma aega virtuaal­, ja reaalmaailma vahel jagada, peab eelkõige 
oluliseks inimestega näost näkku suhtlemist ning saab vajadusel ilma arvutita suurepäraselt 
hakkama. Reaalsus on aga midagi muud. Tänapäeval on noored aina rohkem aheldatud maailma, 
mis pesitseb pealtnäha väikese ja süütu kasti sees. Kõige  suuremaks  probleemiks pean seda, et ei 
osata oma aega õigesti jagada. Arvutis  istumine  on kordades huvitavam ja olulisem, kui enese 
harimine, oma kohustuste täitmine või  suhtlemine . Kui õpilased koju jõuavad, siis esimene asi, 
mida nad arvatavasti teevad, on oma arvuti käivitamine. Seejärel varutakse suur kogus toitu ning 
süvenetakse arvutimaailma. Ajataju läheb väga kergesti kaotsi ning hilistel õhtutundidel 
avastatakse, et on vaja veel teha arvukalt erinevaid koduseid ülesandeid. See toob kaasa endaga 
selle, et õpitakse hiliste öötundideni või siis jäetakse ülesanded vahetundi ning need lahendatakse 
teemasse süvenemata. See omakorda toob kaasa halva õppeedukuse ning valed prioriteedid. 
Noor peaks oma elus paika  panema , mis on tema jaoks oluline. Tark oleks seada omale arvuti 
kasutamise piirid. Näiteks iga päev maksimaalselt kaks tundi. See jätab aega nii sõpradele, kui ka 
erinevatele kohustustele. Teiseks väga suureks probleemiks pean seda, et ei peeta enam oluliseks 
näost näkku suhtlemist. Milleks toppida ennast paksult riidesse ja minna õue külmetama, kui 
saab ka palju lihtsamalt.  Sõbrale  vajaliku info edastamine sõnumina võtab heal juhul paar 
minutit, kokku saamine aga paar tundi. Arvutis kirjutades tundub, et kõik jututeemad sujuvad 
poole ladusamalt, seega ei teki kokkusaamiseks erilist põhjust. Aktiivse virtuaalse suhtlemise 
puhul on minu arvates üks väga kurb tagajärg see, et hiljem sõpradega kokku saades ei osata 
enam millestki rääkida. Sageli ollakse Facebooki vahendusel kursis sõprade kõikide tegevustega 
ning kokku saades pole uut infot, mida jagada. Kui me suhtleme läbi arvuti, siis me ei näe ega 
tunneta teise inimese emotsioone. Me ei pruugi aru saada, mida inimene ühe või teise lausega 
mõtleb. Samuti me ei saa aru, kui tõsiselt inimene ühte või teise asja suhtub. Nii on võimalik 
oma väga kallile sõbrale väga palju haiget teha ning omavahel arvukalt lahkhelisid tekitada. Kui 
piirata oma arvuti kasutamise aega, väheneb ka info kogus, mida sõpradega interneti vahendusel 
vahetame. See jätab jututeemasid reaalseteks kohtumisteks ning muutab need väga oodatud 
sündmusteks. Minu arvates tuleb sõpradele ja perekonnale varuda aega. See on väga oluline. 
Kolmandaks  probleemiks pean seda, et inimene teab igast teemast natukene, kuid ei valda 
teemasid  sügavuti. Iga päev jookseb meie ekraanidel tohututes  kogustes  erinevaid teadmisi ja 
infot. Me loeme seda kõike, kuid loomulikult ei suuda meie aju jätta meelde detaile ja olulisi 
nüansse. Näiteks ajan oma valgele pluusile kohvi. Ma mäletan, et lugesin internetist, kuidas 
plekki eemaldada, aga täpsemaid juhiseid ei mäleta. Mul ei olnud selle õpetuse lugemisest kasu, 
sest pärast selle lugemist tuli uus info peale ning eelnev ununes. Meil ei ole sellest tohutust 
infomassist kasu, sest seda on liiga palju ning me ei suuda seda endale meelde jätta. Kui me 
loeme vaid Facebookis ja Postimehes rändavaid uudiseid, siis me ei ole targemad. Me ei valda 
nende allikate põhjal ühtegi teemat sügavuti ning sageli ei mõista asjade tagamõtet. Kui tekib 
soov mõne teema kohta rohkem teadmisi omandada, siis oleks targem laenutada mõni 
teemakohane raamat. Läbi raamatute jõuab info kordades paremini  meieni  ning avab teema 
meile sügavamalt. 
 
 
Mina arvan, et enamikele arvutiga seonduvatele probleemidele ei ole  lahendust . Virtuaalmaailm 
kogub  iga päevaga aina rohkem populaarsust ning on inimesele kordades mugavam. Keegi ei 
viitsi minna läbi jõe ja ennast märjaks teha, kui on kõrval ka  sild . Internet pakub meile abi ja 
teavet kõige kohta, mis vähegi huvi pakub. Arvan, et hetkel on arvuti noortele rohkem 
halastamatu vaenlane, kui abimees. Arvuti võtab ära väga palju väärtuslikku aega, moonutab 
inimsuhteid ning noored ei pea hea tulemuse pärast kuigi palju vaeva nägema. Kindlasti oleks 
ilma arvutita elu natukene keerulisem, kuid mina arvan, et ilma selleta saab suurepäraselt 
hakkama.