100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
loolojaliisu
Õppematerjali autor
Raamat, vanamoodne mõnuaine Raamatu ajalugu ulatub juba väga vanadesse aegadesse. Umbes 3500 aastat eKr olid olemas juba algsed raamatud kiilkirjaga savitahvlid. Raamat on kogu oma ajaloo jooksul omanud väga tähtsat rolli. Seda kasutatakse info säilitamiseks, edastamiseks ja taaskasutamiseks. Vanasti saadi oma põhilised teadmised raamatust, sest puudusid muud infoallikad. Väikeseid lapsi õpetati koolides lugema raamatute abil. Tähtis rolli oli ka raamatul kui meelelahutajal, sest puudusid tänapäevale iseloomulikud tehnika ja meelelahutus. Ka tänapäeval on raamat ühiskonnas tähtsal kohal. Raamat aitab laiendada sõnavara ja
Joonis 4. 4 Joonis 5. Joonis 6. 1.2. Miks õpilased raamatuid ei loe? Kui küsida, kelletki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega lõõgastumiseks ja raamatusse süvenemiseks. Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli. Kohustusliku kirjanduse mittelugemise üheks põhjuseks on toodud ka raamatu ebasobivus (vt. Joonis 7 ja Joonis 8). Joonis 7. Joonis 8. 5 2. Raamatute sobivus. 2.1. Kaheksanda klassi õpilaste lemmikraamtud kohustusliku kirjanduse hulgast. Küsitlusest selgus, et parimateks raamtuteks valiti ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" ja ,,Kuidas elad Ann?"
ellu viia. Reaalsest elust otsekohest ja ilusatamata tõde kirjutada pole ju eriti kerge ja riskivaba. Nimekirjas, mis vanaema mulle andis, on kakskümmend viis raamatud, neist kakskümmend kolm on mul läbi. Tänu nendele raamatutele on minu ellu tulnud palju rohkem positiivsust, tarkust, tähelepanelikkust ja mõnu. Võib olla saan raamatutest mõnu teisel moel kui vanasti videvikul või laterna valgel lugedes kuid just vanalinn, Toompea ja üks hea raamat ühe hea inimese poolt soovitatuna pakub mulle täpselt seda mõnu mida igasse päeva igal inimesel tegelikult vaja on. Raamatud on muutunud avatumaks, kirjutajad julgemaks aga seda kõike sellepärast, et meie endi elud on muutunud karmimaks. Meie, inimesed, oleme raamatute tegelased ja kui me tahame raamatutest saada mõnu ja positiivsust siis peame me ise vastavalt elama. Peame elama nii, nagu me raamatust seda lugeda tahaksime, sest keegi teine paneb kirja meie elud
Loomulikult ei hakka keegi lugema ega pähe õppima ÕS'i, kuid seda polegi vaja kui inimene viitsib lugeda ka näiteks tavalisi juturaamatuid. Seda, et internet tekitab sõltuvust teavad tegelikult paljud, aga tihti peale me lihtsalt ignoreerime neid nii öelda hoiatusi, mis ei soovita meil kaua arvutis olla. Kuid ma arvan, et paljud inimesed ei oska seda arvatagi, et ka raamatute lugemine võib sõltuvust tekitada. Umbes aasta tagasi olin ma täiesti sõltuvuses lugemisest. Kui mul raamat käes oli ei suutnud ma seda ennem ära panna, kui see oli läbi loetud ja kui raamat läbi sai võtsin ma kohe ette uue raamatu. Selle puudumise korral muutusin ma närviliseks ja vihaskes. Seega ei ole ka liigne lugemine hea. Noori suunab rohkem arvutisse ka see, et paljud kodused tööd tuleb teha arvutis ja kui töö käigus on vaja leida informatsiooni on ikka lihtsam otsingumootorisse sisse trükkida märksõna ja võtta sealt vajalik info
südamelähedasem ja loetakse palju rohkem, kuid ka sellest jääb väheks. Mõned poisid isegi naudivad lugemist, kuid neid on ainult mõned üksikud. Rõuge kooli õpilaste vähene lugemine võib tulla sellest, et kodule lähedal asuvad raamatukogud on halvasti varustatud või raamatud on liiga kallid koju ostmiseks. Linnaraamatukogu asub liiga kaugel, et seal käia ning seal on liiga lühike käeshoidmise aeg. Vahepeal on raamatule liiga suur järjekord, mispärast jääbki raamat laenutamata. Võib-olla paraneks raamatute lugejate hulk, kui tänapäevasemad ja populaarsemad raamatud oleksid noortele paremini kättesaadavad.
plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen küsitlenud Valga Gümnaasiumi õpilasi, et saada teada nende arvamused e-raamatute kohta. Nendest kahest osast saadakse ülevaade sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik, kui populaarsed on need õpilaste seas juba praegu ja kas on võimalik, et paberkandjal raamatud surevad välja. 1. E-RAAMATU OLEMUS Vikipeedia ütleb e-raamatutu kohta järgnevalt: "Elektrooniline raamat (ka e-raamat, digitaalne raamat) on teksti-ja pildimaterjalil põhinev digitaalses vormis toodetud, avaldatud ning arvutil või mõnel muul digitaalsel seadmel loetav teos."(Wikipedia 2013)"Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e- raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog".
Tihti tekitab sõna "kohustus" noortes koheselt vastumeelsust ning tekib kiusatus minna kergema vastupanu teed ja lugeda ainult raamatute kokkuvõtteid. Kui küsida kelleltki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega lõõgastumiseks ja raamatusse süvenemiseks. Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli. Teose paremaks mõistmiseks aitab kaasa raamatus antud probleemide põhjal kirjandite ja analüüside kirjutamine. 1.2. Kohustuslik kirjandus Eestis Eesti Vabariigis on üle kolmesaja toimiva kooli. Kõikides koolides õpetatakse ühise õppekava alusel. Seega on kohustuslikule kirjandusele riikliku õppekava poolt sätestatud standardid ning normid. Õpetaja võib raamatuid käsitleda erinevas järjekorras, kuid on kindlad teosed, mis peavad
vajalik. Põhjenduseks toodi, et see avardab silmaringi, aitab parandada õigekirjaoskust ja arendab sõnavara. Oluline on meeles pidada ning mõista, et tänapäeva noorte raamatukaugus ei tulene teoste raskest kättesaadavusest, vaid vähesest huvist nende sisu vastu. Paljude õpilaste jaoks ei ole kohustusliku kirjanduse lugemine probleemiks, kuid omajagu on ka selliseid õpilasi, kes raamatu kättevõtmiseni jõuda ei pruugigi. Raamat tuleb ju raamatukogust võtta, mis võib vahel tunduda ületamatuna (Hirv, 2012). Liivia Rebane (2012) on öelnud: ,,Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil.'' 1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid