Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raamat,vanamoodne mõnuaine (3)

1 Hindamata
Punktid

Raamat, vanamoodne mõnuaine


Raamatu ajalugu ulatub juba väga vanadesse aegadesse. Umbes 3500 aastat eKr olid olemas juba algsed raamatud – kiilkirjaga savitahvlid. Raamat on kogu oma ajaloo jooksul omanud väga tähtsat rolli. Seda kasutatakse info säilitamiseks, edastamiseks ja taaskasutamiseks.
Vanasti saadi oma põhilised teadmised raamatust, sest puudusid muud infoallikad. Väikeseid lapsi õpetati koolides lugema raamatute abil. Tähtis rolli oli ka raamatul kui meelelahutajal, sest puudusid tänapäevale iseloomulikud tehnika ja meelelahutus. Ka tänapäeval on raamat ühiskonnas tähtsal kohal. Raamat aitab laiendada sõnavara ja parandada lugemisoskust. Tänu raamatule on suudetud säilitada igasuguseid tarkuseid ja muud informatsiooni, mis muidu oleks võinud kaotsi minna või lihtsalt ära ununeda.
Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid raamatuid. Inimeste vajadused ja soovid on erinevad, osad tahavad lugeda midagi tõsielust, teised aga midagi ulmelist, mõned tahavad lihtsalt õppida söögitegemist. Ning tänu raamatule saavad nad oma soovid teoks teha, sest kõik vajalik informatsioon on neile olemas. Erinevate raamatute lugemine aitab avardada su silmaringi, mis tuleb sul elus igal pool kasuks. Sul on inimestega lihtsam vestelda , sest kui oled palju lugenud, tead ka asjadest rohkem. Ka koolis on neil lihtsam, kes loevad palju, sest neil on lihtsam mõelda ja aru saada arutletavast teemast, sest nad on asjadega paremini kursis.
Kurb, aga tõsi on see, et tänapäeval leotakse võrreldes varasema ajaga vähem. Vanasti oli elutempo tunduvalt rahulikum kui praegu ja vaba aega oli märgatavalt rohkem. See aeg veedeti raamatuid lugedes , sest kui kõik tööd olid tehtud, ei olnud enam muid toimetusi, mis segaksid lugemist. Tänapäeval ei ole inimestel nii palju aega, sest töö ja kool kestavad üpris kaua ja kui ükskord koju saab, siis on veel teha igasuguseid erinevaid toimetusi ja päeva lõpuks ollakse nii väsinud, et ei jaksata lugeda.
Kuid indlasti on ka selliseid inimesi, kes ei tahagi lugeda. Paljud noored peavad seda ajaraiskamiseks ja tüütuks. Aga ka kõik täiskasvanud ei loe, sest nad saavad omale vajaliku informatsiooni mujalt ja lihtsamalt. Raamatu suurim miinus ongi vist see, et informatsiooni võib olla raske kätte saada ja see võtab ka rohkem aega kui näiteks internetist otsimine. Alati ei ole ka kõik vajalik informatsioon ühes raamatus ja seega ei viitsita erinevatest kohtadest otsida. Tänapäeval on inimesed väga mugavad ja lähevadki selle pärast kergema vastupanu teed ja loobuvad raamatu lugemisest, saades oma informatsiooni mujalt palju kiiremini ja lihtsamalt. Tavaliselt teevad nii noored inimesed, kes on kursis tehnoloogia arengu ja võimalustega. Vanemad inimesed, kes ei oska kasutada igasugust tehnikat. Nemad siis saavad oma informatsiooni raamatust, lehtedest või telekast.
Raamatul on ka veel negatiivseid külgi nagu näiteks see, et seal olev informatsioon aegub. Tulevad uued seadused ja reeglid ja ega alati ei trükita siis uut raamatut. Kui inimesed tahavad saada kõige värskemat informatsiooni, siis ei sobi selle hankimiseks raamat, sest teave muutub ja uueneb kiiresti ning raamat ei suuda sellega sammu pidada.
Seega võibki raamatut pidada vanamoodsaks mõnuaineks. Vanasti oli raamatu olemasolu väga oluline. Tänapäeval kui on igasugused muud info hankimise vahendid ja võimalused, on raamat hakkamas oma tähtsust kaotama. Saadakse hästi hakkama ilma raamatuta ja võib ka öelda, et paljud ei märkakski, mis vahe on elul raamatuga või ilma raamatuta.
Kadri Saukas 11. D Kadri Saukas 11. D
Raamat vanamoodne mõnuaine #1 Raamat vanamoodne mõnuaine #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sakugirl Õppematerjali autor
kirjand, natuke üle 500 sõna

Sarnased õppematerjalid

Raamat - vanamoodne mõnuaine
1
odt

Raamat - vanamoodne mõnuaine?

Ma ei väida, et sõpradega suhtlemine on vale, kuid kas tundide viisi arvutiekraani passida annab inimesele midagi juurde? Võin sellele isegi ära vastata, teades, et mul on õigus. Ei, see ei anna midagi juurde. Raamatu ajalugu ulatub väga-väga kaugesse aega. Vanimad raamatud olid savisse, puusse või kivisse raiutud või kraabitud tekstid. Raamatuid on kogu oma ajaloo jooksul kõrgelt hinnatud. Vanasti saadi põhilist informatsiooni siiski raamatutest, kuna puudusid teised infoallikad. Raamat oli ka meelelahutaja, kuna vanasti tehti aega parajaks just raamatuid sirvides. Kurbusega tuleb tõdeda, et tänapäeval on raamatud rohkem unarusse jäänud. Selle peamiseks põhjuseks on see, et tänapäeva inimeste elutempo on tunduvalt kiirem, ning ajaliselt pole meil teiste toimetuste kõrvalt aega lihtsalt raamatuid lugeda. Raamatute lugemine avardab kõvasti inimese silmaringi, laiendab sõnavara ning parandab lugemisoskust. Inimene, kes loeb raamatuid, teab rohkem, tema

Eesti keel
Raamat-vanamoodne mõnuaine
2
doc

Raamat, vanamoodne mõnuaine

Nemad väärtustavad rohkem sõpradega koos olemist. Neid, kes loevad väga palju nimetatakse pahatihti nohikuteks ja nendest võivad saada heidikud. Noore inimese jaoks on tähtsamad sõbrad, vabaaeg ning lõbustused, mitte aga raamatud. Inimesed on aga erinevad. Leidub ka neid, kes loevad palju ja tihti. Enamasti kuuluvad sinna gruppi vanemad inimesed, kes on raamatutega rohkem tutvunud ja ei ole ingotehnoloogiaga nii kursis, kui lapsed. Nende jaoks on raamat püha ja seda peab lihtsalt lugema. Samuti on vanuritel ka rohkem vaba aega. Inimesed, kes aga on tõeliselt pühendunud raamatutele, nimetatakse antikvariaatideks. Need on üks grupp inimesi, kes teoseid koguvad, nende eesmärgiks on otsida kindla trüki arvuga raamatuid ja neid siis lugeda ja hoiustada. Antiikvariaatidele pakuvad raamatud mõnuainet ja nad saavad neid lugeda üha uuesti ja uuesti. Neid inimesi on aga vähe, kes kogu oma elu pühendavad raamatutele

Eesti keel
E-raamatute kasutamine ja ajalugu
11
docx

E-raamatute kasutamine ja ajalugu

plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen küsitlenud Valga Gümnaasiumi õpilasi, et saada teada nende arvamused e-raamatute kohta. Nendest kahest osast saadakse ülevaade sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik, kui populaarsed on need õpilaste seas juba praegu ja kas on võimalik, et paberkandjal raamatud surevad välja. 1. E-RAAMATU OLEMUS Vikipeedia ütleb e-raamatutu kohta järgnevalt: "Elektrooniline raamat (ka e-raamat, digitaalne raamat) on teksti-ja pildimaterjalil põhinev digitaalses vormis toodetud, avaldatud ning arvutil või mõnel muul digitaalsel seadmel loetav teos."(Wikipedia 2013)"Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e- raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog".

Arvuti riistvara
E-raamatud uurimistöö
11
docx

E-raamatud uurimistöö

on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat ­ e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma ajaloos kui trükipressi leiutamine? Mis on e-raamat tegelikult? Just seda ma kavatsengi uurida. Uurimustöö esimeses osas võtan vaatluse alla e-raamatute ajaloo, plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen palunud inimestel avaldada nende enda arvamust e-raamatute kohta. Neid kahte osa kokku liites peaksin saama ülevaate sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik ­ kas on võimalik, et paberkandjal

Informaatika
Raamat-vanaaegne mõnuaine
2
doc

Raamat, vanaaegne mõnuaine

ellu viia. Reaalsest elust otsekohest ja ilusatamata tõde kirjutada pole ju eriti kerge ja riskivaba. Nimekirjas, mis vanaema mulle andis, on kakskümmend viis raamatud, neist kakskümmend kolm on mul läbi. Tänu nendele raamatutele on minu ellu tulnud palju rohkem positiivsust, tarkust, tähelepanelikkust ja mõnu. Võib olla saan raamatutest mõnu teisel moel kui vanasti videvikul või laterna valgel lugedes kuid just vanalinn, Toompea ja üks hea raamat ühe hea inimese poolt soovitatuna pakub mulle täpselt seda mõnu mida igasse päeva igal inimesel tegelikult vaja on. Raamatud on muutunud avatumaks, kirjutajad julgemaks aga seda kõike sellepärast, et meie endi elud on muutunud karmimaks. Meie, inimesed, oleme raamatute tegelased ja kui me tahame raamatutest saada mõnu ja positiivsust siis peame me ise vastavalt elama. Peame elama nii, nagu me raamatust seda lugeda tahaksime, sest keegi teine paneb kirja meie elud

Eesti keel
Väljendusoskuse retsensioon
7
doc

Väljendusoskuse retsensioon

Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Regina Feldman 124005IATB Raamatud noorte keskel Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Sisukord 1. Annotatsioon....................................................................................................3 2. Teksti analüüs...................................................................................................4 · Kirjatöö eesmärk...................................................................................4 · Kirjatöö põhisõnum...............................................................................4 · Sissejuhatus...........................................................................................4 · Kokkuvõte.......................................................

Väljendusoskus
Kirjand-Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid
1
doc

Kirjand: Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid

Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeval on raamatud jäänud tahaplaanile. Meie vanemate ajal ei olnud üldse nii palju erinevaid segajaid kui on praegu. Polnud arvuteid, metsikuid pidusid, igal ei olnud ka televiisorit ning palju muudki. Inimestel oli aega igapäeva tegevuste kõrvalt haarata raamat ning seda lugeda. Küsides mõnelt noorelt, tema õhtu kohta, on seal alati hetked, mis on veedetud arvuti taga. Võimalusi on väga palju. Oleneb küll vanusest, kuid kõige tavalisem ajaviitmise meetod on mängude mängimine internetis. Kes aga ei mängi suhtleb sõprade ja tuttavatega või uudistab niisama ringi. Ka televiisori vaatamisele kulub noortel palju aega, siis ei ole imestada, et keegi ei jõua lugemisega tegeleda. Siiski tuleks seda aega leida.

Eesti keel
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

Kõige selle inimlikult maise ja jumalikult igavese tajumine ning sellega arvestamine ongi elutarkus, mida lugemine endas kannab. Eesmärgiks pole, et see, kes vaevub lugema, peaks nõustuma, vaid et ta mõtiskleks.11 Tekst on kui teose kude. See, mis on lugeja ees avatud ja valmis lugemiseks. Lugemise tähendus tekib teksti ja lugeja suhtlemise, nendevahelise dialoogi tulemusena. Hermann Hesse oma essees ,,Raamatute lugemisest" räägib kolmest lugemismudelist. Esimene neist ­ raamat juhib, lugeja järgneb. Ainestikku võetakse objektiivselt, tunnustatakse kui tõelust. Teine ­ lugeja järgib oma loomust, temast saab laps ja ta hakkab asjadega mängima, leivast saab mägi, millesse tunnelit puuritakse , voodist urg, aed ja lumeväli. See lugeja teab, et igal asjal võib olla varuks kümneid ja sadu tähendusi. See lugeja ei järgne kirjanikule nagu hobune kutsarile, vaid kui jahimees jälgedele.

Eesti keel




Kommentaarid (3)

ElisJaanson profiilipilt
ElisJaanson: See on hea, et see avaneb
00:17 11-12-2008
MhmMkm profiilipilt
MhmMkm: ...
19:38 30-09-2008
NoNStoP profiilipilt
NoNStoP: .
18:31 30-09-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun