Dünaamika (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Mehaanika

Mehaanika Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on f�

Füüsika

1

doc

Dünaamika

Dün, klassikaline dün-punktmasside ja jäikade liikumiss(nt s=f(t)ja leida tuleb punktm-le on inertsimom antud teljega paralleelse ja Kin en tuletis aja järgi =mõjuva jõu võimsusega kehade dün-on staatika ja kinemaatika rakendatud F, mis põhjustab selle liikumise. masskeset läbiva telje suhtes ning teine Rööpl korral: T=m*vc²/2 Pöörleva l korral: kokkupandult. Käsitletakse liikumise 2.On teada punktm-le mõjuv F.Leida tuleb liidetav=keha massi ja telgedevahelise kauguse T=Iz*z²/2 Tasap l korral: T= m*vc²/2+ põhjustajaid(jõude), mis alati tekitab kehale punktm-i liikumiss. ruudu korrutisega. Ümarmat korral: Iz*z²/2 kiirenduse. Punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand e Ix=Iy=m*r²/4 Rõnga/toru korral: Ix=Iy=m*r²/2 Keha pot en suurendamiseks on vaja teha tööd, Inerts on kehade v

Abimehanismid

7

doc

Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid

8) Kas inertsiaalseid taustsüsteeme võib olla rohkem kui kui 1 ? Inertsiaalsüsteeme on lõpmata palju. Iga süsteem ,mis liigub mõne inertsiaalsüsteemi suhtes sirgjoonielisest ja ühtlaselt on samuti inertisaalne. II 1) Mis on mehaanika ? Mehaanika on teadus ,mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakandatud jõudude mõjul. Jaguneb dünaamika , staatika , kinamaatika Dünaamika ­ liikumist tekitavate põhjuste väljaselgitamine Staatika ­ kehade tasakaalutingimiste uurimine Kinemaatika ­ käsitleb kehade liikumist sõltumatult seda tekitavate põhjustest Kuulsamad tegijad selles vallas: Newton , Galilei, Descartes,Kepler 2) Kuidas avaldub massikeskme raadiusvektor? N 1 rM = M mir i i =1 3) Kas pöördenurk on vektor ?

Füüsika

12

docx

Füüsika I esimene kt - Klassikaline mehaanika

Iseloomustab kiiruse suuna muutumist ajas : . Kogukiirendus - 4. Pöörlemise kinemaatika. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiseadus. Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus nimetatakse inertsiaalseks. Seadust ennast nimetatakse vahel inertsiseaduseks. Iga süsteem, mis liigub mõne inertsiaalsüsteemi suhtes sirgjooneliselt ja ühtlaselt on samuti inertsiaalne. 6. Dünaamika põhimõisted (olek, jõud, mass, impulss). Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub nende liikumishulk. Jõud on seda suurem, mida kiiremini see liikumishulka muudab. Sp võibki jõu avaldada liikumishulga tuletisena . jõud on võrdeline ajaühikus tehtava liikumishulga muutusega. Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust.

Füüsika

9

docx

Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused

relatiivse kiiruse geomeetrilise summaga.) 27. Kiirenduste liitmise teoreem (Teoreem: Punkti absoluutne kiirendus võrdub ülekande-, relatiivse ja Coriolise kiirenduse geomeetrilise summaga.) 28. Coriolise kiirendus. Coriolise kiirendus on vektor, mis on risti vektorite ~ ja ~vr poolt määratud tasapinnaga ja mille suund määratakse parema käe kruvi reegli järgi, pöörates vektorit ~ väiksemat nurka mööda vektori ~vr poole. 29. Dünaamika aine ja ülesanded. Newtoni seadused. Dünaamika põhiseadused. Erinevad võimalused keha massi määramiseks (inertne, jõuetaloni kaudu, raske, erirelatiivsuses, kiirusest sõltuv mass). *Dünaamika: DEF: Dünaamika on teoreetilise mehaanika osa, mille aineks on kehade liikumise uurimine mõjuvaid jõude arvestades. Ülesanded: a) on antud masspunkti liikumine (s.t. tema liikumisseadus) ja tuleb leida jõud, mille mõjul liikumine toimub. b) on antud masspunktile mõjuv jõud, leida tuleb selle masspunkti liikumise seadus.

Insenerimehaanika

5

docx

Füüsika I konspekt

trajektoor tasapinnaline kõver ning selle sektorkiirus jääv. Tsentraalseks nim. välja, mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn. tsentraalses punktis. Kehtib Kepleri II seadus: . 22. Jäiga keha pöörlemise kinemaatika. Jäiga keha pöörlemisel ümber liikumatu telje z, on ta impulsimoment , kus on keha inertsimoment z-telje suhtes. Jäiga keha pöörlemise dünaamika põhivõrrand: . 23. Inertsimoment. Inertsimoment (I) kirjeldab pöörleva keha massi jaotumist pöörlemistelje suhtes, . · silindriline ketas: · õõnes silinder: · kera: · varras: · 24. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. · Kineetiline energia: , ja välisjõudude töö keha pöörlemisel ümber liikumatu telje z nurga võrra: · . · · II. Mehaanilised võnkumised ja lained. · 1

Füüsika

18

docx

Füüsika Eksam

d⃗ ω ⃗ε = nurkkiirendus dt . 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtib Newtoni I seadus: iga keha püsib paigal või on ühtlases ja sirgjoonelises liikumises seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni teda seda olekut muutma. Inertsiseadus ehk Newtoni I seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. 6. Dünaamika põhimõisteid (Kaal, jõud, mass, impulss). ⃗ Jõud – ( F ) ümbritsevate kehade mõju antud kehale iseloomustatakse jõu abil.  Mass – füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust:  mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust.  mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet.

Füüsika

5

docx

Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

seostele klassikalises meh. tunnustatud eelduse, et aeg kulgeb mõlemas süs ühtemoodi, s.o. t = t´, saame neljast võrrandist koosneva süsteemi: x=x´ + v0t´, y=y´, z=z´, t=t´ }, mida nimetatakse Galilei teisendusteks. Relatiivsusprintsiip- Väide, et kõik meh.nähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüstee-mides ühtemoodi, mistõttu meh.katsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antus taustsüs. on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneli-selt. Ainepunkti dünaamika Dünaamika põhimõisted. Fundamentaaljõud. Inertne ja raske mass. Massi sõltuvus kiirusest. Impulss. Dünaamika põhiseadused (Newtoni I, II ja III seadus). Keha raskus ja kaal. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Raskusjõud on kehale mojuv joud, mis on pohjustatud peamiselt gravitatsioonijoust ja tsentrifugaaljoust. Keha kaal on joud,millega keha mojutab alust voi riputusvahendit. Kui keha kukub ilma toeta, siis on ta kaaluta olekus. Fkaal=m(g+-a). Ülekoormuse korral keha kaal

Füüsika

Kommentaarid (3)